[Jesper]

Kui kiirusel 60km/h toimunud õnnetuse puhul on juht elus, on tegemist üsna turvalise, uute mudelite hulgas keskmise autoga. 60 km/h on ikka väga metsik kiirus, millega kuhugi vastu sõita. Üle selle päästavad sõitjaid ainult võidusõiduautod.

[Coger]

Kui kiirusel 60km/h toimunud õnnetuse puhul on juht elus, on tegemist üsna turvalise, uute mudelite hulgas keskmise autoga. 60 km/h on ikka väga metsik kiirus, millega kuhugi vastu sõita. Üle selle päästavad sõitjaid ainult võidusõiduautod.

Mul on korra niimoodi olnud- umbes 60 kildise kiirusega sõitsin teisele masinale külge pealt sisse ristmikul. enda süü oli ning lolli peaga polnud ka turvavööd peale pannud. Pääsesin kõigest väikese sinikaga põlvel. Autoks oli 1986 aasta Mazda 626 ning selle lasin ka veel hiljem korda teha. Nii et vanade autode puhul turvalisuse mõiste on ikka üpris suhteline. See Mazda oli küll minu jaoks turvaline tol hetkel.

[Jesper]

Mul on korra niimoodi olnud- umbes 60 kildise kiirusega sõitsin teisele masinale külge pealt sisse ristmikul. enda süü oli ning lolli peaga polnud ka turvavööd peale pannud. Pääsesin kõigest väikese sinikaga põlvel.

See on küll konkreetne kalamehejutt. Kokkupõrkehetkel oli kiirus 60? Pidurit ei puudutanudki? Yeah, sure. Üldiselt kiiremast kokkupõrkest kui 20-30km/h ilma turvavöödeta enam elusalt välja ei tulda punkt.

Mis puudutab seda uus vs vana teemat, siis jutt käib ikka keskmisest autost teedel, mitte igaühe maitse-eelistustest. Niiet pole mõtet tarbetult erutuda. Kui inimene arvab et on normaalne auto nimel iga päev 2-3 tundi tööd teha, siis minugipoolest, lasku käia. Mul, keskmine autofänn nagu ma olen, kahjuks aega nii laialt käes ei ole, seega ehitan oma autot ainult nädalavahetuseti

Ehk siis mida ma öelda tahtsin on see, et harju keskmine autoomanik kulutab oma auto peale enda inimresurssi oluliselt rohkem kui enamik neid, kes autosid enda hobiks peavad. Tähelepanekud põhinevad asutuste parkimisplatsidel tehtavatel vaatlustel.

[Coger]

Mul on korra niimoodi olnud- umbes 60 kildise kiirusega sõitsin teisele masinale külge pealt sisse ristmikul. enda süü oli ning lolli peaga polnud ka turvavööd peale pannud. Pääsesin kõigest väikese sinikaga põlvel.

See on küll konkreetne kalamehejutt. Kokkupõrkehetkel oli kiirus 60? Pidurit ei puudutanudki? Yeah, sure. Üldiselt kiiremast kokkupõrkest kui 20-30km/h ilma turvavöödeta enam elusalt välja ei tulda punkt.

No päris kalamehejutt see nüüd ei ole. eks ma pidurdasin ikka kah, nii et ilmselt oli hoog siiski tublisti alla 60. aga see et kiiremast kokkupõrkest kui 20-30 km/h elusana välja ei tulda... No ole nüüd. siis peaks Eesti teed veel 2-3 korda hullem surnuaed olema kui praegu on. On ka maanteekiirustel ja laupkokkupõrkest küll ja küll eluga välja tuldud nii et ei ole nii hull ka see asi.
aga oma eelneva kommentaariga tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida sellele, et ka 20 aasta vanused autod ei pruugi kõi päris rondid olla ning suudavad tihtipeale juhti päris tublisti kaitsta.

[valdo]

... et kiiremast kokkupõrkest kui 20-30 km/h elusana välja ei tulda... No ole nüüd. siis peaks Eesti teed veel 2-3 korda hullem surnuaed olema kui praegu on. On ka maanteekiirustel ja laupkokkupõrkest küll ja küll eluga välja tuldud nii et ei ole nii hull ka see asi.

Asi sõltub suuresti sellest, millise detailiga ja vastu mida kokkupõrge toimub. Teatavasti ei tapa kokkupõrkel mitte kiirus, vaid (negatiivne) kiirendus. Mida suurem see negatiivne kiirendus on, seda suurem on tõenäosus, et autojuht ja sõitjad saavad suuremaid vigastusi.

Selsamal põhjusel tehakse kaasajal auto esiosa sellistest materjalidest ja sellise tehnoloogiaga, et kokkupõrkel esiosa võimalikult palju deformeerub ehk siis sõitjateruumi negatiivne kiirendus oleks võimalikult väike ja pika aja peale ära jaotatud. Kui auto on nn jäiga esiosaga (nt raamil olev auto, mille raamiotsad on esistange juurde välja toodud), on laupkokkupõrge reeglina üsnagi järsk ning sõitjateruumi negatiivne kiirendus lühiajaline ja suur (ja sageli sõitjate jaoks fataalne).

Usun, et just selle viimase juhu kohta käib see max 20-30 km/h. Ehk siis sellise autoga 35-40ga vastu betoonmüüri võib tõesti tappa.

Samal põhjusel võib aga üsna kergete tagajärgedega olla nt 100-110ga peenesse leppavõssa sõitmine - auto lihtsalt kaotab seal aegamisi kiirust ning negatiivne kiirendus jääb seetõttu üsnagi tagasihoidlikesse piiridesse.

[Jesper]

Jutt oli kiirusest 20-30km/h kokkupõrke hetkel ja ilma turvavöödeta sõidust. 30 km/h on juba kahtlemata korralik õnnetus, aga ellujäämise tõenäosus on turvavöötatult veel üsna suur. Väike võrdlus: kui sa võtad paarkümmend meetrit hoogu ja jooksed nii kiiresti kui vähegi suudad pidurdamata vastu kiviseina, siis on see umbes sama mis kokkupõrge ilma turvavöödeta kiirusel 20-25km/h. Ilmselt on võimalik ellu jääda, aga ma siiski igaks juhuks ei prooviks seda kodus järgi

Maanteekiirusel (kiirus kokkupõrke hetkel 90km/h) laupkokkupõrke puhul on reaalselt surma või üliraskete vigastusteta pääsemise võimalus ainult võidusõiduautos. Selle pärast ma nimetasingi seda kalamehejutuks, et kui enne kokkupõrget pidurdada, siis pole erilist tähtsust sellel, mis kiirus enne pidurdamist oli - vabalt võib juhtuda, et kui autod A ja B liiguvad kiirusega 60 km/h ja hakkavad takistusest ühel kaugusel pidurdama, siis on ühe kiirus kokkupõrke hetkel näiteks 20 km/h ja teisel 40 km/h. Löögienergias on seega neljakordne vahe, auto B peab sama turvalisuse tagamiseks olema neli korda tugevam. Kõigil nendel maanteekiirustel toimunud õnnetustel, kus inimesed ellu on jäänud, jõuti enne kokkupõrget samuti pidurdada. Selle pärast ma eelistaksingi ohuolukorras iga kell heade pidurite, rehvide, vedrustuse ja juhitavusega kerget väikest autot mingile massiivsele kolossile, kuigi suur auto annab psühholoogiliselt parema enesetunde. 20km/h kokkupõrge on kerge kõks, 40km/h on juba tugev litakas, 60km/h on väga raske kokkupõrge.

[Jesper]

Valdo jutt on peaaegu õige, ainult selle pisikese täpsustusega:

Inimkeha on võimeline lühiajaliselt taluma müstilist kiirendust. 1990. aastal sõitis Martin Donnely oma F1 Lotusega vastu rajapiiret kiirusega 220 km/h ning jäi ellu, kuigi üsna napilt. Vormelautos pole muideks ka erilisi lööki summutavaid elemente, lihtsalt juhti ümbritsev monokok on väga jäik ja tugev ning juht on selle küljes rihmadega kõvasti kinni.

Põhiline tavaautos surma põhjustav sündmuste jada on umbes selline: kokkupõrkel jäiga objektiga deformeerub autokere niivõrd, et sõitjate peade ning lähima struktuurielemendini jääv vahemaa muutub väga väikeseks. Kuna kolmepunktivööd ei suuda keha piisavalt hästi fikseerida, siis pääseb ülakeha aeglustuse mõjul enamasti liikuma. Tulemuseks on kokkupressitud sõitjateruumis pea löömine mingi kõva asja vastu, mis toob kaasa äkksurma või üliraske põrutuse, sest pea ei ole lihtsalt sellisteks asjadeks mõeldud.

Euro-NCAPi metoodika kohaselt on hea tulemus (tõenäoliselt ei järgne ei surma ega püsivaid kahjustusi), kui pea maksimaalne ülekoormus jääb alla 70G. Võrdluseks: hea tänavaauto äkkpidurdus toodab umbes 1G.

[valdo]

... ma eelistaksingi ohuolukorras iga kell heade pidurite, rehvide, vedrustuse ja juhitavusega kerget väikest autot mingile massiivsele kolossile, kuigi suur auto annab psühholoogiliselt parema enesetunde.

Suure auto üks eeliseid (vahel küll pea ainus eelis) avaldub kokkupõrke korral teise (kergema) sõidukiga. Nimelt sõltub kahe sõiduki kokkupõrkes Sinu sõiduki negatiivne kiirendus Sinu sõiduki ja teise sõiduki masside vahekorrast. Maakeeles - suur ja raske masin "pühib" väiksema masina lihtsalt eest ära. Loomulikult on selles teises (kergemas) masinas liiklejate tagajärjed siis sedavõrd raskemad - ega energia "õhku ei haihtu"...

Sama nähtus veelgi drastilisemas vahekorras - reisirong võib talle ettesõitnud veoauto niimoodi raudteelt eest "ära pühkida", et rongis reisijad tunnevad vaid väikest nõksakat...

Samas ei ole suurel autol mingeid eeliseid vastu seisvaid ja piisavalt tugevaid objekte - puid, betoonseinu vms - sõites.

[eberhard]

Jutt oli kiirusest 20-30km/h kokkupõrke hetkel ja ilma turvavöödeta sõidust. 30 km/h on juba kahtlemata korralik õnnetus, aga ellujäämise tõenäosus on turvavöötatult veel üsna suur.

Siinkohal väike teemaväline vahemärkus: Natuke vanemad inimesed kõik ehk mäletavad NLKP peaideoloogi seltsimees Suslovit. Vaat räägitakse, et Suslov ei ületanud oma tšlenovoz -zil-iga mööda Moskvat liigeldes kunagi 40 km/h! Kuskilt oli nähtavasti Suslov kuulnud, et kokkupõrke korral on 50-60 km/ h juba autosistujale eluohtlik.

[valdo]

... räägitakse, et Suslov ei ületanud oma tšlenovoz -zil-iga mööda Moskvat liigeldes kunagi 40 km/h! Kuskilt oli nähtavasti Suslov kuulnud, et kokkupõrke korral on 50-60 km/ h juba autosistujale eluohtlik.

Brežnev käitus küll just risti vastupidi - armastas suuri kiiruse ja Moskva peal kihutamist. Aga vedas temalgi - kui üks MAZi juht talle ette keeras, oli Rolls-Royce'i esiosa (ja MAZi tagasild) küll üsnagi katki, Leonid Iljitš ise aga terve

Tagajärgedega võite ise veenduda Riia Bikernieki automuuseumis

[Coger]

Nojah...faktide vastu ei saa, pealegi pole ma matemaatikas ja füüsikas kunagi väga tugev olnud Lihtsalt seda tahtsin öelda, et alati on erandeid, mis reeglit kinnitavad. Ning suures osas oleneb ikkagi ka autost ja sellest kokkupõrkekohast (mis detailid millega põkkuvad) ka avarii raskus ning ohu suurus inimese tervisele või elule. Ma võin eksida, aga kas kadunud Tallinna abilinnapea ja Keskturu funktisonäär Metsamaa ka mitte kunagi seda kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuses lahtise vööga ei olnud? Mersu oli päris katki, aga vana pääses suht kergelt... Ja kiirus oli päris suur... Muidugi oli mersu turvapatjadega polsterdatud.

[Jesper]

Nojah, igasugu nalja on juhtunud, näiteks on aknast puhtalt välja lennatud ning murule maandutud jne. Aga autot ostes ja autoga sõites ma selliste imede peale väga ei loodaks. Ka turvapadjad on arvestatud töötama kinnitatud turvavööga inimese puhul.

[oxygen]

Arvatavsti on see kõigile teada, aga lahtise turvavööga võib olla just turvapadi see, mis otseselt surma põhjustab.

[saphir]

Brezhnevi pildi koos rolls`iga leiate siit:
http://www.linnaleht.ee/
...ülalt valida*Tallinn (pdf.formaadis)

[Jesper]

Oxygen, selliseid juhtumeid on teada, aga see on ikka väga väga ebatõenäoline variant. Aastas sureb kogu maailmas turvapadja tõttu suurusjärgus 100 inimest - ma kujutan ette et mitme suurusjärgu võrra rohkem inimesi saab fataalseid peavigastusi öösel pimedas korteris WC-sse minnes millegi otsa komistamise või muu sarnase olmeõnnetuse tagajärjel.

Igasugu sodiajakirjanikud on selle turvapadja ohtlikkuse meeletult üles haipinud, millegagi peab ju koguaeg inimesi hirmutama, et ei peaks jumalaeest normaalset juttu kirjutama.

Aa ja kusjuures selle 100 hulgas on veel mingi suhteliselt suur osa päästetöötajaid, kes saavad päästetööde käigus pihta mõne mitteavanenud padjaga (näiteks otsekokkupõrkel ju külgmised ei avane), mis juhusliku põrutuse või lühise tagajärjel avaneda otsustab.

[oxygen]

Mõni aasta tagasi käis mingi liikluspolitsei tegelinski koolis rääkimas seda juttu. Aga nojah selles jutus oli muidki huvitavaid fakte. Näiteks olevat üks mees sedamoodi surma saanud, et temale lendas kokkupõrke ajal tagaistmelt selga koer. Spekuleerida võib aga mina seda ikkagi ei usu.

[Tsiklimeister]

Mõni aasta tagasi käis mingi liikluspolitsei tegelinski koolis rääkimas seda juttu. Aga nojah selles jutus oli muidki huvitavaid fakte. Näiteks olevat üks mees sedamoodi surma saanud, et temale lendas kokkupõrke ajal tagaistmelt selga koer. Spekuleerida võib aga mina seda ikkagi ei usu.

Kas noorhärra oxygen omab sõidukogemusi autoroolis?

[Jesper]

Koera variant on palju tõenäolisem - 20kg kaaluv koer muutub näiteks 20km/h kokkupõrkekiirusega õnnetuse puhul umbes 700 kilo "kaaluvaks". Kui see löök tuleb kuklasse, on surm täiesti usutav (ehk olukord on sarnane sellele, kui olla kõhuli voodi peal pea üle ääre ja lasta endale 700kg kaaluv raskus kukla peale toetada). Samas normaalne iste võiks selle koormuse all veel mitte päris maha murduda.

Selle õnnetuste teema võiks äkki splittida, keskmisest autost on jutt suht kaugel.

[pppp]

Tehtud. Kui mõni postitus valesse teemasse jäi/sattus, siis saatke PS. Brežnevi-jutu lööb kah omaette teemasse?

[valdo]

... olevat üks mees sedamoodi surma saanud, et temale lendas kokkupõrke ajal tagaistmelt selga koer. Spekuleerida võib aga mina seda ikkagi ei usu.

Kui on piisavalt "terav" kokkupõrge ehk piisavalt suur negatiivne kiirendus, siis võivad väiksemadki esemed tappa, kui nad tagant kuklasse lendavad. Mina olen kuulnud 1970ndate aastatel, "kopikaliste" Žigulite ajastul juttu mütsiriiulil lebanud remondiraamatust, mis sealt vastu juhi kaela oli lennanud (peatoed puudusid!) ja kabelimatsu pannud.