[Coger]

Lähiajal loodan kere saada liivapritsi, ja see mis järgi jääb tuleb hakata keevitama.

Kas neid liivapritse saab kuskilt laenutada? Mul oleks kevadel vaja üks KAVZ- buss üle käia, aga pole aimugi, kust või mismoodi selle pritsiga saab ja palju maksma võiks minna...

13piisab kommentaar: käesolev teema kuni mesamehe postituseni 21/12/2006 oli nymmiku volgateemas, aga seal polnud ilmselgelt tema õige koht - niiet võtsin endale vabaduse tekitada uus teema.

[nymmik]

Kas neid liivapritse saab kuskilt laenutada? Mul oleks kevadel vaja üks KAVZ- buss üle käia, aga pole aimugi, kust või mismoodi selle pritsiga saab ja palju maksma võiks minna...

Endal on see plaanis kuskile kohale viia ja lasta töö ära teha. Kuid kindlasti saab neid ka kuskilt laenutada, selliseid väiksemaid kindlasti. Kavz'i puhastamiseks tasuks ehk uurida kes veoka raame ramondivaid või laevaremondiga tegelevatest.
Laenutust uuri CRAMO e. endine tööriistalaenustus. Kadaka tee 131 Tallinn Tel: 6830830

[Tsiklimeister]

Tere Tere!

Räägiks kaasa liivapritsi teemal.
Olen ise kasutanud Viljandi Metalli teenust (haavliprits).
Sinna mahub sisse raudteevaguni suurune masin ja krunt lastakse ka kohe peale.
Ma ei kujuta eriti ette liivapritsiga suure sõiduki puhastamist.
Rahaliselt oleks see väga suur summa.
Soovitan kindlasti haavlipritsi,sest see on kordades odavam.

edu

[Jossu]

Tere Tere!

Räägiks kaasa liivapritsi teemal.
Olen ise kasutanud Viljandi Metalli teenust (haavliprits).
Sinna mahub sisse raudteevaguni suurune masin ja krunt lastakse ka kohe peale.
Ma ei kujuta eriti ette liivapritsiga suure sõiduki puhastamist.
Rahaliselt oleks see väga suur summa.
Soovitan kindlasti haavlipritsi,sest see on kordades odavam.

edu

aga haavliprits liiga palju ei võta kui paljast kere lasta?ean et lastakse alusvankrit jms, kus suurem rooste, peale haavlipritsi plekist järgi kah midagi jääb?

[korvimees]

Kas neid liivapritse saab kuskilt laenutada? Mul oleks kevadel vaja üks KAVZ- buss üle käia, aga pole aimugi, kust või mismoodi selle pritsiga saab ja palju maksma võiks minna...

Terve buss liivapritsiga üle lasta??? Kas nati ulmeline ei tundu?

[Coger]

Kas neid liivapritse saab kuskilt laenutada? Mul oleks kevadel vaja üks KAVZ- buss üle käia, aga pole aimugi, kust või mismoodi selle pritsiga saab ja palju maksma võiks minna...

Terve buss liivapritsiga üle lasta??? Kas nati ulmeline ei tundu?

Tead, hakkab tunduma küll
Ilmselt minema seda teed, et mingi lihvimismasina ja traatharjaga nii palju puhtaks kui võimalik, läbiroostetanud kohad välja ja uus plekk peale, siis krunt, värv jne. See KAVZ ei ole ka midagi eriti haruldast, et selle pääle ulmelised summad panna, lihtsalt sellist mõnusat, sovjetlikku väljasõidurelva vaja...

[korvimees]

Sellise kettaga saab suht hästi roostepesadest jagu.  
   
Hulka kergem kui liivapaberiga nühkida.

[mesamees]

Sellise kettaga saab suht hästi roostepesadest jagu.  

Hulka kergem kui liivapaberiga nühkida.

Olen varasemas töökohas sellise kettaga üsna palju töödanud ja pean ütlema,et sel ka üks miinusNimelt lendavad sealt üksikud kiud vahest teadmata suunas minema ja kui ei kasuta kaitsevahendeid,siis võib päris palju õnnetusi juhtuda(mul näiteks lendas üks selline kiud läbi tunkede põlve kinni ja krt päris valus oli).

[13piisab]

ülalolevad postitused lõin siia nymmiku volgateemast, kuhu need eriti ei passinud. Siin võib puhastamisteemat rahus jätkata. Teen algust:

Olen varasemas töökohas sellise kettaga üsna palju töödanud ja pean ütlema,et sel ka üks miinusNimelt lendavad sealt üksikud kiud vahest teadmata suunas minema ja kui ei kasuta kaitsevahendeid,siis võib päris palju õnnetusi juhtuda(mul näiteks lendas üks selline kiud läbi tunkede põlve kinni ja krt päris valus oli).

jämedama kettaga ning ketaslõikuriga on jah kole valus. Trelli otsa käiva peenetraadilise versiooniga pole hullu ning efektiivsuse kahanemine pole väga suur - eriti pühapäevategijale. Näolapp tuleb muidugi potentsiaalsest "traadilennutrajektoorist" eemal hoida. Samas on peenemaid traatkettaid ka ketaslõikurile - aga neid kulub rellaka suurtel pööretel nii palju, et ei jõua vahetada. Veel on kõigi traatketaste puhul liivapritsiga analoogne jama - tekib prahti. Mitte liiva näol vaid peenikeste traadijuppidena, mis pärast kõikjalt töökinnaste jms külge hakkavad. Tööriietusse poevad kah hea meelega ega taha sealt välja tulla.

muudatus: liivapaberiga roostepesade nühkimine pole õige tegevus - ei saa nii puhtaks kui traatketta või liivapritsiga ning mõne aja pärast on roostepesa taas endises kohas.

[Jesper]

Korralik ketas ei loobi traati. Vähemalt mul on kasutusel relaka otsa käiv, ostetud Tööriistamarketist - selle traatide otsad on aja jooksul veidi kulunud, aga ei mäleta küll, et oleks kunagi lendava traadiga pihta saanud. Kaitseprillid tuleb muidugi ees hoida, ilma nendeta traaditamine on idiootsuse tipp. Ma arvan et sulle on mingi kehv ketas sattunud, või kasutad seda liiga suurtel pööretel.

Võib-olla muidugi need udupeente traatidega kettad loobivad rohkem, mul on selline keskmise paksusega traadist.

Need pisikesed trelli otsa käivad loobivad mul küll, aga maksid ka vist 30 krooni kolmeosaline komplekt vms. Ma olen kindel et neid on ka kvaliteetsemaid saada.

[künnimees]

Minu mitte eriti positiivne kogemus traatidega kettaga (~100 kr):
loobib päris palju ka lubatust madalamatel pööretel. Peale selle ei mahtunud kaitsekatte
sisse, mistõttu traadid vihisevad mõne sentimeetri kaugusel katmata käenahast. Pärast töötamist on käsi küünarnukini nagu neegril ja riided okkaid ja roostet täis. Tulemus nagu hariliku traatharjaga nühkides. Muidugi puhastatavad vinkelraua tükid olid paarkümmend aastat soos ja metsas vedelenud, plekiga võib ketas oluliselt paremini toimida.

[korvimees]

Seda traadi loopimise probleemi saab vältida kasutades korralikku ketast. Mina ei saanud oma kettast enne jagu, kui suutsin ta kuhugi ära kaotada (muidugi pole välistatud, et kuskilt veel välja ilmub ).

[Jesper]

See kaitsekatte sisse mittemahtumine on selline peen vihje Kuigi ma pean tunnistama, et mul ka ei mahu, aga kasutan nagunii ohutuse pärast relakaga töötamisel alati nahkkindaid (kootud või riidest kindad on väga no-no, sest juhuslik hargnenud niit, mida tähele ei pane, võib end võlli ümber kerides käe ketta ligi tirida, mis on väga väga paha variant). Vinkelraua puhul on võib-olla probleemiks see, et tahes-tahtmata peab mingil hetkel vastu serva laskma, see tõenäoliselt suurendab traadi loopimist ja vähendab puhastamise efektiivsust. Ma olen ainult plekki ja muud tasasemat teinud.

Mitteloopiv hari on siis on see: http://www.tooriistamarket.ee/website/?e...oduct=2644

[valdo]

Korralik ketas ei loobi traati. Vähemalt mul on kasutusel relaka otsa käiv, ostetud Tööriistamarketist - selle traatide otsad on aja jooksul veidi kulunud, aga ei mäleta küll, et oleks kunagi lendava traadiga pihta saanud.

Üks ketas ja aja jooksul veidi kulunud? Hmm... ma usun, et ma olen kasvõi sellel kevadel-suvel, kui Pobi juures suuremad keretööd ette sai võetud, miski 6-7 erinevat ketast algusest lõpuni läbi kulutanud. Muide - lõpus, kui traatidest vaid töng alles, ei puhasta ta enam eriti hästi ja samuti ei pääse temaga ligi enam igale poole õnarustesse.

Kaitseprillid tuleb muidugi ees hoida, ilma nendeta traaditamine on idiootsuse tipp.

Loomulikult. Ja lisaks tuleb vältida ketta keeramist tööajal näo tasapinda... algul on üsna raske seda pidevalt jälgida, pärast harjub aga ära.

Mis puudutab lendavaid traadijuppe, siis neil ei ole reeglina (minu kogemuste põhjal) just väga palju jõudu. Tavaliselt laperdavad nad lihtsalt minema, vahel lähevad otsapidi õrnalt tunkede sisse ning vaid harva on nad läbi tunkede jõudnud mõne mm sügavuselt käsivarre, reie vm ihuliikme sisse (mitme aasta jooksul). Olen siis need välja kiskunud, joodi peale pannud ja korras. Kordan - seda on mul HARVA ette tulnud (nt suvel 33-kraadise kuumusega, kui lasin palaste käsivartega paar korda).

Mina aga minu kogemuste järgi tuleb tõsiselt karta, on sopiliste ja "servi omavate" detailide korral nn "ärakiskumist". Eriti on see omane uute (kulumata) traatketaste korral, kus traadid veel üsnagi pikad. Vahel on tulnud relakat üsna suure jõuga kinni hoida. Eks ajaga tekib ka järjest rohkem kogemust, mispidi lastes sellist "kiskumist" ei teki, kuid vahel on seda praegugi ette tulnud. Nt sopiliste jalgrattaraamide õnaruste puhastamisel...

Mida ma aga kardan ja kasutama ei hakanudki, on suure läbimõõduga traatketas nn suure (200 mm) relaka otsas. Soetasin kunagi ka sellise ja see on tõesti ikka väga "jõhker loom" - kardan, et nn "ärakiskumise" korral ei jõua ma seda erinevalt väikesest relakast kinni hoida... Kui, siis suurte tasaste plekipindade puhastamiseks vaid, igasugused sopid välistan.

[pppp]

muudatus: liivapaberiga roostepesade nühkimine pole õige tegevus - ei saa nii puhtaks kui traatketta või liivapritsiga ning mõne aja pärast on roostepesa taas endises kohas.

Lamellketas võtab suht mõnuga roostet (ja kui liiga hoogu sattuda, siis roostest puremata metalli kah). Pooridesse see loomulikult ei jõua, aga pea sama lugu on ka traatkettaga.

[valdo]

Lamellketas võtab suht mõnuga roostet (ja kui liiga hoogu sattuda, siis roostest puremata metalli kah). Pooridesse see loomulikult ei jõua, aga pea sama lugu on ka traatkettaga.

Lamellketas "ködistub" ja kulub üsna ruttu ära. Seetõttu olen kasutanud seda peaasjalikult vaid käiatud keevisõmbluste siledakslihvimisel (ei taha seda kõike pahtliga eriti teha...).

Suurem sodi maha ikka relaka otsas oleva traatkettaga, millele järgneb ortofosforhappe derivaadi "kuur" poorides oleva olluse jaoks...

[motamees]

Mis puudutab lendavaid traadijuppe, siis neil ei ole reeglina (minu kogemuste põhjal) just väga palju jõudu. Tavaliselt laperdavad nad lihtsalt minema, vahel lähevad otsapidi õrnalt tunkede sisse ning vaid harva on nad läbi tunkede jõudnud mõne mm sügavuselt käsivarre, reie vm ihuliikme sisse (mitme aasta jooksul).

Sõbral lendas traadijupp läbi tunkede kintsu. Valu põhjust uurides avastas ta kintsu peal veritseva augukese. Traadist polnud haisugi. Alles mõned päevad hiljem selgus, et traat oli tunginud oma sisselennu kohast paari sentimeetri kaugusele. Õnneks mitte sügavuti, vaid nahaalust pinda edasi.
Kaitsevahendid peavad olema.
Ise kasutan suurt näomaski. Riideid mitu kihti. Kindlasti nahkkindaid.

[taruvaras]

Peale seda kui leiutasin enese tarbeks liivapritsi, ei kasuta ma traatharju juba ammu. Tugevalt roostes metalli pind pärast harjaga töötlemist jääb ikkagi roosteseks, hari eemaldab vaid lahtise rooste ja hõõrub pinna läikima, mitteroostetav pind jääb läikima heledalt, roostes pind tumedalt. Kui sedasamust traatharjaga läikimahõõrutud "roostest" puhastatud pinda näiteks järeltöödelda siiski liivapritsiga, on tulemus võrreldav stiillis "öö ja päev" või "enne ja pärast".
Paljudel siiski ei ole liivapritsi võimalust, seepärast tahtsin tutvustada üht alternatiivmeetodit amatöörseks tarbeks. Väga paljud proffid plekitöökojad kasutavad rooste eemaldamiseks trelli otsa kinnitatavat või ketaslõikuri jaoks valmistatud abrasiivkäsna.  See on selline musta värvi kerge kiuline "nuustik" kuid kõva. Lõikuri variandil justkui liimitud lõikekettale. Ei ole mul kahjuks pilti sellest tootest, kui poodidest pärida, küllap siis näidatakse. Vot eelpool kirjeldatud nuustikketas on oma toime ja tulemuse poolest ikka kordi etem traatharjadest. Roostes pinna nühib ikka metallini haljaks ja tungib isegi madalamatesse pooridesse roostet välja kraapima. Ja seda uskumatult kerge vaevaga ja kiiresti. Samas ka vana värvi temaga kerge maha võtta. Ning kestab ta suht kaua. Ainuke puudus, et see abrasiivnuustik ei taha suuri pöördeid, seega trell või lõikur peaksid olema pöörlemiskiiruselt reguleeritavad. Liiga suure pööretega on oht käsn kuumaks- sulama tõmmata, ja tema toime kaob. Ketta hind on ca 100 kr.
Kes ära proovib, see ei kahetse!

[taruvaras]

Siin pildid neist ketastest. Hind siiski 130-150 kr.