Dnepri süüte reguleerimine
#1
Äkki oleks keegi nii abivalmis ja seletaks aste astmelt ära, kuidas saada Dnepril süüde paika.
Palu raamatu ('76) seletus jäi minule segaseks.

Eelsüütenurk, eelsüüteregulaatori vihid varaseima süüte asendis jne jne. Asi on kuidagi arusaamatu...
Pots ja postivahe.


Vasta
#2
Tsentrifugaalregulaatori vihid seod n. peene traadiga välimisse asendisse (asendisse, kuhu tsentrifugaaljõud ajab nad mootori pöörete tõustes), otsid üles kummikorgi sidurikoja küljepeal, eemaldad selle, ajad mootorit aeglaselt ringi kuni avasse ilmub joon- tee kõigepealt selgeks kas tegemiston ÜSS või süütejoonega, seejärel vii joon korpusel kokku süütejoonega. Kui süütejoone ja korpusejoone kohakuti jõudmise hetkel kontaktid avanevad, siis peakski süüde olema õige. Ära unusta pärast vihtisid lahti päästmast, muidu võib äärmiselt valusalt vändaga mööda koibi saada Wink
Vasta
#3
Aga nüüd siit küsimus.
Mida teha kui see süütejoon puudub hoorattalt? Rattaks MT10-36. On ainult üss kriips aga teist kriipsu pole leidnud
Vasta
#4
Mul sama teemakohta küsimus, mis pidi see eelsüüteregulaatori pealmine "julla" peab olema? Lammutasin laiali ja nüüd enam ei mäleta kumba pidi tagasi panna?
Ja oma hoorattalt ma seda kriipsu pole veel leidnud, on teine vist ää roostetand!
Vasta
#5
siis on ainuke võimalus pea maha , kolb ülemisse seisu ja hookale kärniga märgid peale...samamoodi võib ka eelsüüte ära märkida - korra teed ja igaveseks
Vasta
#6
aga mitu mm enne üss see (eel)süüte asend on?
Vasta
#7
krt ma peast ei tea, igal konkreetsel mudelil on erinev...manuaalis ei ole kuskil kirjas?
Vasta
#8
Tsitaat:Ishijupp kirjutas:
Tsentrifugaalregulaatori vihid seod n. peene traadiga välimisse asendisse (asendisse, kuhu tsentrifugaaljõud ajab nad mootori pöörete tõustes), otsid üles kummikorgi sidurikoja küljepeal, eemaldad selle, ajad mootorit aeglaselt ringi kuni avasse ilmub joon- tee kõigepealt selgeks kas tegemiston ÜSS või süütejoonega, seejärel vii joon korpusel kokku süütejoonega. Kui süütejoone ja korpusejoone kohakuti jõudmise hetkel kontaktid avanevad, siis peakski süüde olema õige. Ära unusta pärast vihtisid lahti päästmast, muidu võib äärmiselt valusalt vändaga mööda koibi saada

Mul tekkis selline küsimus, et kas see on normaalne kui tsentrifugaalregulaatori vihid jäävadgi lükates laiali (ilma sidumiseta), kas vedrud neid tagasi tõmbama ei peaks? Tegemist on automaatregulaatoriga ПМ302A.
Vasta
#9
ei ole normaalne, ilmselt poob kusagilt kinni. Lammuta ta juppideks lahti ja vaata mis teda liikumast takistab- mingi saast vahel ehk? Paar tilka õli vihtide võllile tuleb samuti kasuks.
Vasta
#10
Tegelikult võiks keegi veel täpsemalt asja ära seletada. Jamasin täna süüte reguleerimisega pea terve päev, ent asja ei midagi. Hoorattalt leidsin 2 kriipsu küll. Sinna oli ka midagi peale kirjutatud. Ühele venekeelne täht "P" ning teise kriipsu juures oli kolm venekeelset tähte.
Millised on need "vihid" on, millest te kõnelete? Samuti on segaseks jäänud tsentrifugaalregulaator.

Vabandan ette lollide küsimuste pärast, ent pole enne dnepri süütesüsteemiga tegemist teinud.

Lähen ravin nüüd oma haiget jalga.
Cool
Vasta
#11
BMT on üks märk ja see tähendab ülemist surnud seisu, paremal või vasakul, seda praegu peast ei mäleta, kontroll lihtne küünlad maha ja vaata kas klapid on kinni, millel lahti siis selles pole ü.s.s. Teine märk P3 (P) tähendab varast süüdet paremal või vasakul (ei mäleta aga A.Palu raamatus kirjas) oli vist nii et ühelpool oli ü.s.s ja teisel varane süüde. Süüte seadmine on nii et vaatad kas P3 märgi juures on varane süüde võid kruvikeeraja või millegagi küünla august üle kontrollida, kui hooratta märk õiges kohas siis, keerad tsentrifugaali vihid välimisse asendisse ja seod kinni ning siis hakkad kontaktide kinnituse keret pöörama nii palju et oleks moment kus kohe hakkab säde käima aga päris ei ole ka, muidugi enne peab kontakti vahe ka paika panema. Üldiselt peaks nii süüte paika saama aga juhtub et sellise eeskirja järgse reguleerimisega ei tee see mootor piuksugi. Tavaline probleem on see, et õige kontakti vahe puhul ei tule see õige sädeme moment mitte kätte. Üldiselt paras katsetamise asi algul.
Vasta
#12
Nii.

Sain Masina käima, kuid parempoolne pütt (sõidusuunas vaadatuna) paugub, plöriseb ja jätab vahele.
Kas see viitab sellele, et süüde pole veel täpselt paigas, või võib see mingist teisest asjast tingitud olla?
Karbussis viga ei ole, kuna vahetasin pooled omavahel ära, ent sama jama edasi.
Cool
Vasta
#13
Nägin surmvaeva sarnase probleemiga (vt kusagil keskel teema all: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13072), päris ühesele järeldusele põhjustest ei jõudnudki. Ilmselt oli terve kompott probleeme korraga kallal- lisaõhk, nõrgavõitu säde jne jne. Vahetasin sisuliselt kogu asjassepuutuva osa välja ja sellega sain enamvähem hea tulemuse. Kusjuures- iga detaili vahetus muutis olukorda NATUKENE paremaks... ole sa siis see hunt ja mõtle välja milles asi oli Wink Loodan, et leiad viidatud teemast vihjeid- mina kobasin pimeduses, probleemi olemus minu jaoks pimedaks ka jäi. Edu!
Vasta
#14
Uurisin ka seda kontaktivaba süüte asja, millest oma dnepraali teemas kirjutasid, ent peale hinna teadasaamist otsustasin ikkagi selle kontaktsüütega veidi vaeva nähaWink
Aga igastahes kululutasin täna rohkem kui pool päeva süüte timmimisele ja tulemus on null. Niisiis, parandage mind kui ma mingis kohas eksisin ja peaks midagi teistmoodi tegema.

1. Küünlad maha ja aeglaselt vänta andes sain kohakuti märgi P hoorattal ja kriipsu korpusel.

2. Kui kriipsud olid kohakuti, sättisin tsentrifugaali vihud maksimaalselt laiali.

3. Veendusin, et kriipsude kohakuti olles ning vihtide laiali olles on ka kontaktid maksimaalselt laiali. (kontakiivahe oli õige)

3. Keerasin regulaatori kinnituspoldi kinni, jättes vihid eniselt laiali.

4. Lülitasin süüte sisse.

5. Liigutasin kogu korpust, kuni tekkis säde. Vahetult enne sädeme tekkimist mõni mm lukustasin selle. Vabastsin vihud ning proovisin käivitada.

6. Peale paari paugu paugu kuulmist vandusin ning kordasin protseduuri, natukene kõike nihutades küll ette, küll tahapoole.

Paari korral õnnestus mootor ka käima saada, endiselt vasakpoolne pütt okei, ent parempoolne jättis vahele ja paukus. Mõtlesin siis, et hästi natukene süüdet hilisemaks keerata, ja peaks teine ka tööle hakkama korralikult. Aga ei hakanud enam esimenegi pärast.
Cool
Vasta
#15
Äkki on klappide viga? Big Grin
Cool
Vasta
#16
Umbes nii ta käib, kuid peale "jämereguleeringut" peab natuke täpsemalt sättima- küünlad maas, piibujuhe peal, küünla korpus massis, vihid seotud- nüüd ajad hääääästi vaikselt mootorit ringi ja veendud, et säde küünlas toimub õigel hetkel. Võibolla loll küsimus, aga kas oled proovinud vahetada küünlajuhtme, piibu ja küünla enese pooli- vasak kupatus paremale ja vastupidi?
EDIT: Olafi soovitus tsekka kindlasti järgi- ehk on hooratta märk vales kohas, proovida võib muuta kontaktivahet- on ette tulnud, et õige kontaktivahega mootor ainult sõimleb, suuremaga aga hakkab nurruma Wink
Vasta
#17
Ka minul on kontaktidega süüde dnepril. 3 aastat ei ole käima pannud aga meeles on veel selgelt kuidas süüdet panin. Mõtle nüüd mootori töötsüklit, asi toimib nii, ennem käib säde, kolb liigub üles surnud seisu ja siis käib alles plahvatus mis surub kolvi alla tagasi. Minuarust on hea variant süüte sättimiseks selline: pane sikkel hargile, neljas käik sisse ja hakka vaikselt ratast tagurpidi suunas liigutama. Kõigepealt näed üss märki, siis tuleb süüte märk. Selle kriipsu möödudes peavad kontaktid lülituma, vist kokku. Lülituse kindlaks tegemiseks ühendasin ma lahti kondeka ja panin kontaktide ja kere vahele pirni nii et süttimine/kustumine näitab kontaktide lülitushetke. Vaata ka et su süütenurga muutja tross liigub korralikult ja kinni ei kiilu , mina panin sinna veel lisa vedru vahele.
Kui üks silinder lonkab võib seal tõesti sada põhjust olla, lisa õhk, düüs umbes või erinev teise karbussiga, klappide vahe teine , küünlajuhe, piip, küünal , jagaja söepulk kulunud jne. Loodan et saad selle õpetuse järgi korda.
Vasta
#18
Korda sai Smile
Mõlemad pütid töötavad, ent parempoolset küünalt tahmab veits. Karburaatoreid ei jõudnud veel välja reguleerida. Nv tegelen selle asjaga ka. Üks küsimus veel. Kui üks sumbuti on korralik, teine aga pikalt lõhki, siis kas see mõjutab samuti püttide tööd?
Cool
Vasta
#19
Eks vastusurve mõjutab mingil määral ikka, sellest oleneb ju heitgaaside väljajuhtimine ja uue hapniku sisaldus. Kuid dnepril peaksid olema sumbutajad mootori alt omavahel ühenduses nii et surve peaks olema suht sama.
Vasta
#20
Küsimus, millele ehk keegi oskab vastata:
siin on venekeelsed süüte reguleerimise juhised:

https://youtu.be/5Fuczt-OJ-4
https://youtu.be/SzEGAKQ2X7M


ning nii esimeses kui teises videos on süütepoolist ühendatud roheline juhe kuhugi "mujale".
teises videos (umbes siin: https://youtu.be/SzEGAKQ2X7M?t=22 ) seletab ka, kuhu juhtme ühendab, aga no mitte ei saa aru Smile
Äkki keegi seletab käbens lahti?
tänud,
R
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne