15-10-2014, 23:35 PM
Hee!
Kena suruõhu tekitamise ja puhumise teema on sujuvalt läinud suisa filosoofiliseks. Kaasfoorumlaste lahkel loal puhun minagi filosoofiat edasi.
Inimesed ei olegi nii erinevad, nagu esmapilgul paistab. Kõigil ju kaks kätt ja jalga, kui invaliidid kõrvale jätta. Mina ei kuulu kaugeltki mitte kantossipaikajate parteisse. Mulle ka väga meeldib ilus OFF/ON kiri. Võtan hoogu, et lasta reklaamifirmal motoploki lenksu peale suretusnupu juurde vastav kleeps teha, pluss noolekesed reeversihoova juurde. Üldsegi mitte ei meeldi mulle roostes mutrid, odavad ja pooletoobised lahendused. Pigem kipun liigagi palju kulutama ja mõningaid asju "liiga korralikult" tegema.
Elu ei ole must-valge ega ideaalne, kõik ei kulge nööri mööda. No näiteks on vägagi tervitatav ja ideaalne, kui täiskasvanud inimesel on regulaarne ja rahuldust pakkuv seksuaalsuhe vastassoost partneriga. Aga minu perekonnaõpetuse õpetaja, kes oli teeninud Saksa sõjaväes, rääkis, kuidas nende ohvitser ebaregulaarselt lambalaudas käis.
Nii et alati ei saa kompromissitult ideaalide poole püüelda. Kuskilt jooksevad kasvõi rahalised piirid, ehk siis sõita Lexusega ja süüa ainult makarone. Teine, olulisemgi asi, on pühendumus. Kui asjad on projekti tasandil, siis püüan kõike teha nii korralikult kui vähegi suudan. Välja tuleb muidugi nagu alati (teised on küll kiitnud, aga ise pole alati 120% rahul). Projekti puhul annan endast 110%, tegutsen "sisemise põlemisega". Aga seetõttu jääb mõni teine asi sootuks tähelepanu alt välja, kõigesse ei jõua 110% panustada. Hetkel ei ole kompressor mulle prioriteet nr 1, kunagisest projektist on saanud tavaline tarbeese, millega olen harjunud ja mida tahaks Nikumukidze-meetodil veidigi viisakamalt toimima saada kui juhe seina/seinast välja. Pool muna ikka parem, kui tühi koor.
Jah, ega see sõnavaht, targutamine ja filosofeerimine suurt aita. Vahutamise ja targutamise asemel (või sellele lisaks) on siinstel foorumlastel fantastiline komme: ulatada hädas olevale kaasfoorumlasele abikäsi. Siinkohal ka avalik tänu Wiki432-le, kes tarka juttu tekitamata sõna otseses mõttes käegakatsuvtavat abi osutas.
Kena suruõhu tekitamise ja puhumise teema on sujuvalt läinud suisa filosoofiliseks. Kaasfoorumlaste lahkel loal puhun minagi filosoofiat edasi.
Inimesed ei olegi nii erinevad, nagu esmapilgul paistab. Kõigil ju kaks kätt ja jalga, kui invaliidid kõrvale jätta. Mina ei kuulu kaugeltki mitte kantossipaikajate parteisse. Mulle ka väga meeldib ilus OFF/ON kiri. Võtan hoogu, et lasta reklaamifirmal motoploki lenksu peale suretusnupu juurde vastav kleeps teha, pluss noolekesed reeversihoova juurde. Üldsegi mitte ei meeldi mulle roostes mutrid, odavad ja pooletoobised lahendused. Pigem kipun liigagi palju kulutama ja mõningaid asju "liiga korralikult" tegema.
Elu ei ole must-valge ega ideaalne, kõik ei kulge nööri mööda. No näiteks on vägagi tervitatav ja ideaalne, kui täiskasvanud inimesel on regulaarne ja rahuldust pakkuv seksuaalsuhe vastassoost partneriga. Aga minu perekonnaõpetuse õpetaja, kes oli teeninud Saksa sõjaväes, rääkis, kuidas nende ohvitser ebaregulaarselt lambalaudas käis.
Nii et alati ei saa kompromissitult ideaalide poole püüelda. Kuskilt jooksevad kasvõi rahalised piirid, ehk siis sõita Lexusega ja süüa ainult makarone. Teine, olulisemgi asi, on pühendumus. Kui asjad on projekti tasandil, siis püüan kõike teha nii korralikult kui vähegi suudan. Välja tuleb muidugi nagu alati (teised on küll kiitnud, aga ise pole alati 120% rahul). Projekti puhul annan endast 110%, tegutsen "sisemise põlemisega". Aga seetõttu jääb mõni teine asi sootuks tähelepanu alt välja, kõigesse ei jõua 110% panustada. Hetkel ei ole kompressor mulle prioriteet nr 1, kunagisest projektist on saanud tavaline tarbeese, millega olen harjunud ja mida tahaks Nikumukidze-meetodil veidigi viisakamalt toimima saada kui juhe seina/seinast välja. Pool muna ikka parem, kui tühi koor.
Jah, ega see sõnavaht, targutamine ja filosofeerimine suurt aita. Vahutamise ja targutamise asemel (või sellele lisaks) on siinstel foorumlastel fantastiline komme: ulatada hädas olevale kaasfoorumlasele abikäsi. Siinkohal ka avalik tänu Wiki432-le, kes tarka juttu tekitamata sõna otseses mõttes käegakatsuvtavat abi osutas.