01-03-2006, 13:03 PM
Karakatitsaüritusest oli ka eelmises Autolehes juttu. Tolle Lanceri kerega sõiduki rattad ja kummid olevat eritellimisel saadud, nende hind võib küll olla pea pool kogu sõiduki hinnast.
Paistab, et on tekkimas uus liik: luksuskarakatitsa, nagu see Lanceri kerega või Honda Accordi kerega isend. Nende ehitamisel raha eriti kokku ei hoita, lisatakse ka igasugu mugavusvarustust.
Natuke ka karakatitsate ajaloost. Kallaste mehed väidavad, et Eesti esimene karakatitsa ehitati just seal, Kolkja mehed jällegi, et nende kandis. Olgu kuidas on, algallikates on mehed ühel meelel: idee saadi millalgi 70-ndatel ühest vene tehnikaajakirjast, kus oli siberlaste leiutatud jää- ja lumesõiduki fotod ja joonised. Sõidukil oli mootorratta raam ja mootor, taga kaks suurt ratast ja ees suusk. Karakatitsa pole siis Eesti leiutis, nagu mõnel pool kirjutatud. Peagi leiti, et mugavam on, kui ka ees on suusa asemel ratas. Kalapüügivarustuse ja saagi veoks pruugiti sõiduki taha haagitud kelku. Algul kasutati ratastel mingeid traktori või kombaini õhukumme, kuid need polnud kuigi vastupidavad. Siis pakkusid Peipsil kalal käivad Tartu sõjaväelennuvälja mehed lennuki õhukumme, mis palju tugevamad. Lennuki kummid vahetatakse (nagu paljud muudki jupid) teatud lennutundide järel olenemata nende seisukorrast, nii et kõlvulikke kumme oli neil külluses. Neljarattalised karakatitsad sündisid 90-ndatel, kui pruugitud autosid ja nende juppe hakkas külluses ja odavalt saada olema. Tartu lennuvälja kummiallikad on tänaseks ära kuivanud ja kumme hangitakse Venemaalt, kuid ka seal olevat nende hinnad tõusuteel. Siberi sõidukite edasisest arengust ei tea kahjuks midagi, ei oska ka otsida, kuna ei tea sõiduki sealset nimetust. Nimi "karakatitsa" olevat Peipsi ääres välja mõeldud ja kõige täpsem tõlge võiks olla "kakerdaja".
Paistab, et on tekkimas uus liik: luksuskarakatitsa, nagu see Lanceri kerega või Honda Accordi kerega isend. Nende ehitamisel raha eriti kokku ei hoita, lisatakse ka igasugu mugavusvarustust.
Natuke ka karakatitsate ajaloost. Kallaste mehed väidavad, et Eesti esimene karakatitsa ehitati just seal, Kolkja mehed jällegi, et nende kandis. Olgu kuidas on, algallikates on mehed ühel meelel: idee saadi millalgi 70-ndatel ühest vene tehnikaajakirjast, kus oli siberlaste leiutatud jää- ja lumesõiduki fotod ja joonised. Sõidukil oli mootorratta raam ja mootor, taga kaks suurt ratast ja ees suusk. Karakatitsa pole siis Eesti leiutis, nagu mõnel pool kirjutatud. Peagi leiti, et mugavam on, kui ka ees on suusa asemel ratas. Kalapüügivarustuse ja saagi veoks pruugiti sõiduki taha haagitud kelku. Algul kasutati ratastel mingeid traktori või kombaini õhukumme, kuid need polnud kuigi vastupidavad. Siis pakkusid Peipsil kalal käivad Tartu sõjaväelennuvälja mehed lennuki õhukumme, mis palju tugevamad. Lennuki kummid vahetatakse (nagu paljud muudki jupid) teatud lennutundide järel olenemata nende seisukorrast, nii et kõlvulikke kumme oli neil külluses. Neljarattalised karakatitsad sündisid 90-ndatel, kui pruugitud autosid ja nende juppe hakkas külluses ja odavalt saada olema. Tartu lennuvälja kummiallikad on tänaseks ära kuivanud ja kumme hangitakse Venemaalt, kuid ka seal olevat nende hinnad tõusuteel. Siberi sõidukite edasisest arengust ei tea kahjuks midagi, ei oska ka otsida, kuna ei tea sõiduki sealset nimetust. Nimi "karakatitsa" olevat Peipsi ääres välja mõeldud ja kõige täpsem tõlge võiks olla "kakerdaja".
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.