muti peletaja
#21
Mmm..muttipüüdmisest rääkides.. Mullamuttide hunnikud asetsevad tavaliselt (erandeid leidub) teatud vahemaa tagant. Nad ei aja hunnikuid üles liiga lähestikku, sest käikude ventileerimiseks seda ei ole lihtsalt tarvis ja eks ole ka mullamutt ratsionaalne tööloom Big Grin .
Nüüd, kui olete üritanud mutti kätte saada, aga ei saa, sest mutt on lõksust mööda "kõndinud" ja seda korduvalt, siis võite kindlad olla - tegu on mügri ehk vesirotiga. Selle kinnituseks vaadake hunnikute asetust - need on väga tihedalt üles aetud Smile ! Mügri kättesaamine on aga juba kõrgem pilotaaž! Lõbu jätkub mitmeks aastaks ja lubatud on kõik vahendid. Oma teadmistepagasi täiendamiseks soovitan kindlasti võimalikult palju lugeda selle looma kohta igasugust kättesaadavat teavet. Lihtsalt lampi lahmides võitlete nagu Do Quijote tuuleveskiga..
Lihtsamaid jooni: mügri sööb juuri - igasuguseid, alates lilledest ja lõpetades puudega. Enim meeldivad nooremad taimed. Meeldib niiskus. Igasugused hunnikud - kompost, oksad, vanad varred, lehed jms. Nagu mullamuttki tunneb vibratsiooni, kuid see teda eriti ei häiri, rohkem nagu informatsiooni pärast. Valgust ei karda, kuid liigub ikkagi öösiti või hommiku- ja õhtuhämaruses. Peamisteks vaenlasteks on röövlinnud - kullid jms. Ka rebane. Ta on väle ja kaval.
Minul pole kinnipüüdmine veel õnnestunud, alustasin eelmisel suvel, aga eks ma jätkan üritamist. Oma silmaga olen ühte isendit näinud, oli teine suur ja vääga ilusa musta karvaga Smile. AH jaa - mürgiga proovides ei ole kasu ainult ühte-paari auku paigaldamisega, vaid seda peab tegema ulatuslikumalt ja võimalikult sageli jälgima, et uuendada mürki.

Vasta
#22
minu kogemus tõenäoliselt mügriga on kah kurb
õnnestus mingite siniste mürgikuubikuteda korraks vennal "kõhu lahti" võtta ehk paar nädalat ehk kuu oli vaikne - võibolla võttis puhkust vms. aga hiljem ei mõjunud need kuubikud üldse.
sellel aastal alustan lõksudega - söödaks panen kaalikat/porgandit.
naaber hoidis kartulikoori õues kotiga ja see tassiti laiali - lumi oli jälgi täis.

eluspüüdmiseks mõeldud puur-püünisesse sisse ta ei läinud !

naine nutab lillepeenra ääres - pole miskit teha peab "raiska" jahtima, kuigi suurt edu ei ennusta mulle keegi kellega olen rääkinud.
Vasta
#23
Kuidas üks tädike muti peenrasse kinni pani. Tegi tädige ilusa peenda ja tegi taadike peenrale nö. piiraja vanadest eterniitplaatidest. Sügavust palju ei olnud, ligi 30 cm vaid. Siis tädikesel häda käes. Lilled ei kasva peenral. Paneb aga uusi, kuid ikka ei kasva. üks hommik taadike avastas muti peenrast. Oli teine öösi pinnale roninud ja ära koolenud.
Vasta
#24
Olen muttidega võiluses kasutanud kõike,mida siin on mainitud ja paljutki veel,peale mosse heitgaaside pole muud tegevused andnud tulemusi.Kuna mosse leidis uue omaniku olin sunnitud otsima teisi võimalusi.Paar aastat tagasi ostsin Talpirid nimelise lõksu ja mured on murtud.Tuleb ainult püügi nõksud selgeks saada.
Vasta
#25
(28-03-2012, 11:37 AM)urmet48 Kirjutas: Sügavust palju ei olnud, ligi 30 cm vaid.... üks hommik taadike avastas muti peenrast. Oli teine öösi pinnale roninud ja ära koolenud.
Seda ma isegi mõtlesin, et aiamaa või hoovi saab betoonäärisega ära piirata, aga ei julgenud ideena välja käia. See nii töömahukas ja kallis ettevõtmine, antakse veel tappa sellise soovituse eest! Big Grin
Aga tõepoolest, ega mutt ole soomustläbiv mürsk, et pane meeter betooni vahele! Kaevad vanad eterniidiplaadid serviti maasse ja peaks pidama küll. Eks tegemist ole, aga kui selliste ruutude seest on elukas kinni püütud, siis peaks vist rahu majas olema. Või koperdavad nad maadpidi ringi ka kui vaja?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#26
http://et.wikipedia.org/wiki/Mullamutt
Vasta
#27
mul kass toob stabiilselt nii umbes korra kuus muti hommikuks ukse ette. hiiri-rotte on pea igapäe. kui mutte vähe sagedamini tooks saaks vast platsi puhtaks.
Vasta
#28
Mul isa sellise väga varajase ärkamisega ja viitsis hommikuti väljas istuda ning maad ja taevast silmitseda, kui igavaks läks siis abiks puuklots kuhu mõju suurendamiseks paarkümmend teravaks ihutud naela löödud. Kuna käikude suunad aias enam-vähem teada, siis õhtul vajutad mõnes kohas need kergelt kinni ja hommikul piisab ainult sellest, et käik hakkab vaikselt kerkima kui eelkirjeldatud riistapuu abiga sai pea igal hommikul tegelase kätte. Ei pidanudki kaugele istuma - lemmik lahingukoht oli aidaukse esine. Paar nädalat ja siis vaikus pikaks ajaks majas, kuni järgmise korrani. Ei mõjunud neile ''kopika'' heitgaasid, vesi, naftaliin ega 220V.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#29
varase ärkamisega saab siis lisaks rikkuse majja toomisele ka mutid kätte. kaks ühe hoobiga.
no naaber mul püüab ka päiksetõusu aegu tavalise labidaga mutte. saab kätte küll. passib kuskil vagusi ja kui mõni hunnik liigutama hakkab, siis kiirelt labidas sisse ja tõstab sageli muti koos mättaga välja.
Vasta
#30
(28-03-2012, 22:17 PM)Walter Kirjutas: Mul isa sellise väga varajase ärkamisega ja viitsis hommikuti väljas istuda ning maad ja taevast silmitseda, kui igavaks läks siis abiks puuklots kuhu mõju suurendamiseks paarkümmend teravaks ihutud naela löödud. Kuna käikude suunad aias enam-vähem teada, siis õhtul vajutad mõnes kohas need kergelt kinni ja hommikul piisab ainult sellest, et käik hakkab vaikselt kerkima kui eelkirjeldatud riistapuu abiga sai pea igal hommikul tegelase kätte. Ei pidanudki kaugele istuma - lemmik lahingukoht oli aidaukse esine. Paar nädalat ja siis vaikus pikaks ajaks majas, kuni järgmise korrani. Ei mõjunud neile ''kopika'' heitgaasid, vesi, naftaliin ega 220V.
Kui ise passida ei viitsi, siis võib ehitada sellise riistapuu, nagu lisatud pildil.
   
Vabandage pildi kvaliteedi pärast, aga valgusolud olid väga kehvad ja pildistamseks oli taskus ainult telefon.
Ei ole ise veel jõudnud ehitada ja katsetada, aga pidi töötama väga hästi.
Vasta
#31
(27-03-2012, 23:19 PM)Tift Kirjutas: Nüüd, kui olete üritanud mutti kätte saada, aga ei saa, sest mutt on lõksust mööda "kõndinud" ja seda korduvalt, siis võite kindlad olla - tegu on mügri ehk vesirotiga. Selle kinnituseks vaadake hunnikute asetust - need on väga tihedalt üles aetud Smile ! Mügri kättesaamine on aga juba kõrgem pilotaaž! Lõbu jätkub mitmeks aastaks ja lubatud on kõik vahendid. Oma teadmistepagasi täiendamiseks soovitan kindlasti võimalikult palju lugeda selle looma kohta igasugust kättesaadavat teavet. Lihtsalt lampi lahmides võitlete nagu Do Quijote tuuleveskiga..
Lihtsamaid jooni: mügri sööb juuri - igasuguseid, alates lilledest ja lõpetades puudega. Enim meeldivad nooremad taimed....

Kevade poole avastasin, et 4a vanune martsipan, mis eelmisel aastal juba esimese ubinaga maha sai, on kahtlaselt lääpas, nii umbes 45 kraadise nurga all...
Maapind oli veel külmunud, kuid lumi ümbert läinud. Astusin juurde, tõstsin jalutuskepiks muudetud puukese august välja ja lõikasin endise ülemise, nüüd alumise otsa mõõtu.
Nii puhast tööd polegi nagu varem kohanud: kogu peenem juurestik kenaste ära nüditud, jämmem osa nii kenaste poleeritud et lust kaeda., ei ühtki kooretükikest. Ilus suveniir ja meenutus omaenese veast.
Lihtsalt tarkuseks teistele ja Hr. Tifti jutu kinnituseks.
Asus see puuke mõne meetri kaugusel kompostihunnikust, teisel pool sama kaugel asub 40 aastane suislepp, mis nii apetiitne ei tundunud olema.
Kõrval 25m eemal asub nagu kiuste veel tiik kah, mis talvel põhjani ei külmu.
Igastahes hoian selle kepikese alles, kasutan ristiks kui kurikael juhtub pihku jääma.

ps. eelmisel suvel olid kõik mutid kadunud, varem kaevati igal ööl pool aeda üles. Juhus, või uus peremees?
Vasta
#32
Juurte närimise vastu aitab ilusti istutamise ajal juurestiku sisse rohkelt klaasikilde külvata. Neid võib ka hiljem maasse kaevata.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#33
Võitlen maal hobitalus ka muttidega umbes 20 aastat. Olen kasutanud vene ajal laialdaselt kasutusel olnud teraselisest traadist valmistatud püüniseid. Neid tuleb panna käiku 2 tk. korraga , sest püünise suue peab olema mõlemas suunas käigus. Pealt katta, et valgust ei satuks käiku. Alul töötasid hästi, kuid targaks said ja hiljem lihtsalt topitakse mulda täis.Igal kevadel siiski õnnestub 2 - 3 kätte saada ja hiljem enam mitte.
Hakkasin kasutama näpitsate põhimõttel töötavaid püüniseid. Piltide tegemise võimalus minul puudub ja seepärast püüan sõnade kaudu edasi anda püüniste kirjeldust. Püünis kujutab endast kahte metallist plekiriba 1,5 x 10 x 200 mm, mis on pandud ristamisi umbes 1/4 ribade pikkusel ja puuritud augud ja need ühendatud kruvi ja mutriga. Ülemiste otste vahele on paigaldatud lehtterasest U kujuliseks väänatud vedru, Alumiste otste külge on keevitatud 10 sm pikkune 1,5 mm paksusest plekiriba mille otsad on allapoole paenutatud 90 kraadilise nurga all pikkusega umbes 6-7 sm. Näpitsete ülemiste otste kokkupigistamisel paigaldan alumiste otste vahele õhukesest plekist eriskujulise plekist lipiku, mille mutt käiku mööda minnes haaratsite vahelt ära lükkab ja nende alumiste haaratsite vahele kinni jääb. Lõks tuleb paigaldada urgu nii, et mulda sinna sisse ei jää. Püünise ülemised otsad jäävad maapinnale ja on koheselt aru saadav, kui metrooehitaja on püünises. Kui on püünis ooteasendis, siis ülemised otsad on üksteisele lähestikku, umbes 2 sm. mille vahel on U kujuline lehtvedru. Kui püünis on muti kätte saanud, siis ülemised otsad on üksteisest umbes 6 - 7 sm kaugusel. Püünise ülemiste otste ümbrus on vaja kinni katta selliselt, et valgust ei satuks käiku. Selleks sobib takja lehed, õhukesed laua tükid, mis üle kaetud õhukese mulla kihiga. Viimastel aastatel sama lugu, et kevadel õnnestub mõned kätte saada, kuid hiljem mitte. Topitakse mulda täis.
Kasutan ka pildil kujutatud västra metoodikaga püünist. Minul on ta täismetallist. Viimastel aastatel kevadel õnnestub mõned kätte saada ja hiljem enam mitte. Ilmselt seal maa all ka see info levib ja antakse edasi, et selliseid käike ei tohi kasutada !!!!! Kui sötkud käigu kinni, siis järgneval päeval leiad, et kinnisötkutud käigus on takistus kõrvaldatud ja hunnik on jälle maapinnal. Kui paigaldad kinni sõtkutud kohale västra põhimõttel töötava püünise, siis seda ei tule enam ükski metrooehitaja avama. Kui võtad ära, siis käik läheb jälle kasutusse.
Ilmselt seal maa all on nad vist enamuses juba "kõrgharidusega", et meie siin maapinnal oma tarkustega ei suuda neid enam ületada !!!!!
Kasutasin ka kunagi diiselmootoriga veoauto AVIA heitgaase ja Volgat, millel oli õhu klappi kinnipoole tömmatud, et heitgaasid oleksid mürgisemad urgudesse laskmisega. Maapinnale ilmusid suitsu sambad umbes 10 m raadiuses, kuid tulemusi polnud.
Täielik abituse tunne on tekkinud.
Vasta
#34
tere hommikut,kõige parem vahend mis läbi aegade on olnud,on aeda paigaldada mini-proppeller mis tuule käes pööreldes ka kõrinat teeks,muttidele ei meeldi müra,aga muidugi 60-ndatel maksis muti naht 5 kopikat ja kokkuostud võtsid kõik vastu,katsun lähiajal ka pildi siia panna sellest tiivikust.
Vasta
#35
(29-03-2012, 09:18 AM)näkisepp Kirjutas: tere hommikut,kõige parem vahend mis läbi aegade on olnud,on aeda paigaldada mini-proppeller mis tuule käes pööreldes ka kõrinat teeks,muttidele ei meeldi müra,
Ajaks siinkohal teemale küüneviha sisse ja propageeriks tuulegeneraatorit. Et kui propeller, siis teeks juba vähe suurema ja paneks natuke elektrit ka tootma? No kasvõi jalgrattadünamoga. Vibra peaks ka tugevam olema kui meetrised labad ringi käivad. Boonusena saab toodetud elektrit kasutada mutionule "muusika" laskmiseks. Autopasun tarbib liiga palju voolu, aga vanasse valjuhääldisse mingi jorina laskmiseks peaks piisama. Minu arvates on nende päikesepaneeliga mutipeletajate viga selles, et töötavad ainult keskpäeval ja sedagi päikeselise ilmaga. Muul ajal saab mutionu rahulikult põõnata ja oma asju ajada. Kui pinda käia, siis ikka pikalt, kuid mitte pidevalt, et ära harjuks. Selles vist mutiveski fenomen seisnebki, et töötab suvalistel aegadel ja ka öösiti.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#36
Sel päikesepatareiga variandil on ikka mingid akud ka sees, päeval laadib isegi pilves ilmaga mingil määral, igatahes töristab ka siis kui päikest ammu nähtud pole....
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#37
Hästi ei usu igasuguste peletajate nagu tuulevurr, päikesepatareiga piiksuja etc pikaajalisse efektiivsusesse. Kõik loomad, seega ka mutid on kohanejad ja teevad oma valikud suurema kasu põhimõttel. Kui õues ikka on mõnus keskond ja vihmausse ja muud söödavat piisavalt, siis lepitakse selle vibratsioonist ja mürast põhjustatud ebameeldivustega ja elatakse edasi. Ära kolib mutt ainult siis, kui elu suisa võimatuks tehakse. Üks tuttav ehitas endale süntesaatoriga mutipeletaja, mis muutis iga seeriaga piiksatuste rütmi ja sagedust. Ütles et toimis üsna kaua tõhusalt, aga lõpuks harjusid need väikesed mehikesed ikka ära.
Vasta
#38
See mida Aare kirjeldas on mügrilõks ja sinna kekmise plekitükikese sisse pannakse midagi mügrile maitsvat nt porgandi tükk ja kui sõbrake tahab seda oma lastele viia krapsavad rauad kokku ja lapsed kodus nälgas.Mis aga tuulevurri puutub,siis olen neid teinud ja paigaldanud kümmneid,kuid kasu on nulli ligidal.Eelmisel suvel püüsin just tuulevurrist 1m kauguselt 8 mutti ja paar mügrit.Kui mutid saavad otsa hakkavad neid käike kasutama mügrid,koos nad ei ela,sest mutid söövad mügri pojad ära.
Vasta
#39
Kuskilt külapealt meelde jäänud, et inimese ja raua lõhn peletab elukad lõksudest eemale, selle vastu pidi aitama lõksude kadakasuitsust läbilaskmine enne kasutust.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#40
(29-03-2012, 19:11 PM)Walter Kirjutas: Kuskilt külapealt meelde jäänud, et inimese ja raua lõhn peletab elukad lõksudest eemale, selle vastu pidi aitama lõksude kadakasuitsust läbilaskmine enne kasutust.
Kadunud isa rääkis ka virtsa sisse kastmisest. Tema lapsepõlvekodus kadakaid ei kasvanud.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne