23-02-2006, 18:08 PM
Mina olen ammu saanud aru nii varjupaiga mõttest kui ka vajalikkusest.
Nimelt jahvatavad "emeksiveskid" ülisuure hooga ning veel 5-10 aastat tagasi vägagi tavalist sõiduriista ei ole kas täna või vähemalt homme enam pea ühtegi säilinud. Ja tulevased põlved peavad neid vaatama vaid fotode pealt.
Just selliste isendite kogumiseks/säilitamiseks/näitamiseks on Varjupaik loodud. Suunitlusega koguda/säilitada/näidata masinaid, mida vaevalt keegi vanatehnikahuvilistest endale hangiks ja ära restaureeriks. Olgem ausad - enamikest meist ei ole ju reaalselt PAZ/LAZ-bussi, trammi vms restaureerijat. Lihtsalt jõud ei käi üle. Ja palju on ka huvilisi, kes annaksid oma panuse isendi säilimise nimel, kuid kellel puudub võimalus selliseid suuremõõtmelisi asju transportida ja hoida.
Just siin tuleb mängu varjupaiga roll - minimaalselt korrastada ja säilitada isendeid, säilitades selle vähemalt mingilgi kujul vaatamiseks. Ka juhul, kui tehnilisest poolest on isendit lootusetu taastada või vahel isegi liigutadagi. Ehk siis restaureerija asendab läbiroostetanud või selle piiril olevad plekk-konstruktsioonid sõiduki juures uutega, siis varjupaik püüab selle jätta väliselt vaadatavaks ning parandada eelkõige hävinud osad ja nt vihmaveelekked katuses. Ning säilitada/eksponeerida nt vedamist enam mitte kannatav / laialipudenemise äärel isend siiski visuaalselt ühes tükis olevana ja vaadatavana.
Nimelt jahvatavad "emeksiveskid" ülisuure hooga ning veel 5-10 aastat tagasi vägagi tavalist sõiduriista ei ole kas täna või vähemalt homme enam pea ühtegi säilinud. Ja tulevased põlved peavad neid vaatama vaid fotode pealt.
Just selliste isendite kogumiseks/säilitamiseks/näitamiseks on Varjupaik loodud. Suunitlusega koguda/säilitada/näidata masinaid, mida vaevalt keegi vanatehnikahuvilistest endale hangiks ja ära restaureeriks. Olgem ausad - enamikest meist ei ole ju reaalselt PAZ/LAZ-bussi, trammi vms restaureerijat. Lihtsalt jõud ei käi üle. Ja palju on ka huvilisi, kes annaksid oma panuse isendi säilimise nimel, kuid kellel puudub võimalus selliseid suuremõõtmelisi asju transportida ja hoida.
Just siin tuleb mängu varjupaiga roll - minimaalselt korrastada ja säilitada isendeid, säilitades selle vähemalt mingilgi kujul vaatamiseks. Ka juhul, kui tehnilisest poolest on isendit lootusetu taastada või vahel isegi liigutadagi. Ehk siis restaureerija asendab läbiroostetanud või selle piiril olevad plekk-konstruktsioonid sõiduki juures uutega, siis varjupaik püüab selle jätta väliselt vaadatavaks ning parandada eelkõige hävinud osad ja nt vihmaveelekked katuses. Ning säilitada/eksponeerida nt vedamist enam mitte kannatav / laialipudenemise äärel isend siiski visuaalselt ühes tükis olevana ja vaadatavana.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.