Uunikumid raudteelt, osa 2

Martti Kirjutas:Üleeile(17.03.08) seisis Maardu kaubajaamas üksik kollast värvi 2M62-tüüpi vedur, selliseid vist Eestis enam eriti kasutuses ei ole?

Kui vedur on üksik, siis on see ikka M-62 tüüpi vedur. 2M-62 on selle niisugune modifikatsioon, mis käisid paarikaupa koos (st polnud niisama kokku haagitud, vaid neil olid lõõtsad-uksed ühest teise minekuks sõidu ajal.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

valdo Kirjutas:Kui vedur on üksik, siis on see ikka M-62 tüüpi vedur. 2M-62 on selle niisugune modifikatsioon, mis käisid paarikaupa koos (st polnud niisama kokku haagitud, vaid neil olid lõõtsad-uksed ühest teise minekuks sõidu ajal.
See oli jah ilma lõõts-ukseta, mõtlesin ise ka kuidas vedurimehed sõiduajal liiguvad.
Vasta

Tänastes uudistes ka juttu kadunud raudteest:
http://www.postimees.ee/?id=58035
Vasta

Martti Kirjutas:
valdo Kirjutas:Kui vedur on üksik, siis on see ikka M-62 tüüpi vedur. 2M-62 on selle niisugune modifikatsioon, mis käisid paarikaupa koos (st polnud niisama kokku haagitud, vaid neil olid lõõtsad-uksed ühest teise minekuks sõidu ajal.
See oli jah ilma lõõts-ukseta, mõtlesin ise ka kuidas vedurimehed sõiduajal liiguvad.

Ei liigugi, sest M-62 vedureid tavaliselt paari ei pandud, st nad vedasid kergemaid ronge ja üksinda. Kui oli vaja kaht vedurit, siis saadeti liinile ikka 2M-62.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Ei leidnud paremat teemat.

Lugupeetud seltsimehed!
Uvaðaemõi tavariði!

16. mail toimub Lavassaares, raudteemuuseumis üritus ''Öös on asju - öös on ronge." Ürituse nimi on valitud selle järgi, et antud päeval on terves Eestis muuseumiöö, kus sissepääs neisse on prii. Ka Lavassaare ootab kõiki tasuta muuseumit külastama (kl. 19:00 - 00:00)!

Kuid see pole veel kõik, kui ilmataat vihma lubab enne üritust, sõidab auruvedur eritasu eest.

Üllatusi on ehk veelgi, täpsemalt juba kohapeal.
Vasta

Selline raudteega seotud (inventaari) silt. Algselt 1941 a, hiljem 1951 üle värvitud.
[Pilt: P6210116.jpg]

Kuna kuhugile mujale ei osandu panna siis üks raudtee dokument ja ühed tühjad kaaned:

[Pilt: P6220118.jpg]
[Pilt: P6220119.jpg]
[Pilt: P62201201.jpg]
[Pilt: P6220121.jpg]
Vasta

Parem Hilja, kui mitte keegi. Vabandust, siiski parem hilja, kui mitte kunagi.

Homme sõidab seoses Kindral Laidoneri memoriaaliga Lavassaares auruvedur Kè4-332. Ürituse täpset algusaega ei tea, kuid memoriaalil osalejad saabuvat 14:00 paiku.

Kõik huvilised oodatud.
Vasta

(26-06-2009, 23:40 PM)Regardman Kirjutas:  Parem Hilja, kui mitte keegi. Vabandust, siiski parem hilja, kui mitte kunagi.

Homme sõidab seoses Kindral Laidoneri memoriaaliga Lavassaares auruvedur Kè4-332. Ürituse täpset algusaega ei tea, kuid memoriaalil osalejad saabuvat 14:00 paiku.

Kõik huvilised oodatud.
Täpsustus:
Aururongi sõidud plaanitud 12.00, 13.00, 15.00, 16.00, 17.00. Kui rahvast palju, tulevad lisareisid.
Vasta

"Vabatahtlikud saavad käe külge panna auruveduri taastamisel"
http://www.edel.ee/uudised/0/readmore/307/
Vasta

(11-07-2010, 11:28 AM)Regardman Kirjutas:  "Vabatahtlikud saavad käe külge panna auruveduri taastamisel"
http://www.edel.ee/uudised/0/readmore/307/
ikka veel ei tea kus KASPAR asub,ja mis kell talgud hakkavad,suvi on täis nii palju üritusi,et oleks ikka vaja varakult teada kus suunas sõita...
Vasta

(15-07-2010, 21:51 PM)näkisepp Kirjutas:  
(11-07-2010, 11:28 AM)Regardman Kirjutas:  "Vabatahtlikud saavad käe külge panna auruveduri taastamisel"
http://www.edel.ee/uudised/0/readmore/307/
ikka veel ei tea kus KASPAR asub,ja mis kell talgud hakkavad,suvi on täis nii palju üritusi,et oleks ikka vaja varakult teada kus suunas sõita...
Puudulik organisatoorne pool... Ei ole usku antud talgutesse, ilma nendetagi saab asja.
Asukoht on Türi linn, Kaare 25. Kellaaegu tõesti pole öeldud.
Vasta

Seda teemat - suurte majandusotsuste ümber toimund võitlust, nii kohalikul kui Moskva-tasandil - lahkab (Lennarti vend) Hindrek Meri oma päris huvitavas, ja suuresti just praktilisele igapäevaelule pühendet memuaariraamatus ' Tagasivaateid veerevast vagunist' .

Kõige muu hulgas - noorepõlve elu Prantsusmaal ja Eestis, Nõmme kodu, Siberis ellujäämine, tema enda eluaegne tehnika-armastus, suurem kirjanikust-poliitikust vend, oma igapäevane töö jne jne - pajatab ta väga põhjalikult sellisest nõuka majanduse olulisest alustoest nagu Plaanikomitee. Viimases töötas ta praktiliselt terve elu ja EV taastamise järel kujundati tema baasil tänane Riigikontroll.

See struktuur nö kooskõlastas riigi tippjuhtide lubadused/ideed/nõudmised ja nende (ning nende abide v N.L. majandust tegelikult juhtivate) meeste sisulised võimalused. On väga kummastav lugeda kuidas sellises struktuuris inimesed üritasid siiski normaalseid asju teha ja täielikke hullumeelsusi nö maha pidurdada. Samas on foorumi vanematele generatsioonidele seal oioioii-kuipalju tuttavat ja huvitavat tausta andvat nii tookordsete partei- ja min-nõuk-inimeste toimetamistest, kui tegude ja sõnade süvenevast lahknemisest, eriti 70-te lõpust edasi. Ma usun, et teist seda teemat põhjalikult ja inimlikult käsitlevat raamatut eesti keeles polegi ja on väga kahtlane kas enam ka tuleb.

Sääl on ka sel samal baasil kaunis hästi kajastatud konkreetsed majandusotsused, ja nende ümber toimunu, a'la laiarööpmeliste rdt-de ehitus ja kitsar'ste sulgemine.
k

Ps Muuhulgas pajatab ta päris vaimukalt kuidas elas sõja järel Siberist eluga pääsenult üks noor poiss, kes alustas oma töömehe teed ajalehe autojuhina :-)


[quote='PETSS' pid='167970' dateline='1187551559']
[quote=valdo]
[quote=PETSS]
...miks nad lõhkusid ära raudtee ja rongid(need viimased pidid olema nunnud,eriti meeldis talle Mõisaküla punane wagun).Ja lõhkuma pidid vaid pahad wene poisid.
Nii see ju oligi. "Pahad vene poisid" tahtsid raudteega sõjatehnikat vedada ning logistiliselt oli vastuvõetamatu selle ümberlaadimine laialt kitsale pluss veel kandevõime küsimus.
Just seesama soov ja nõue oligi 1960-70te aastate vahetusel kõikide kitsaste riigiraudteede surmaotsuseks. Edasine sõltus sellest, kui palju kohalikud võimud ja kohalikud raudteebossid suutsid (ajutiselt) lõhkumist edasi lükata. Lätis ja Leedus suutsid, Eestis mitte. Ju ei olnud EKP juhtivad tegelased ja raudtee juhtkond säilimisest üldse huvitatud.
Vasta

Lõhkujad ei ole mitte ainult pahad vene poisid. Oma kasumlikku raudteeäri ajavad eestlased on ka raudteeajaloole korvamatut kahju teinud: peale taasiseseisvumist on hävitatud hulgim algusaegade raudteearhitektuuri - jaamahooneid, vahimaju, tööliste elamuid, eriline teemajade hävitamise paanika on puhkenud viimastel aastatel ja sellega on hakatud ühele poole jõudma.
Meenutagem vähemalt 100-aastast täies komplektsuses ja heas korras tsisternvagunit, mis rahumeeli vanarauaks lasti, ja ka Ülemiste PMS-i pargis seisnud ennesõjaaegsete vagunite rivi, millest imekombel paar isendit Haapsallu toimetati ja ülejäänud hävitati. Viimane rariteetne reisivagun (mis võib olla isegi enne revolutsiooni toodetud) seisab Valgas... Aga kui kaua veel.

Ja nüüd siis on taasleitud Kaspar, see on kontrollitud, värvitud ja hakkab septembris "retrosõite" tegema... Taga tavalised plekist moskvarongi vagunid! HALE LIHTSALT!
Vasta

Täna tegutses Maardu raudteel üks pealtnäha igivana lumesahk, manöövervedur lükkas teda tagant.

Sahk oli beežikaskollane, kujult veidi TU-2 veduri sarnane (ümer üldkuju ja aknad), kuid palju kõrgem.

Mis marki ja millisest ajastust aparaadiga võis tegu olla? Pakun, et asi valmistatud ikka julgelt 1980. aastast varem, kuid kes teab...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Maardu lumesahk peaks olema see: http://gallery.balticrailpics.net/displa...pos=-11194
Selle saha toodanguaastateks võiks julgelt pakkuda 60-70ndad.
Vasta

(13-12-2010, 16:07 PM)k2sipidur Kirjutas:  Maardu lumesahk peaks olema see: http://gallery.balticrailpics.net/displa...pos=-11194
Selle saha toodanguaastateks võiks julgelt pakkuda 60-70ndad.
Tegutses eile aktiivselt ka Balti jaamas.
Vasta

(13-12-2010, 16:07 PM)k2sipidur Kirjutas:  Maardu lumesahk peaks olema see: http://gallery.balticrailpics.net/displa...pos=-11194
Selle saha toodanguaastateks võiks julgelt pakkuda 60-70ndad.

Sedasama nägin ülemöödunud kolmapäeval Hiiul. "Topeltameeriklane" oli liikumapanevaks jõuks.
Vasta

Juhtusin täna Järve alajaamast mööda sõitma ning nägin seal kahte 2-teljelist tünnivagunit, ühte elektrirongi vagunit ja vanaaegset neljateljelist kaubavagunit - samasugust, nagu Haapsalus on miskised akendega generaatorivagunid, aga originaalkonditsioonis tavalise kaubavagunina ja see oli pidurirõduga. Vihjasin ka Haapsallu, et iseäranis tsisternid on väärtuslikud, aga see neljateljeline kaubakas ka.
Vasta

Ei osanud mujale postitada :

https://www.youtube.com/watch?feature=pl...s79bhhjpAI
Vasta

Edelaraudtee teeb jah juba vanu ronge rahaks.Tänu sellele,et need Kasahhi saadeti,on siin ronge puudu ja ringlus on väga pikk rongidel,viljandis sõidab 5 vaguni asemel kolm.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne