petroolimootor
#1

http://hot.ee/tennovaher/m1.jpg
http://hot.ee/tennovaher/m2.jpg
http://hot.ee/tennovaher/m3.jpg
http://hot.ee/tennovaher/m4.jpg

Mootor saadud varakevadel Rakke kandist. ca 10 aastat polevat töötanud. Töötanud olevat petrooliga või bensiini-petrooli seguga. Viimasega pidi paremini käivituma.

Käivitada õnnestus eetri abil. Tühikäigul nagu käib, aga jõudu pole.  Kuna magneeto oli maas, ei pruugi ka süüde olla õige. Pöörete lisamise katsel tahab välja surra.

Mootoril pole leidnud ühtegi kirja.

Seega siis, millega on tegemist?
Kas on kuskil kirjandust, jooniseid?
Vasta
#2

Karburaator meenutab igatahes vene K-14, GAZ-AA ja muude sama firma sõidukite bensiinisegu tekitajat.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#3

XT3-7 mootori mark on XT3-Б7, litraaz on 1,32 ja surveaste 5,35.
Vasta
#4

esialgu oli plaan siiski mootor korda seda, eks müüa jõuab alati.

1. kas oskab keegi nõu anda, kuidas sellel mootoril süüdet seada. mingeid märke rihmarattal ega plokil ei leidnud. et milline võiks olla süütenurk?

2. Kas saan õieti aru, et mootor ikkagi bensiini, mitte petroolimootor? et siis nõukaaegne kokkuhoid, petroolile ümber häälestatud vms? või ka nii, et kumb siis praegu mootorile tervislikum oleks, kas bensiin või petrool?
Vasta
#5

Minu tark raamat annab sellised andmed: XT3-Б7 "Konstantne eelsüütenurk"-  6-8° ja "Regulaatoriga antav maksimaalne eelsüütenurk"-  18°

XT3-7 traktori mootor on tabelis kõrvuti traktoriga "Universaal 1 ja 2", millel kütuseks märgitud "Petrooleum", XT3-7 kütuseks aga ´"Bensiin".

PS "Universaal 1 ja 2" surveaste 4,1Big Grin
Vasta
#6

mootori kasutajaga pole enam võimalik rääkida, aga tema poeg mäletab, et isa kasutas petrooli. kas on võimalik, et ta võis surveastet vähendada ja karburaatori ümber häälestada?

ja kui suur on nende universaali petroolimootorite eelsüütenurk?

ja kui suur võiks olla silindrisurve?
Vasta
#7

Tere.
Paljud vene stats- või teisaltatavad mootorid töötasid kõigil põlevatel segudel.
Minu isa oli viiekümnendate lõpul kinomehaanik. Tema jutu järgi kasutati teisaldatavatel generaatoritel käivitamisel karburaatoritäit bensiini, ülejäänud oli juba paagist petrool. Muidugi olid need mootorid ette nähtud töötamiseks bensuga, aga seda oli vähe ja see pisuke kulus ka mujale ära. Mul endal selline (kino)mootor olemas. Vaja suvel see bens+petrol katse ära teha.
Toomas.
Vasta
#8

1661 Kirjutas:Paljud vene stats- või teisaltatavad mootorid töötasid kõigil põlevatel segudel.
[...]
... kasutati teisaldatavatel generaatoritel käivitamisel karburaatoritäit bensiini, ülejäänud oli juba paagist petrool. Muidugi olid need mootorid ette nähtud töötamiseks bensuga, aga seda oli vähe ja see pisuke kulus  ka mujale ära.

Muide, enamik 1920-30ndate statsionaarmootoreid, mis olid mõeldud töötama petrooliga, käivitati nagunii bensiiniga, et esimesed "matsud" ägedamad oleks ja asja kindla peale käima paneksid. Minu kaks statsionaar-Wittet (keskmine 1927 5 HP, suur 1928 12 HP) omavad mõlemad põlemiskambri kohal väikest kausikest koos kraaniga, kuhu sai käivitamise eel bensiini valada ning seda kraani kaudu vahetult enne käivitamiseks ringiajamist siis ka silindisse juhtida.

Minu suurem ehk 12 HP 1928. aasta WITTE on umbes meetriste hooratastega ning see on aastail 1929-51 töötanud ainsa jõuallikana Koeru lähedal keskmise suurusega Vao jahuveskis. Koeru kandi inimesed peaksid Mäeküla-Koeru tee äärset Vaoveskit vast teadma. Siis toodi ta 1951 sealt mitmekümne kilomeetri kaugusele Piiumetsa tellisetehasesse (mis sõjajärgselt natsionaliseerituna allus Paide tööstuskombinaadile), kus ta ajas tellisepressi ringi veel kusagil 1950ndate lõpuni. Tellisetehase lagunedes osati ta õnneks kohalike poolt hävingust päästa ja konserveerida.

Kui kunagi leian kusagilt WICO taktmagneetod, võiks vast mõlemad mootorid popsumagi panna - silindrid on neil muide perfektses seisus (tänu mitmetele hoolikatele konserveerimistele, viimased neist minu tehtud). Väiksem mootor on viimati mingi 197X veel pisikest veskiagregaati koduse looma sööda jaoks ringi ajanud ja siis korralikult konserveeritud...

Bensiini pruukimisest käivitamisel veel niipalju, et venelaste 1930ndate lõpu XTЗ traktorite kohta olen kuulnud tollaste traktoristide käest seda, et neil keerati enne käivitamist neli küünalt maha ja pandi igasse silindrisse kindla mõõdutopka täis bensiini. Siis küünlad peale ning enegrilise väntatõmbe tulemusena asi käivitus. Paagis sellelgi riistapuul muidugi rahulikuma toimega petrool nagu tollal kombeks...

Ning lõpuks - kes tahab minu WITTEdest aimu saada, siis mu väiksem 5HP WITTE on umbes selline nagu veebilehel http://www.old-engine.com/witte.htm kujutatud, suurem 12 HP isend sarnaneb aga väga lehel http://community.webshots.com/album/272476141jPOiaY pildistatuga (minu oma on aga ca 8 aastat vanem mudel).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

kas petrooli kasutamisel jäetakse süütenurk samaks?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne