M21406, Talveralli on alanud...
#41
Polstrid võib ise vabalt kollaseks värvida nahavärviga, usun et parema puudumisel peaks täitsa ok jääma. Wink
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#42
Registreerimine Eestis: 13.02.2014 Smile
Järgmine ülevaatus: 10/2014

ehk siis täna vahetus sinipass rohelise vastu, kus sees teine omanik. Ka sai see pass oma esimese TÜV-templi. Esimesed ca 70 testikilomeetrit on sõidetud. Homme toimub raskemate lapsehaiguste ravi: karbussipuhastus, (järjekordne) ühe esimese trumli sisse kaemine (kuigi pidur on peal ilmselt uue klotsi tõttu - silindrid on kenad ning liiguvad heaste) ja veermikuvibra otsing. Veermikuvibra tuleb õkki lausa lahtisest kardaanist. Teel olles jõudsin juba mõelda, kui julge ikka olen. Olin piisavalt, et sõidud vaikselt ära sõita.

edit:
arusaamatu, kuidas mosu-taolise "taburetiga" kiirelt sõidetakse. Eks näis - äkki muutub mu isend veel enne rallit juhisõbralikumaks. Või harjub juht temaga. Igatahes praegu võttis konkreetne kollane mosu "kõige kehvema juhitavusega auto, millega olen sõitnud" tiitli endale. Ehk annab Suzuki Balenole (4x4 vagun, aastast ca 1997) selle tiitli siiski veel tagasi. Baleno hoiab seda tiitlit juba ca 5..6 aastat ja võiks ikka edasi hoida Wink
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#43
Õõtsub ja kraavi kipub häste aga samas sõit jumalast mugav ka väga kehval teel, vedrud head pehmed ja auto kõrge.
Vasta
#44
Kui esisild paigas ja lõtkudeta ning tagasild ikka sirgelt all, poel mossel väga vigagi. Kuigi jah, ega see nüüd väga kähkusõidupüss ju tehaseseades ole...
Vasta
#45
(15-02-2014, 10:03 AM)v6sa Kirjutas: Kui esisild paigas ja lõtkudeta ning tagasild ikka sirgelt all, poel mossel väga vigagi.
ma loodan, et siin viites on uba - tagavedrud olid kere poolt võtmega keeramata. Ka kardaanipoldid ei olnud võtit näinud - loodetavasti tuligi vibra sealt. Kumbki asi peale vaadates või loksutades endast ei rääkinud.
tagantjärele meenub mulle ähmaselt mingi ammune tagasilla-taskurätisõlm...

esmaspäeval saame näha, kas susuuki saab kohutavaima juhitavuse kulla tagasi Smile

eile sai karburaatorit puhastatud ja ka teine lõõr käima pandud. Segukruvile allub aga ikka kole kehvasti. On ehk kellelgi DAAZ-2140 segukruvi silme ees - kas peab olema otsast "silindriga"? St ots ei ole kooniline vaid esimene ca 3..4mm on peenem (ca 2mm), ning siis läheb läbimõõt 4..5mm peale (samuti koonilisuseta - järsult). Kummitihendeid kruvil endal pole. Mul tekkis kahtlus, et kruvi ei ole õige.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#46
suuremaks hädaks oli-on mootor. Kiirendades hakkab justkui vahele jätma ja jõulisus pole kiita.
tehtud ja tegeletud on päris palju, aga tulemust suurt pole:
- süüde korduvalt nn lambimeetodil 10 kraadi enne ÜSS pandud
- küünalde ja juhtmete vahetus
- karbussipuhastus (karbuss on DAAZ-2140) kaks korda (rem komplekt sai juba enne sisse). Ujukikambri tase 20mm peal. Kiirenduslõõr töötab (sai tööle pandud). Teise puhastuse järel sai ka ülevaatuspunktis karbussi kruvimas käidud. Süüde sai seal aga tühikäigu heitgaasi järgi täitsa valeks (paugud käisid sõites valesse kohta...), niiet ilmselt polnud sellest karbussireguleerimisel kah pointi...
- karbussivahetus. Karbuss (oli vist 2107) töötavalt masinalt ja ilma midagi muutmata
- klapivahede kontroll. Olid kõik 0,15mm
- klapiajami õige faasi kontroll
- surveastete mõõtmine. Stabiilne 8,5. Tegu on 160Mm läbisõiduga AI-76 mootoriga. Vähe, aga kas tõesti ebapiisav?
- kontaktikontroll (oli natuke vähe, sai 0,4mm peale) ja puhastus. Jagajakaas ja kaanealune on eeskujulikud
- süütepooli vahetus. Kondensaatori vahetus
- eelsüüte vaakumklapi kontroll
- kütusepumba lahtivõtt. Paistis ka seest (membraaniosa - aga kas seal on veel midagi uurida?) nagu uus
- kütusepumba juures täiendava pappfiltri vahetus. Paagi kütusevõtutorult metallfiltri eemaldus ning torustiku läbipuhumine
- kütusetoru kummiosade vahetus. Vasktoru inspektsioon ja ühe leitud muljumiskoha parendamine

...aga ikka on kiirendamisel häda ning lõppkiirus kipub kahekohaliseks jääma. Kui kapoti alla kanistri panin ning kütus sealt tuli, tundus asi justkui paranevat. Maanteele siis ei läinud. Proovin ralli eel uuesti - kuigi kütuse peaks ikka paagist saama ning õhku ei tohiks kütusetorusse ahmida. Paagipealset toru ses osas uurida ei taibanud.
eelsüütevaakum on ning klapp toimib, aga oma stroboskoobi olen nii hästi ära pannud, et ei leia ning töötaval mootoril nurgamuutuses seetõttu veenduda ei saa.
pidurivõimendit ei ole veel süsteemist elimineerinud. Pidur on puine küll.
suures plaanis on aga mõtted otsas - kütusesegu on, surve on ning õigeaegne süütamine on. Võimsus on aga niru.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#47
Welcome to the fucked up carburettor club!Smile
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#48
Kontrolli nimekiri oli pikk ja põhjalik, aga seal oleks tahtnud näha veel kolme rida:
Jagajavõlli puksi lõtku kontroll.
Vaakumregulaatori laagri kontroll.
Süütenurga proovimine märgist mööda, siia-sinna. Need nõukogude märgid ei olnud alatihti õiges kohas.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#49
mis loom see vaakumregulaatori laager on?

aga süütenurgaga võiks veidi julgemalt katsetada küll. Teine asi - kanalid sodi täis. Tehti nii, et kaua aeglast sõitu saand käulal lasti värske õliga kolmanda käiguga 110-ni välja ja sedasi siis viis minutit tuld. ja kohe uus õlivahetus. enamasti aitas. siiski on 160 tkm mosku mootorile see retsept vägagi riskantne - kes rohkem aeglase väändega piinas ja õigel ajal õli ei vahetanud, sai õlirõhust ja seejärgi motost endast oluliselt rutem lahti. Üle 200 tkm sõitsid ikka vähesed, enamasti oli enne kuskilt midagi suuremat puruks või üldpilt suht kohvi.
Vasta
#50
(22-02-2014, 12:12 PM)myrakaru Kirjutas: mis loom see vaakumregulaatori laager on?

   

Pole küll Moskvitši jagaja läbilõige (ei viitsinud rohkem otsida), kuid laager (pos 23) analoogne ja analoogses kohas. Vaakumregulaator peab liigutama kontaktplaati, see pöörleb antud laagril. Selle defekt oli tüüpveks VAZ-ilistel, kuid üle vaadata tuleks teistelgi. Lõtkuga laagri puhul ei ole võimali stabiilset kontaktivahet tagada.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#51
omalajal kui mossega sõitsin , käis süüde kõrvajärgi . Sooja mootoriga , neljas käik , gaas põhja , kiirendada ... klapid klõbisevad 3-4 sekundit vot siis on hea ! Muidugi igasugu jama võib teha lühikeseks kulunid bensupumba varras (mossel vist oli ) ja pikaks veninud nukkvõlli kett
Vasta
#52
(22-02-2014, 15:09 PM)tiitnato Kirjutas: ... klapid klõbisevad 3-4 sekundit ...

Klapiklõbin pole kunagi hea - klapivahed peaks ikka paika saama enne mootori seadistamist.Toungue

Kui detonatsioonist rääkida, siis selle kohta käiv jutt on õige.
Vasta
#53
Detonatsiooni klapiklõbinaks nimetamine tehnikafoorumis peaks olema karistatav surmanuhtlusega, eluaegne blokeering kärab ka muidugi.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#54
Andke andeks klapiklõbina ja detonatsioon suhtes.
Võtan süü omaks ja lähen pühapäeval kirikusse andeks paluma .
Kuid veel hullem on minumeelest tegelased kes mõõdavad surveastet ... tegelikult kompressiooni
need mõisted on siin vägapaljudel segi , et milline karistus neile ?Wink
Vasta
#55
Ikka teibasse, enne võib neljaks tõmmata Smile
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#56
Detonatsioon on kütusesegu plahvatuslik süttimine temperatuuri ja rõhu mõjul (ehk siis ennem süüteküünla poolt tekitatud sädet).
Normaalne kütusesegu põlemiskiirus mootoris on 10...30 m/s, detoneeriv põlemine toimub kiirusel 1500...2000 m/s (ehk siis 100x kiiremini).
Mootorikütuse oktaaniarv näitabki kütuse võimet vastu panna rõhule ja temperatuurile ennem iseeneslikku plahvatuslikku süttimist.
Noo kui lugedas seda , et kui küttesegeu plahvatab liiga vara või valel ajal siis milline detail tekitab klõbisevat heli ?
Vasta
#57
praegu lihtsalt: "tervitused Roostalt!" Wink
mosu oli tubli. Mitte kiire, aga stabiilne lõpuni.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#58
Ja mina mõtlesin, et me saame adminni teema kaaperdamise eest noomida Smile
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#59
Ahsoo, ongi vaakumregulaatoril laager, millele toetub siis katkestiplokk. Nojah, pole neid jagajaid lammutanud. A kui ikka kõva minekut tahetakse, siis selle saavutamisel üks uus või äraproovitud jagaja ikka asjaks.

Arvan siiski, et soliidne läbisõit minekut ja katsetaja tiibu kärbib. Mu oma taat pidas moskusid 20 aasta peale kolm tükki ära. Koledaid kärusid veeti ja alla saja maanteel ei sõidetudSmile Peale 120 tuhandet pold uue pilli minekust üle kolmveerandi järel, st tõesti üle saja väga ei läinud, siis vahetati uue vastu välja. kusjuures iga järgmine mosku oli uuest peast järjest kehvema mootoriga.
Vasta
#60
Mossel kahte tüüpi jagajaid on laagriga ja ilmaBig Grin,erinevus on jala pikkuses,aga ilma laagrita jagajal oli vist 4mm lühem jalg,treial tegi jala pikemaks.Oma mossedel viskasin need laagriga jagajad kohe küljest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne