muti peletaja
#1
kuna datsun on 10 aastat on garaažis seisnud siis suitseb ja tuli idee mutte peletada kuna on kõik hoovi muru pekki keeranud pilt

Vasta
#2
Naabrimutte pead silmas? Ei hea töö, küta edasi.
Vasta
#3
pane bensu sisse veidi õli ka, siis mürgitab rohkem
Vasta
#4
Wanad filmilindid kui olemas juhtub olema .Pane need mutiurgu ja siis pane need filmid põlema.Minu esimese naise aiamaal asi toimis selline teema ssuurepäraselt.
Vasta
#5
Jarlis Kirjutas:ei filmilinte poleSad

Tallinnas, Paide tän. taaskasutuskeskuses oli reedel müügis kellegi amatöörfilmide kollektsioon. Filmilaiuse mm number ei tule hetkel ja see pole ka vist antud tegevuse juures oluline.
Suur poolitäis filmi 5 kr.

Uhh, oleks aega siis võiks filmid muidugi enne läbi vaadata.
Vasta
#6
Kuna kevad tulemas siis ärataks selle unustuste hõlma vajunud teema uuesti üles sel lihtsal põhjusel et kevadine lumeminek on nähtavale toonud eelmisel suve kaotatud lahingu sõjatandri. Ei pööraks sellele üles songitud muruplatsile üldse tähelepanu kui tegu minu hooviga poleks...

Niisiis, tehtud töödest: Big Grin

1) Tõrjevahend. Ostsin müttade jms peletamiseks mingit tõrjevahendit, haises teine jubedalt karbiidi järgi peale mida lõi lambi põlema pööningul, lohistasin töökojast 70l karbiiditünni koju mida siis jupikaupa oma põlistele "vaenlastele" manustama asusin. Aitas hästi, kuid alati polnud kodus ning ei jõudnud nendega järge pidada. See aasta luban tublim olla...
2) Elektroonilised peletajad - neid jupstükke ostsin kohe mitu, ühe päikesepatareiga ja teise tavalise 2-he D patareiga. Mainiks et see tavaline ja mitu korda odavam toimetab tunduvalt paremini kui "kõrgetehnoloogiline" päikesepatareiga konkurent. Kuid suurt tolku polnud neist kummaski, tunneleid rajatakse endiselt edasi... Aga ei jäta jonni, toppisin juba mõlemad maasse, las undavad.
3) Vesi- pole proovind... vaevalt et aitab, pinnast liialt kohev selleks(turbane muld) see ka põhjuseks miks vast need elektroonilised peletajad ei taha toimida(vibratsioon ei kandu edasi), kuigi 10m raadiuses võiks ikka silmaga tulemust näha, aga ei.
4) Gaasirünnak - relvaks 1.3l VW R4 vana ja päevinäinud bagi, tuksus pool päeva-sumpsi otsast toru otse mutimetroosse. Saagiks üks mullavõhlu Wink Eriti tunda ei andnud et allkorruselt aktiivsus langend oleks. Seeaasta proovin kammid ja filmirullid kasutusele võtta... WinkToungue
5) Lõksud - vanemate juures püüdnud nendega ikka kümneid "geolooge", tuleb see aasta endale ka muretseda mõned. Väga tõhusad igatahes... Wink

Pildid tõrjevahenditest:
    Selle asendasin kohe karbiidiga-tunduvalt odavam
    Võib rahule jääda
    Vähemalt päiksepatarei on korralik, ja muidu ka toimibWink
    Kuhugi aianurka võib selliseid vigureid ka teha, nähtavale ehk mitte Wink
    See juba tõsisem peletaja, peale mullamuttide aitab väga efektiivselt ka "külamutte" peletada Wink

Kui kellegil veel ideid võitluseks nende väikseste "sabadega tiblade" vastu siis ande tullaWink





'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#7
Võta taksikoer. Algul on küll kole palju aukusid aga mutid kaovad ka ära.
Vasta
#8
tuleb saaremaale või hiiumaale kolida Smile

siinses kaubandusvõrgus on selgelt näha, kus tööl on varustajana saarlane, või mandri inimene. Saarlane ei hakka tarbetut kraami riiulile tellima Toungue
Vasta
#9
Siit üleskutse, tuleb saartele mutte viia, siis tunneb ka varustaja oma tööst rõõmu.
PS. Mutipeletusgaas ongi tavaline karbiit, ma panen seda lambi sisse, head väikesed tükid on.
Vasta
#10
(26-03-2012, 16:04 PM)heiki Kirjutas: Siit üleskutse, tuleb saartele mutte viia, siis tunneb ka varustaja oma tööst rõõmu.
PS. Mutipeletusgaas ongi tavaline karbiit, ma panen seda lambi sisse, head väikesed tükid on.

Mutid upuvad ära siinToungue Seepärast pole saartel muttide invasiooni karta. Big Grin

Vasta
#11
(25-03-2012, 22:17 PM)mlsluik Kirjutas: Kuna kevad tulemas siis ärataks selle unustuste hõlma vajunud teema uuesti üles.

Keegi edukalt sipelgatega on võidelnud? Kogemusi, taktikat-strateegiat, sõjavarustust, õppematerjali ja täiendõpet??? Kas lõpptulemuse otsustab sõjakavalus või arvuline üleolek?
Инвалид информационной воины.
Vasta
#12
(26-03-2012, 18:11 PM)aavu Kirjutas: ...Keegi edukalt sipelgatega on võidelnud? Kogemusi, taktikat...

(26-03-2012, 22:08 PM)diesel Kirjutas: sipelgatega on nõnnamoodu, et need ju enamuses kaitse all ja ei tohiks ahistada...
Olgu siis nii.

______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#13
Muti metroo
Natuke kogemustejagamist! Big Grin

Vasta
#14
sipelgatega on nõnnamoodu, et need ju enamuses kaitse all ja ei tohiks ahistada. kuklasi saab ka siirdada, aga see üsna vaevaline tegevus. mul on kogu ümbruskond kuklasi õite tihedalt täis ja loomulikult kolivad igal aastal ka majja sisse. kiire ja tõhus ja üsna odav on detia sipelgapulber. müüvad keik hästi varustatud kauplused. eelistada tasub "pudelis" pulbrit, see on peenemaks jahvatet, umbes nigu talk. kotikestes müüdav sama asi on jämedama teraga, nigu manna umbes. toimivad mõlemad, a see peenem näikse äkilisem olevat. kuiva ilmaga puistad pesa ja lähema ümbruse sipelgarajad õrnalt selle kraamiga üle ja järgmiseks hommikuks ühtegi enam pole. kindel värk.
kusjuures, ma pole aru saanud, kas nad kolivad või koolevad. igatahes surnuid kuskil näha pole, seega võiks ehk loota, et läevad mujale. a asi on tõhus ja kulub teda vähe. üle doseerida pole vaja, väga vähesest piisab.
Vasta
#15
Sool ja soolvesi aitab sipelgate vastu. Ilmselt kolivad sest laipu pole näha.
Vasta
#16
(26-03-2012, 18:11 PM)aavu Kirjutas: Keegi edukalt sipelgatega on võidelnud? Kogemusi, taktikat-strateegiat, sõjavarustust, õppematerjali ja täiendõpet??? Kas lõpptulemuse otsustab sõjakavalus või arvuline üleolek?
Mainitud Detia sipelgapulber on tegija. Võib niisama raputada või maa-aluste käikude puhul ka lahuse teha ja auku valada. Umbes 15-20min pärast on plats puhas! Ei ole ka mina aru saanud, kas kolivad või koolevad, aga kuramuse hästi niidab see kraam! Ainult marjapõõsastele ja viljapuude alla ei ole julgenud panna. Äkki on raip endale kah mürgine?
Omakandi inimesena võin soovitada Kuuse aiandit, kust olen ise pulbrit ja muid kahjurimürke ostnud. Ju on mujal ka, pole viitsinud otsida.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#17
(26-03-2012, 22:08 PM)diesel Kirjutas: sipelgatega on nõnnamoodu, et need ju enamuses kaitse all ja ei tohiks ahistada. .....loomulikult kolivad igal aastal ka majja sisse. kiire ja tõhus ja üsna odav on detia sipelgapulber. müüvad keik hästi varustatud kauplused. eelistada tasub "pudelis" pulbrit, see on peenemaks jahvatet, umbes nigu talk. kotikestes müüdav sama asi on jämedama teraga, nigu manna umbes.

Just-just, köögilaud ja ahju ümbrus neile meeldivad. Põrandale olen seda head pulbrit pannud aga lauale seni mitte. Suur puudus, et tolmuimeja võtab pulbri uuesti üles ja seetõttu olen hädas. Ehk peaks tolmuimemisest loobuma aga kui kauaks? Jääb siis valikusse elada tolmus või sipelgatega. Kass Laguna on ka nende vastu ükskõikne, vähemasti hiirtest hoiab maja puhta. Muidugi ei maininud ma kallist ksf. Kassi, et mitte ilmaasjata tuliseid süsi oma pea kohale koguda. Peaks vist Mitšurinlike meetoditega sipelgakassi aretama. On ju sipelgakaru kusagil sipelgarohkemas kliimas olemas.
Et teemast mitte vaikides mööda minna siis mutitõrjest ei tea ma muttigi.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#18
(26-03-2012, 23:34 PM)aavu Kirjutas: Just-just, köögilaud ja ahju ümbrus neile meeldivad. Põrandale olen seda head pulbrit pannud aga lauale seni mitte. Suur puudus, et tolmuimeja võtab pulbri uuesti üles ja seetõttu olen hädas.
Probleem on selles, et tegeled tagajärgedega, mitte põhjusega. Tarvis on pesa üles leida, muidu jäävadki voorima. Kui see on põranda alla tehtud, siis läheb muidugist keeruliseks. Harilikult on see siiski väljas, kust nad siis sisse ronivad. Vaata hoolikalt, osad pesitsevad maa sees ja neid ei pane tähelegi. Kui leiad käigud, siis pulbrilahus sisse ja korras! Üks koht, kus sipelgatele meeldib tegutseda, on puukuur. Seal on saepuru ja muu praht, millest nad ehitavad. Sealt tood neid küttepuudega ise kööki ja murrad pead, kust nad raiped tulevad!
Jõudu!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#19
tähendab, kui siin nüüd veel mutivälist juttu keerutada, siis köögilauale pigem mingid pisemad tulevad, mitte kuklased.
jälgi kustkaudu nad liiguvad. kuskil ikke mõni "tee" on, kustkaudu rammusam liiklus kuskile põranda alla käib. pane sinna nats pulbrit ja ää seda kohta ime. teoorias nad tassivad selle pulbri ise pessa omale ja söövad sisse ka vist. vesilahus on vaja neile enam-vähem otse korterisse valada, mudu on abi vähem.
Vasta
#20
Sipelgate tõrjet tuleb alustada enda ligidalt - tavaliselt sipelgad ruumis sees ei ela - käivad küll, aga elupaik on tavaliselt - vundamendi ääred, keldri ääred, kui majal on bioseptik, siis selle ääres. Neis kohtades on nende eluks sobiv niiskuse olemasolu sobivaim - otseselt kaele ei saja, aga liigselt kuivaks ka ei lähe. Samuti on seal parajalt soojust.
Vahendeid on erinevaid, kuid mina olen kasutanud soolvett. Piisab suht nõrgast lahusest, kuskil 0,5 protsenti. Sellega kastan korra-paar ja tavaliselt sellest piisab. Aga kastma peab korralikult, mitte ainult pealmist kihti niisutama. Ja niimoodi tõrjutakse sipelgad endast eemale. Muidugi on igasugused tõrjevahendid teretulnud. Kui rääkida pulbritest, siis tavaliselt on need pulbri kujul efektiivsemad - sipelgad tassivad tükid pessa, kus need killivad ka teisi. Lahustatud kujul saavad hävitatud ainult need, kes sellega kokku puutunud. Igal juhul nõuab võitlemine nende putukatega pikka meelt ja kannatlikkust. Sest nad on kangekaelsed.
Abiks on, kui ei tekitata enda elamise ligidusse igast rämpsu - prügiaugud, toidujäätmed, kompostihunnikud jne. Selles suhtes peaks olema elaniku enda käitumine ka enam-vähem korralik. Prügikastid suletud, taara koristatud jne. Muuseas - ega sipelgad lollid pole - nad ei tule elamisse ilma põhjuseta, lihtsalt niisama, uitama ja aega viitma - neil on oma kindel eesmärk. Tavaliselt toidu hankimine. Kõrvaldage peibutis ja väheneb tülitajate hulk. Sipelgad teevad ka oma käiguradu suht sügavale mulla sisse, need võivad olla kümneid meetreid pikad. Tuleb jälgida, kuhu ja kust need tulevad, märgistada. Pulgad vms. Siis saab aimu, kus pesad on.... Jamasin oma kasvuhoones suht tükk aega, krt, aga jälile sain - pesa teise kasvuhoone serva all Smile . Enam pole, aga noh, see võitlus on igasuvine, igavaks ei lähe Big Grin

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne