abimootoriga jalgratas
#1

Sai siis suvel ehitatud erinevatest garaazinurgas vedelevatest osadest ajaviiteks vanaaegse välimusega abimootoriga jalgratas.
Ehitamiseks sai kasutatud 60ndate aastate jalgratta ukraina raami, nõukogudeaegse jalgratta 28" rattaid, d4 abimootorikomplekti osasid ja d8 mootorit.
Raam ja ratta pöiad said puhastatud halja metallini ning värvitud fraktuurse pulbervärviga "antiikkuld". Komplekteerimisel pandud kõik uued jooksud, laagrid, rummud, kodarad, rehvid, kett jne.
Esipiduriks sai stiilse välimusega jalgrattapidur, mis küll pidurdusfunktsiooni kõige paremini ei täida... aga näeb stiilne välja.
Vändad Lvovi tehase mopeedilt MB-044 kuna tavalised jalgrattavändad ei mahu hästi mootorist mööda, "väntade nihutusseibi" aga momendil käepärast ei olnud ja riiulist võtmisvaevaga mopeedivändad olid selleks sobiva "jõnksuga". Pedaalideks sai pandud tüüpilised 70ndate kasutamata jalgratta/mopeedipedaalid.
Paak, kraan, summuti, ketiratas ning gaasikäepide said D4 mootorikomplektide omad, siduri ja esipidurilingid ning pedaaliketi pinguti 70ndatel 80ndatel võrridel kasutatud eksemplarid. Esituleks tüüpiline 60ndate-70ndate aastate jalgrattatuli, mida paigaldati ka vanematele kergmopeedidele. Paak ja tulekorpus sai kaetud sama värviga, millega ka raam ja rattad.
Mõtlesin kaua aga ei raatsinud mootoriks vähekasutatud 58a muldvalukarteriga d4 paigaldada vaid kasutasin momendil nurgas oma saatust ootavana seisnud kerges forsseeringus d8 mootorit koos kitsale ketile mõeldud ketirattaga.

[Pilt: eest.jpg]

[Pilt: pealt.jpg]

[Pilt: tagant.jpg]

[Pilt: kylg-p.jpg]

[Pilt: kylg-v.jpg]

Igatahes jäin oma kätetöö välimuse ja käitumisega täitsa rahule.
Kaua ma küll seda masinat kahjuks nautida ei saanud...
Sai osaletud selle jalgrattaga Mellstatreff2006 paraadis, kui äkki üks pealtvaataja mind kinni pidas ja küsis, et ega tal ei oleks võimalik kuidagi selle sõiduki omanikuks saada, ta olevat juba ennem kämpingus tükkaega märja suuga ümber selle käinud. Kuna sellised ekspromtsed ja etteplaneerimata juhtumised on mulle väga südamelähedased, siis masina omanik vahetuski. Majanduslikult ei olnud see mulle küll üldse kasulik aga vähemalt teadsin, et inimene sai õnnelikuks ja sain ka natukene Rootsi kuningriigi mopeedide geenivaramut solkida...

Õnneks ma pikaks ajaks päris jalameheks ei jäänud ja saatuse tahtel sain juba järgmise päeva ennelõunal uue kaherattalise sõbra omanikuks -
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid141222
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne