muti peletaja
#41
Lugedes seda teemat ei saa teile jõudu soovitama jätta.

Saarlane.
Vasta
#42
(29-03-2012, 21:28 PM)Etsike Kirjutas: Lugedes seda teemat ei saa teile jõudu soovitama jätta.
Saarlane.
Eks me siis soovi vastu, kui hakkad kodus aiapostidele auke kaevama! Big Grin
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#43
kadakapostidele pole auke vaja kaevata, need taod kirvesilmaga maa sisse Big Grin
Vasta
#44
Vat siin ongi see vahe, et need, kes lõksu mulda täis ajavad, ei pruugi olla mullamutid Smile, need on mügrid.
Üks mullamutt teeb oma tööka tegevusega päris palju kahju, piisab ühest mutist 50-100 ruutmeetri peale, hunnikud kerkivad nagu paised ja tunne on, nagu sada tükki oleks õhinaga töös, tegelt on ainult üks-kaks tükki.
Tuulevurr ja muud sarnased asjad töötavad vahel imehästi - ei saa unustada, et igasugused sellised häirijad just nimelt teevad elu-olu talumatuks esialgu ja nad on "peletajad" Wink, mille heli, vibratsiooni jms. harjutakse. Esialgu tõrjutakse elukas oma elukohast kaugemale ja vahest see ärapeletatu ei tulegi tagasi, kuid tuleb jällegi uus kuskilt natuke eemalt, võib-ola hullemast keskkonnast, vahest ka noored, kes juba ongi kohanenud. Mutionu peab suht sageli pulmi Big Grin ja "peseb titevarbaid" Big Grin.
Kui keegi on entusiast, siis tasub meeles pidada - mullamuti urg ei asu kunagi maapealsete hunnikute all, vaid õige pisut kaugemal. Hea õnne korral võib isegi üles leida.
Ah jaa - tuulevurr, kui keegi tahab proovida, hoiab "puhtana ca`20 m raadiusega ala. Vurr peab olema peenikese varre otsas, mis vibratsiooni edasi annab. Ei maksa vurri ehitada väga korralikult, parem, kui ta on selline..pisut logisev, hea on propelleri keskmesse sisse ajada mõni metalltoru, mis annab logiseda, siis ette ja taha seibid, mis ka klõbisevad. Minu oma ei tööta väga vaikse tuulega, aga miski 6 m sek tuulekesega teeb head klõbinat.

Vasta
#45
(30-03-2012, 12:23 PM)meli666 Kirjutas: Sarnane riistapuu nagu Ksf nunu pildil on ka endal kodus olemas. Küll natuke teise ehitusega, aga tööpõhimõte tundub sama.


Heh, tuleb vist korraks garaasi minna ja sellest imerelvast paar " replicat" valmis keevitadaWink Ükskord ma võidan nagunii Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#46
Aga see vedru paeb päris vinge olema, mis need suht jämmedad orad maasse virutab!! Mutt seal kuskil pole oluline näitaja - kui orad kamarasse juba tungivad siis on seal mutt vai pole seal mutti..
Saagikuse poolest võiks muidugi olla Smile . Hmm...seal orade peal ehk plaadi peal võiks olla ka lisaraskus vahest, mis oma kaaluga maassetungimist kergendab Rolleyes..

Vasta
#47
Kirjeldan siis igaks juhuks seda oma pildil olevat tapariista lähemalt. Erinevalt ksf! meli666 masinast pole teda vaja maasse vajutad, võib kenasti jalgade peal seista. Lükkad lihtsalt värske mullahunniku pooltallava liigutusega laiali ja paned riistapuu paika. Käigu suunda ei ole vaja tuvastada. Tõstad vasakul olevast sangast "nõelapadja" üles ja paremal küljel oleva päästiku-lukusti abil vinnastad seadme ära. See parempoolne kahest vardast koosnev päästik on liigendiga langeva plaadi küljes. (Päästiku alumisel vardal on mõlemas otsas ümmargune aas, millest on polt läbi). Ülemine varras toetub alumise otsaga korpuse küljes olevale keelekesele, mille sisse on puuritud väike pesa. Samasugune pesa või lohk on puuritud ka selle ülemise päästiku lingi sisse. Seda ülemist linki tõstab ja sellega ühtlasi vabastab päästiku kogu kupatuse tsentrist läbi käiv varras, mille alumises otsas on kaheksa kujuline aas. See kaheksa kujuline aas toetatakse laiali lükatud mullahunniku peale. Varda ülemises otsas päästiku plaadist veidi allpool olev "kõvera konksuga vidin" tuleb (konks on tegelikult on vaid kõvera sabaga polt) poldist lahti keerata, päästiku plaadi vastu tõsta ja seal uuesti ära fikseerida. Ühe sõnaga pildil on mutilõks vinnastatud asendis. Kui nüüd mutt oma käigust mulda uuesti välja lükkama hakkab, siis see keskmine varras kerkib üles, tõstab üles päästiku lukustusplaadi, päästiku vardad kargavad parmeale ära ja ....
... matsti. Wink
Langeva plaadi all olevad terasvardad on ca 4mm läbimõõduga ja otsast teravad. Mingit lisavedru sellel riistapuul ei ole. Savikama mulla korral võib kahele poole plaadi peale lisaraskuseks tellised panna, sellest piisab. Jalgade kinnitus keskse toru külge ongi sellepärast pisut kõrgemale tõstetud, et tellised ära mahuksid.
Vasta
#48
Pilt on olemas, nüüd oleks väga kena, kui hr.nunu ja hr. meli666 kahe peale mõned möödud seie viskaks Smile ? Mitte, et täpselt samasugust tahaks ehitada, aga oleks mingid kontuurid ees, millest pisut juhinduda Cool . Sest mul sihuke tunne, et selle asjaga võiks ka mügrile jahti pidada. Eeliseid on mitmeid - hea küll, peibutise mingi juurika (porgand vms) peaks ikke auku sisse ajama, aga seal sees urgitsemist oleks ikka vähem. Mügri krt on väga tundlik lõhnade suhtes Smile.. Ja augus sees ei ole siis mingit metalli. Läbi kamara ei nää ka mügri mitte Big GrinBig Grin .. See "näpitsa" -moodi lõks omab teatud miinuseid. Ja pealegi - on hea kasutada erinevaid mooduseid .

Vasta
#49
Selline asjalik külasepa tehtud ja ilmselt ka sama meistri välja mõeldud riistapuu oleks küll tore endalegi ehitada. Maadlen ka muttidega juba aastaid, proovitud ka palju erinevaid abinõusid. Selge on see, et aitab ainult kinni püüdmine, kõik peletajad on raha ja aja raiskamine. Maa-alused ja kivi-alused lõksud on ebamugavad, kuna pole näha, kas on keegi lõksus, peab pidevalt vaatamas käima. Lisaks kipuvad lapsed nendest murutraktoriga üle sõitma. Üks kahest kipub tavaliselt ka muttide suureks rõõmuks katki minema. Selline vingem sepatööna valminud lõks on aga kaugelt näha, seega lihtne ja mugav kasutada. Lisaks pole vaja mingeid auke kaevata ja lõhnasid varjata.
Oleks tore, kui mingi orienteeruva mõõtkava saaks, piltide pealt suurust ennustada on keeruline.
Vasta
#50
Siinsetest juttudest hakkan aru saama, et mulgi on vist mügrist "allüürnik". Naise porgandipeenras lasi eelmine suvi mingi elukas kõige suurematel porganditel hea maitsta. Arvasime oma pool-linnainimese nõmeduses, et tavalised rotid. Neidki on siinmail küllalt liikvel nähtud.
Nüüd hakkab koitma, et mul on see kõige hullem kurinahk kaelas! Nii endal kui ka naabril on mõned viljapuud heast peast ära kuivanud, reeglina nooremad. Kirusime maasipelgaid, sest keegi peab ju süüdi jääma! Rolleyes Tõsi küll, erilisi hunnikuid näha pole olnud, aga eelmisel kevadel sulas maasikamaal lume alt palju auke välja ja oli ka selliseid piklikke kuhilaid a la metroo, nagu multifilmitegelased maa all tuhnides teevad.
Kuramus küll, äkki peab ka ise sellist monstrumit keevitama hakkama?!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#51
Tegin eile õdakul kah siis kiirelt ühe prototüübi sellest mis parasjagu garaasis prügikastis vedeles, tald sai ikka selline matsakas et toimiks ka ilma vedruta, sest ei leidnud ühtegi sobivat sel hetkel. Eks vaatan, saan kasutada sinna nii tõmbele kui lükkele töötavat vedru, aga sellist mida inimjõul vinnastada saaks pole veel kohanud, pärast otsin edasi.
Igatahes eile õhtul seadsin masina kenasti üles ja hommikul ahh sa imet, oligi mütt oma kasuka ära augustanudWink Seis siis see-aasta 1:0 minu kasuks. Varsti nagunii mügrid ka platsis, siis läheb huvitavaks... Wink

Kerge pilt algsest prototüübist mis esialgsetel katsetustel vaatamata oma välimusele väga häid tulemusi on näidanudWink
   



JAHT JÄTKUB...


Projekt Talpa europaea ehk eesti muti jahi eripäraWink
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#52
Hmm, mul on kah tükk sellist paksu rasket metalli Cool.. Kui kõrge see raam sul, hr. mslluik, on? Mingi meeter tuleb vahest ära? Et jõuab kena hoo sisse vötta enne kamarasse rantsatamist Toungue..

Vasta
#53
(31-03-2012, 17:24 PM)Tift Kirjutas: Kui kõrge see raam sul, hr. mslluik, on? Mingi meeter tuleb vahest ära? Et jõuab kena hoo sisse vötta enne kamarasse rantsatamist Toungue..

Nö see kelgu osa on ca 60cm, aga mul maa selline pool turbane ja jookseb kenasti maasse, naelad on 150mm. Polnud pikemaid. Aga mügride püüdmiseks mõtlesin algselt teha, nende sunnikute käigud suhteliselt maa peal. Kui leian siis lisan ikka vedru ka vast, annab vunki juurde. Seda küll vaja pole et loom vigasena piinlema jääb... Kui juba siis jubaWink Järgmisele variandile tulevad vast pikemad orad ja vol2 karkassWink


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#54
(31-03-2012, 17:24 PM)Tift Kirjutas: Kui kõrge see raam sul, hr. mslluik, on? Mingi meeter tuleb vahest ära? Et jõuab kena hoo sisse vötta enne kamarasse rantsatamist Toungue..


Liiga kõrget ka ei tohi teha, muidu jõuab jahitav putku panna kui see krempel sealt ülevalt suure kolinaga tulema hakkab...
Vasta
#55
(31-03-2012, 18:38 PM)zazik Kirjutas:
(31-03-2012, 17:24 PM)Tift Kirjutas: Kui kõrge see raam sul, hr. mslluik, on? Mingi meeter tuleb vahest ära? Et jõuab kena hoo sisse vötta enne kamarasse rantsatamist Toungue..
Liiga kõrget ka ei tohi teha, muidu jõuab jahitav putku panna kui see krempel sealt ülevalt suure kolinaga tulema hakkab...
Eks ta jah kui see muresiil mööda armatuuri varba alla tuleb peaks paras kolin taga olema - nagu korrusmaja lift tuleb alla. Ideaalis võiks see värk varrastel+pronkspuksidel liikuda, hääletult.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#56
(31-03-2012, 19:03 PM)Walter Kirjutas: Ideaalis võiks see värk varrastel+pronkspuksidel liikuda, hääletult.
Sinna sobiks kapronpuksid vahest kenasti, kui oma viiskümmend "laksu" aasta jooksul teeb (möni läheb mööda kah), siis pole mitu aastat kulumist karta Smile


Vasta
#57
Päästiku mehanism vajaks ehk täpsemat joonist - ksf! meli666 piltidelt on ta kõige selgem aga eks liikvel on erinevaid lahendusi.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#58
Eks järgmisele versioonile saab kindlasti paremad "siinid" aga see armatuur(mis muidu on roostevabaBig Grin) toimib ka, ega ta eriti häält jõua tehagi kui juba maas otsapidi onWink

Lisan siia siis ühe pildi süüdlasest ja teise pildi tema kamraadide kätetööst, tänu millele ma oma aega ja närve kulutama peanWink

Selline sindrinahk siis täna lahinguväljal...
   
...ja lahinguväli ise...
   
...ja raskerelvastus
   
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#59
Ksf! mlsluige pildid lahinguväljast, raagus puudest, laibast ja süngelt mustast taparelvast meenutavad millegipärast inkvisitsiooni ja võllast! Big Grin
Kui loomakaitse selts meite teemat lugema juhtub, siis peab neid vist südametilkadega turgutama! Big Grin
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#60
Näpitpüüniseid on muttide ja mügride püüdmiseks. Muttide püüdmiseks kasutatakse plekist lipikut haaratsite vahel. Mügride püüdmiseks on samasugune näpitspüünis, kuid plekist lipiku asemel kasutatakse traadi tükki, mis toimib päästikuna. Traadi tükk kinnitatakse ühe näpitsa haaratsi külge keevitamise koha juurde liikuvaks. Ei ole jäik, annab liigutada igas suunas. Lõksu töökorda seadmine on järgmine. Pigistada haaratsite ülemised otsad kokku ja siis see traadi jupp toetada otsaga vastu teist haaratsit. Traadi jupi otsa võib torgata porgandi või kaalika tüki ja siis ots toetada vastu teist haaratsit. Mina senini ühtegi mügrit ei ole kätte saanud.
Västra tüüpi püünisega sain eile esimese muti kätte. Rõõmu kui palju !!!!!
Eelpool püüniste valmistajad on hädas vedru leidmisega. Mina kasutan sellist vedru, mida vene ajal kasutati uste küljes selle automaatseks kinni tõmbamiseks. Minu püünisel on sellest vedrust pandud 2 tk. kuna ühe jõust jäi väheseks ja oli aeglane. Mutt jõudis alati ära minna.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne