ural 650ccm
#1

Millised karburaatorid sobiksid selle isendile kõige rohkem?
Vasta
#2

Originaalid! Smile

Pakun liivapritsi teenust, madalsurve pritsimine. Hind kokkuleppel!
Info: 58454535 (Tartu/Tartumaa) ; email: agent.x.007@gmail.com
Vasta
#3

tekib jälle küsimus millised on orginaalid Big Grin
praegu peal k-62 kui ei eksi aga värske omanik ja eelmine omanik soovitas panna peale mingid jawa omad ütles et need väga head.
Vasta
#4

Mul oli K62B peal Voshod 3M mootoril, kui mu mälu väga kõvasti nüüd mööda ei pane! Toungue

Pakun liivapritsi teenust, madalsurve pritsimine. Hind kokkuleppel!
Info: 58454535 (Tartu/Tartumaa) ; email: agent.x.007@gmail.com
Vasta
#5

Mida mõtled sobivuse all? Kas esteetilist väljanägemist või töökindlust või midagi muud?
Vasta
#6

töökindlust ja võimsust
Vasta
#7

Põhimõtteliselt, kui sul on pealehakkamist ja soov saada ühtlaselt töötav mootor, võid ehitada oma Uralile üldse ühe karburaatoriga süsteemi.
Mina kasutasin oma Dnepri puhul ZAZ'i K-125 karbussi.
Täpsem info ja tööde käik ja kokkuvõte siin: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=14151

Kuna pole selle aretisega pikemaid sõite teinud, ei tea öelda, kui vastupidav ja võimas see lahendus on. Samas paljud on nii teinud ja nagu mina olen aru saanud, oldakse monokarpaga ülimalt rahul.

Pots ja postivahe.


Vasta
#8

Kuna ta on mõeldud 2 karburaatoriga siis ma jääks ikka selle variandi juurde, aga millised siis ?Uurin homse päeva jooksul millised karburaatorid mul täpsemal olemas on...Ehk ei peagi uusi muretsema
Vasta
#9

K-68 sobib päris hästi. Enda Mt-9-l peal.
Vasta
#10

minul on K-63T peal ja just ei kurda aga eelmine omanik ütles et pane need...mingid jawa omad pidid olema peal ainult pikk nr rida ja tsehhoslovakkia tasub neid siis vahetada? Samas külmalt ei käivitu väga hästi nendega mis hetkel peal.
Vasta
#11

500 cz karpad on kah päris head
Vasta
#12

K-63T Küll jawa karpa ei ole... jawadel ikka Jikovid peal jU!

Pakun liivapritsi teenust, madalsurve pritsimine. Hind kokkuleppel!
Info: 58454535 (Tartu/Tartumaa) ; email: agent.x.007@gmail.com
Vasta
#13

tekib veel küsimus kuidas mõlemaid pütte tühikäigul võimalikult ühtlaselt tööle reguleerida, kas sellel mingi eriline nipp?
Vasta
#14

midagi erilist seal ei ole
Vasta
#15

kõigepealt tuleb vaadata , et süüde oleks paigas, ja mitte ainult süütehetk, vaid ka kontakti nukk tuleb üle testida, et mõlemad tõusunukid ÜHES ASENDIS kontakte lahutaksid...pole näinud veel ideaalset nukki
Vasta
#16

Edasi vaja kindlasti kontrollida karpade benataset, eriti need 68-d kipuvad olema liiga kõrgega. Pigem olgu millimeeter alla. Siis gaasitrossid vabaks nii et oleks mill-kaks lõtku. Siis segukruvi lõpuni kinni ja siis poolteist kaks pööret välja. Seejärel timmitakse siibri kõrgusega madalaim stabiilne mootori töö...krt unustasin, et seda tuleb teha üks karpa korraga - st teisel silindril võta piip maha ja KINDLASTI lühista see massi kasvõi naelaga ribidesse Big Grin.
Kui üks tehtud, siis samamoodi teine...arvestada võib, et, üks pütt töötab aeglasemalt kui kaks, st et kui paned lõpuks mõlemad tööle siis pöörded pisut tõusevad.
Edasi reguleerid nii. Tõstad tsikli keskhargile ja paned käima, ja siin vaja pisut sõbra abi, kuigi saab ise hakkama.
Kui mootor töösoe, siis gaasiruskaga keerad 4. käiguga nt miskise stabiilse kas 40 vai 50 km kiiruse sisse ja vaheldumisi gaasirutska asendit fikseerides reguleerid trossi pikkust karpa juurest mutikaga....mida sarnasemalt pütid töötavad ühe kiiruse ja rutska aendi juures seda parem. Kui keegi aru ei saand, küsige Big Grin
Vasta
#17

JyrkaEE Kirjutas:Põhimõtteliselt, kui sul on pealehakkamist ja soov saada ühtlaselt töötav mootor, võid ehitada oma Uralile üldse ühe karburaatoriga süsteemi.
Mina kasutasin oma Dnepri puhul ZAZ'i K-125 karbussi.
Täpsem info ja tööde käik ja kokkuvõte siin: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=14151

Kuna pole selle aretisega pikemaid sõite teinud, ei tea öelda, kui vastupidav ja võimas see lahendus on. Samas paljud on nii teinud ja nagu mina olen aru saanud, oldakse monokarpaga ülimalt rahul.

Vat ongi nii et selliste aretistega aretajad ise ei jõua kuigi kaugele...tööd ja raha kulub palju rohkem kui lissalt korrastada karpad, süüde ja reguleerida...voila...muud pole ju vaja.
Ühe karpa AINUKE eelis on tema sünkroonsus
Vasta
#18

poison Kirjutas:
JyrkaEE Kirjutas:Põhimõtteliselt, kui sul on pealehakkamist ja soov saada ühtlaselt töötav mootor, võid ehitada oma Uralile üldse ühe karburaatoriga süsteemi.
Mina kasutasin oma Dnepri puhul ZAZ'i K-125 karbussi.
Täpsem info ja tööde käik ja kokkuvõte siin: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=14151

Kuna pole selle aretisega pikemaid sõite teinud, ei tea öelda, kui vastupidav ja võimas see lahendus on. Samas paljud on nii teinud ja nagu mina olen aru saanud, oldakse monokarpaga ülimalt rahul.

Vat ongi nii et selliste aretistega aretajad ise ei jõua kuigi kaugele...tööd ja raha kulub palju rohkem kui lissalt korrastada karpad, süüde ja reguleerida...voila...muud pole ju vaja.
Ühe karpa AINUKE eelis on tema sünkroonsus

Aga samas, kui terve ühe karpa süsteemi ehitamine läheb maksma umbkaudselt 125 krooni nagu minu puhul, siis see pole ju kuigivõrd halb investeering, hoides kokku närve, mida ju reeglina kahe karburaatori timmine ja ka korrashoid (näiteks kasvõi puhastaminegi) kaasa toovad.

Ja noh. Äkki ma olengi lihtsalt mingi friik ja see ühe karpa süsteem tundus lihtsalt nii seks, et pidi asja täide viima Wink

Ning samas on ju ka teistelgi "emmimeestel" huvitav vaadata, kuidas selline aretus end reaalses elus tõestab.

Pots ja postivahe.


Vasta
#19

põhimõtteliselt sain aru kuidas see reguleerimine käib aga mul elektron süüde seega arvan et süüde on enam vähem :d
lissalt seda siibri ja gaasitrossi osa oli teada vaja. Ma ise aimasin et asi nii käib ja tegingi nii kuigi mootor mul suurt kiiremini küll tööle ei hakanud kui kaks pütti taha panin pigem jõulisemalt Toungue esimene kahe karpaga isend seega tekivadki sellised küsimused...
Vasta
#20

asixmer Kirjutas:põhimõtteliselt sain aru kuidas see reguleerimine käib aga mul elektron süüde seega arvan et süüde on enam vähem :d
lissalt seda siibri ja gaasitrossi osa oli teada vaja. Ma ise aimasin et asi nii käib ja tegingi nii kuigi mootor mul suurt kiiremini küll tööle ei hakanud kui kaks pütti taha panin pigem jõulisemalt Toungue esimene kahe karpaga isend seega tekivadki sellised küsimused...
nu minul oli küll nii, et kui üksikult tegid pütid nö puhhh...puhhh...puhhh...puhhh... aga koos nö puh-puh-puh-puh Toungue
nu vahet pole...sünki ajamine ongi mitte pöörete, vaid üleüldise tööreziimi, küttekulu ja, last but not least, jõumomendi suurendamiseks...vahet suurt pole kas ural krutib seal 5000 vai 5200 pööret. Miks japsid ikka panevad üks karpa per kärss Big Grin harlaamovid ja davõõdovid on sellised kes ühega läbi ajavad...aga see on nende omapära, mitte aretamine.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne