[smolin]

Tänaval jah nendega sõita ei tohi. Ega nendega eriti avalikele teedele ei kiputa, sest paljas asfalt ja sool rikuvad kumme. Külavahel sõidetakse küll.
Muidugi on karakatitsa läbivusel omad piirid, nii et hõljukit ta ei asenda. Päris lagunenud jääl kalamehed nendga ei käi, sest kala siis püüda nagunii ei saa. Räägitakse küll nende ujuvusest, kuid kahtlustan, et raskemate isendite jaoks jääb suurtest kummidest väheks, vaja oleks paadikujulist põhja. Muidugi takistavad suured rattad läbi jää vajumist ja kevadisel ajal Peipsil hättasattunud lätlasi ja muidu linnamehi olevat nendega üksjagu ära päästetud. Korraliku jääga oleks karakat piirivalvele vähemasti Peipsil igati sobiv sõiduvahend ning ekspluatatsioonikulud hõljuki omadest kordade väiksemad.
Vähemasti Venemaal toodetakse (või on üritatud toota) sedalaadi sõidukeid ka seeriaviisiliselt, näiteks Arktika, Bronto Marsh, Trekoli tooted 3929 ja 39041, kolmerattaline IŽ Samson ning ehk kõige "karakatilisem" neist, IŽ SBH-4, plastkere ja mootorrattamootoriga vaid 400 kg kaaluv sõiduk. Trekoli sõidukeid on ilmselt ka praegu võimalik osta, kuid vaevalt nad väga odavad on. Trekol pakub ka kumme sellistele sõidukitele, hinnaga ligi 10 000 rubla tükk. Nii et hea tahtmise korral oleks võimalik tööstuslikke "karakatilisi" hankida.
Huvitav, et karakatindus oli levinud vaid Peipsi rannikul Kallaste ja Varnja vahel. Karakatitsaid ei pruugitud ei lõuna pool Emajõge ega ka Kallastelt põhja pool. Mustvee mehed käisid ja küllap käivad praegugi jääl põhiliselt Buranidega.