Fekalisti autodest
#1

Peame kaasfoorumlase Kelm`iga omavahelist kirjavahetust, ega jõua selgusele, kas on kunagi toodetud Gaz 51 virtsapütti? Minu mäletamist mööda on neid originaalis olnud vaid Gaz 63-el. Aga väga ei julge vastu ka vaielda ... Kas on kedagi, kes jõuaks enne Valdo sekkumist ja "tehnilise tõe" päevavalgeletoomist , arvamust avaldada. Loodan, et hr. Kelm paneb pildid ka.
Vasta
#2

Virtsapütti ei tea, GAZ-51 seljas kütusetsisterniga aga sõitis mu klassivenna taat veel kaheksakümnendate lõpul Halinga kolhoosis ringi või võis see ka EPT oma olla. Krt seda teab, äkki vedeleb tänaseni kuskil kuuri taga.
Sama hästi võinuks muidugi ka pasapütt olemas olla.

loll on loll olla.
Vasta
#3

Meil Lillekülas käis küll '70-tel GAZ 51 mis viis sitta ära ja ka sõber Veskimetsast mäletab neid. Maal (setomaal) oli veel minu arust olemas ZiS, mingisugune sita auto tollal.

Just a man!
Vasta
#4

Ma usun küll et oli. Isegi miskine tagantvaates pilt sellisest autost peaks olemas olema kui otsida.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Minu 1972.aasta spravotšnik väidab,et olid küll 51 baasil assenisaatorid olemas,mudelid АСМ-2 ja ЦН-15.Mis neil vahet oli,ei tea.
Vasta
#6

kalevpoeg Kirjutas:Meil Lillekülas käis küll '70-tel GAZ 51 mis viis sitta ära ja ka sõber Veskimetsast mäletab neid. Maal (setomaal) oli veel minu arust olemas ZiS, mingisugune sita auto tollal.
Tallinn-Nõmme Sihi tänava majavalitsuse jaoskonna ees seismas mäletan Gaz 51 baasil assenisaatoreid väga hästi. 1-3-5 rubla eest tõmbasid nad kuivemaks ka erasektori imbkaeve. Püti tagaosas oli mõõtklaas ja tellijal oli kasulik masina kõrval seista ja jälgida, et paak ikka korralikult täis pumbataks. Lampkasti puhastamiseks keegi eramajaomanikest masinat ei tellinud-see tõmmati ikka ise talvel kopaga tühjaks ja laotati aiamaale. Terminoloogia oli ka tollal täiesti paigas: rahvas nimetas neid veokeid sibimasinateks ja selle juhti sibiks. Nüüdsel ajal nimetatakse vastavat teenust purgimisteenuseks e. purgimiseks.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#7

Alles eile vuras Pärnus 2 fekaalimasinat ringi milledest 1 oli gaz 52 kuid teist ei näinud korralikult, kuid tundus ka gaz 52 moodi
Vasta
#8

Mäletan et seitsekümnendate algul paigaldati ka meie kolhoosis gaz-51 porte kasti asemele virtsapütt, mis oligi mõeldud gaz-idele paigaldamiseks. See pütt oli ümarate otstega ja esiots oli suurema läbimõõduga kui tagaots. Küljelt vaadates oli tagaots madalamal. Tagaseinas oli ümargune poltidega kinnitatud ümar aknake vedeliku taseme jälgimiseks. Siibrisüsteem oli vist kahe kangiga. Vaakum tuli auto sisselaskekollektorist.
Vasta
#9

Sellise paagiga ja rohelise kabiiniga 52 liikus veel kewadel Jäneda kandis.
Vasta
#10

Kaasfoorumlase Kelmi volitustega riputan tema auto pildid siia. Nüüd huvitaks : kas keegi teab, miks on kaks flantsi?

http://img23.imageshack.us/my.php?image=img0258u3ir.jpg

http://img23.imageshack.us/img23/4860/img0259u4nc.jpg
http://img23.imageshack.us/img23/8422/img0260u9nt.jpg
Vasta
#11

muuseumipapa Kirjutas:Kaasfoorumlase Kelmi volitustega riputan tema auto pildid siia. Nüüd huvitaks : kas keegi teab, miks on kaks flantsi?

http://img23.imageshack.us/my.php?image=img0258u3ir.jpg

http://img23.imageshack.us/img23/4860/img0259u4nc.jpg
http://img23.imageshack.us/img23/8422/img0260u9nt.jpg
Nüüd ainult oletan ja arvan: ülemine flants võimaldas kasutada seadeldist pumbana-paak tõmmati täis, pandi alumine siiber kinni ja tehti ülemine lahti ja lasti siis paak kuni ülemise flantsi alumise ääreni vaba voolamisega külgekinnitatud toru pidi tühjaks. Ja nii muudkui järjest, ühtlasi settis paksem ollus paagi põhja ja tühjendati prügimäel kuskile turbavalli keskele. Vett polnud ju mõtet vedada! Mäletan Pääsküla prügimäel selliseid pikki peenraid, kus selliselt kompostmulda toodeti.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#12

Ei usu, et sedasi toimis. Kui paks lasta pütti settida, siis mis hirm ta sealt välja ajab? Sellega veeti ikka vedelat, mis isevoolu teel välja voolaks.
Ülemisel flantsil on aga mingi sõel või klapp vahel, milleks? Kas selleks kui alumine umbes saaks püti teise vaakumpumbaga(pütiga) tühjaks imeda.
Vasta
#13

Vaata, aga vaata, millise augu ümber arutelu jätkub ... Olles äsja juhiload saanud ja kolhoosi tööle läinud, pääsesin äärepealt virtsapüti peale tööleasumisest, sest keegi teine noor oli just veidi varem load saanud ... Sestap ei mäletagi, miks olid need kaks flantsi. Ootaks veel arvamusavaldusi - ehk jõuame ka päris tõeni.
Vasta
#14

Mina arvan et see ülemine auk on ikka imivooliku jaoks alumine aga tühjendamise jaoks.Kuigi minul on kasutusel ainult alumine auk, nii imemise kui tühjendamise jaoks.Idee järgi peaks vaakumil olema kergim toimetada,mida vähem vedelikku peale surub.Tavaolukorras piisab mootori vaakumist küll,aga kui kanalisatsiooni kaev juhtub väga sügav olema,siis saab ülemise augu arvelt natike väge juurde.
Panen siis oma sitapüti eestvaatest ka.
[Pilt: p41000032u3ly.th.jpg]
Vasta
#15

Kelm Kirjutas:Mina arvan et see ülemine auk on ikka imivooliku jaoks alumine aga tühjendamise jaoks.Kuigi minul on kasutusel ainult alumine auk, nii imemise kui tühjendamise jaoks.
Jah, väga õige ja loogiline arutelu aga kas minu kirjeldatud viisil: paak täis tõmmata ja siis ülemise siibri kaudu poolde vinna tühjaks lastes süsteem ei töötaks? Siin kolleeg kolz arvas, et poolde pütti settinud ollus ei taha hästi välja tulla, on sellega siis praktikas probleeme?
Veel üks sibindust puudutav küsimus: kui sibimasin ajada maksim. imbkaevu äärele- kui sügavalt siis seadeldis suudab imeda ülemise ja alumise toru kaudu?

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#16

eberhard Kirjutas:poolde pütti settinud ollus ei taha hästi välja tulla, on sellega siis praktikas probleeme?
Settinud paksuga on olnud palju probleeme. Seda küll tegelikult 10-tonnise saksa virtsapütiga T-150k haakes. Sellel oli küll oma vaakumpump, mis märksa võimsam kui Gaz-51 ejektor, aga vaakumit tekitavad mõlemad.
Praktikandina pidin ka mina paar kuud sigalast läga põllule või patareisse vedama ja üsna tihti oli pütt settinud paksust poolenisti täis mis loomulikul teel välja ei tulnud ja seda isegi surve all(tühjendamisel andis vaakumpump survet, nii et läga lendas lehvikuna 4-5 m kaugusele). Päästis ainult suure flantsi lahtikrudimine ja siis roobiga kaapimine ja ega ta just kerge töö polnud. Sette aga ei seganud vedela sisse ja välja laskmist. Vahel sai isegi pütti sisse ronitud. Eks see olenes ka veomaast, mida pikem maa seda rohkem settis.Tegelikult oli settest püttis isegi teenistusele kasu, maksti ju äraveetud pütitäite eest.
On ju paljud fekaalipütid lahtikäiva tagaotsaga, et paks välja lasta.
eberhard Kirjutas:Veel üks sibindust puudutav küsimus: kui sibimasin ajada maksim. imbkaevu äärele- kui sügavalt siis seadeldis suudab imeda ülemise ja alumise toru kaudu?
Ega tegelikult vaakum ei ime virtsa, vaid eemaldab õhu pütist ja virts,läga või mis iganes vedelik voolab ise õhutühja pütti välise õhurõhu survel. Seega ei tohiks vooliku pikkus määrav olla horisontaalis, küll aga vertikaalis ja oleneb ka vooliku läbimõõdust, vist. Seega ei ole oluline kus sisselaske ava on, all või üleval.

küsimus Kelm-ile. Mis asi selle ülemise flantsi küljes on? Kas sõel(rest)?
Vasta
#17

Hea küsimus.Praegu ei ole seal midagi,kui väljaarvata möödundaastane linavästriku pesa.Käisin just õues vaatamas,aga midagi on seal käinud küll.Kui mina selle aparaadi oma kätte sain,siis oli see juba tühjaks tehtud.
Vasta
#18

Ma miskipärast arvan(olles elus väääga erinevate sitapüttide ja nende torudega kodus kokku puutunudBig Grin), et too ülemine auk on samamoodi imemiseks. Aga seda juhuks, kui alumine pool pütist on täis saanud ja vaakum ei suuda enam läbi paksu olluse vajalikku imemisjõudu tekitada. Siis keeratakse alumine šlang kinni ja ülejäänud osa pütist imetakse täis kõrgema augu kaudu. Seda just juhuks, kui lampkastist on just äsja mõnus paks pruun ollus sisse tõmmatud ja peale seda mõned kilomeetrid sotsialistlikke kuumaastikke kulgetud, mistõttu on too ollus väga ühtlaseks tihkeks massiks vajunud.
Samas ei tohi nii vanade Nõukogude asjade puhul kunagi välistada mõnda militaarset otstarvet! Sel ajastul ei tehtud peaaegu midagi "niisama". Näiteks miski keemiarünnaku tarbeks, või gaasi tekitamiseks, või hoopis tuumajäätmete imemiseks.
Vasta
#19

Asi läheb üha põnevamaks!
Vasta
#20

aga mille tarvis see väike paak ja torud seal paremal kabiini taga on võimali, et sellega sai ka kuidagi pütti survet tekitada ja ehk oli siis kahte tagumist ava tarvis.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne