Haagis Zubrjonok
#21

nymmik Kirjutas:Kas sa mõtled läänest toodud ladasid?
Jah. Selles postituses oli ju Ladast jutt.
Vasta
#22

Haagise kaale passi arvestatakse alumiiniumetiketil olevate kaalude järgi.
Kuu aega tagasi vormistasin värvivahetust Raplas (siin ARKis on eriliselt peensusi arvestavad vennad) ja passi pandi endiste kaalude 300/600 asemele 500/1350.Tegemist 96-da aasta 21061-ga.Aga aasta tagasi asendasid ühe Niva passis 500/1500 300/600-ga.
Vasta
#23

Täna sai siis ühe tuttava vaz 21011 tehnilissepassi kiigatud, seal oli väike vahva trükiviga tekkinud nimelt olid vahetusse läinud piduriteta ja piduritega haagiste massid seega võib see tibukollane siks vedada piduriteta 1250 ja piduritega ainult 500.
Vasta
#24

Kas keegi oskab öelda mille rattalaager zubrjonokil kasutusel on, mosse oma?
Vasta
#25

mosse rumm all, mul pole need laagrid veel otsi andnud aastakümnete jooksul. Uutel haagistel on pidevalt laagrid läbi, ju nii pisikesed on alla topitud.
Vasta
#26

Minu MAZ käru on välja kannatanud ka 600+kg koormaid ja rattalaagrid siiani OK. Tegemist ei ole uuena ostetud ja pühapildina hoitud käruga, vaid käest kätte käinud ja mitu maja üles ehitanud isendiga. Ise olen sellega aastaid vedanud pea kõike, mis ei ole seadusevastane. Smile
Vedrudega on teine lugu, need hakkavad küll ära väsima. Amordid on puhta läbi. Kas keegi oskab peast öelda, millised amordid lähevad?
Korra mõtlesin ka kärust loobuda, aga ülevaatuse mees raputas pead ja ütles, et ära taha uut. Tee seesama korda ja teenib veel aastaid. Ostad uue Tiki ja tulevad varsti rattad alt jne. Mosse käru olla palju vastupidavam, eriti ülekoormustele.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#27

Mosse amordid olid, enda omal just vahetasin, tal raisal polnud tühikäigu piirajat peale ja kord tühjalt sõites viskas käru üles ja lõhkus amordi pulkadeks.



Vasta
#28

(25-10-2012, 08:52 AM)Basilio Kirjutas:  Minu MAZ käru on välja kannatanud ka 600+kg koormaid ja rattalaagrid siiani OK...

Mul vanasti oli ligi tonn tavaline koorem, siiani elus.
(25-10-2012, 08:52 AM)Basilio Kirjutas:  ... Vedrudega on teine lugu, need hakkavad küll ära väsima. Amordid on puhta läbi...
mul on 3 lisalehte alla pandud, otstes kummipuksid. Tühjalt seisab nagu ilma koormata, ülekoormuse all seisab ka nagu tühi ... see juba tollest õndsast vene ajast Pihkva turule sõitmiseks tehtud. Peamine probleem oli vedrulehe otsa sisse augu puurimine puksi jaoks.
Vasta
#29

Vedrulehte puurid vene R18 terasest puuriga nagu siidi ainult pöörded peavad olema madalad ja jahutus ei tee paha.
Vasta
#30

Ei tea midagi puuri terase margist, tol ajal olid tavalised vene puurid (nagu praegugi) ja need ei teinud küll midagi.
Puurisin pobediit-otsaga puuriga ja aeglaste pööretega.
Vasta
#31

Meil on ka üks zubrjonok, on teine elu näinud aastakümneid ja palju koormaid vedanud. Vanaisa ostis omalajal käru vraki mis oli jäänud põlevasse maiia, orginaal zubrkonokist on alles ainult rummud ja tiisel. Kast ja sillatalad on täiesti omatehtud. Tavaliselt vajusid orginaal kasti ääred kõveraks aga vana tegi vähe paksemast plekist. Laagrite ja rummudega pole juhtunud mitte midagi, vahel on ainult määritud teisi.
Vasta
#32

(25-10-2012, 17:23 PM)lauren Kirjutas:  Tavaliselt vajusid orginaal kasti ääred kõveraks aga vana tegi vähe paksemast plekist.
Nii ta oli. Kui veel tagaluuk ka sisse lõigati, vajusid küljed lausa käega vajutades alla. Nii saigi minul esimeseks tööks käru juures vinklist tugevduste keevitamine. Üksiti tuli esimest korda elus keevitada ilma seda kusagil õppimata. Keevituseks oli laenatud vahelduvvoolu-käkk koos käeshoitava maskiga, mis praktiliselt läbi ei paistnud. Palju kurje sõnu sai siis õuel lausutud ja keevitused tulid koledad nagu öö, aga käru kestab siiamaani! Vaid üks keevituskoht sai sel suvel üle lastud. Oli aastatepikkuse väntsutamise käigus lahti tulnud. Kahju, et pilte ei teinud kui käru püsti oli. Oleks huvitav võrrelda, mida keegi mosse käru juures modinud on.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#33

(25-10-2012, 18:18 PM)Basilio Kirjutas:  
(25-10-2012, 17:23 PM)lauren Kirjutas:  Tavaliselt vajusid orginaal kasti ääred kõveraks aga vana tegi vähe paksemast plekist.
Nii ta oli. Kui veel tagaluuk ka sisse lõigati, vajusid küljed lausa käega vajutades alla. Nii saigi minul esimeseks tööks käru juures vinklist tugevduste keevitamine....
Minu käru kasti ääred vajusid laiali kui ülegabariidiline põdrapull sai peale vinnatud, peale seda on mul ka luugid ees ja taga, ülemine äär tugevdatud sinna randi sisse sobivas mõõdus nelikanttoru keevitamisega.
Vasta
#34

(25-10-2012, 07:13 AM)Maanteemuuseum Kirjutas:  mosse rumm all, mul pole need laagrid veel otsi andnud aastakümnete jooksul. Uutel haagistel on pidevalt laagrid läbi, ju nii pisikesed on alla topitud.
Asi pole mitte laagri suuruses, vaid selles et praeguse aja kärudel (ja ka autodel) kasuitatakse kuullaagreid ja rummudel puuduvad tihendid. Zubrjonoki/mazi ehituse ajal kasutati rattalaagriteks ikka koonusrulle ja rummudel olid võlli pool otsas ikka simmerid
Vasta
#35

On mis on aga Zubrjonok on üks lahedamaid haagiseid. Wink Ise võtsin kunagi kaua aega niisama seisund vana "sobrjonni" uuesti arvele ja kasutasin seda "isamaa vabastamiseks sotsialismi saastast". Veetud sai ikka "tugevaid" koormaid, raskeim last siiani oli 1340kg DT kinniroostetanud roomikuid ning mõned relsid. Ekstreemsemad sõidud sai tehtud siis kui terve auto (lada) peal oli, siis üle 45km/h eriti ei kulgenud... edaspidi kasutasin poolitamise süsteemi autode veo puhul. Kui kindla käega juht oled siis saab sobrjonniga kenasti hakkama, kui ei siis võib kiirelt lappama lasta. Ettevaatus ennekõike. Ajad olid siis teised ja noorus ka pealekauba. Nüüd seisnud käru mitmed aastad ilma tööta kuna endal 3m respo, aga subrjonni värvin talvel üle ja hoian seda ka edaspidi au sees. Vat kus on alles haagis...

   
   
   
   
   
   
   


Muud olulist pole käruga teinud kui servade alla keevitasin nelikant toru. Pidev üle portede vedamine vajutas servad kortsu. Kergema koorma veoks on kasutusel olnud isa poolt valmistatud kõrgendused.
Kui ilusravi tehtud ja uus värv peal siis tuleb ka juhtmed uued vedada, vanad on oma elu ära elanud.
Kui kellegil neid käru põhja käivaid kummimatte pakkuda on siis andke ps teada. Wink Orginaalid on õli ära söönud Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#36
Question 

Härjakesele sobivad/sobisid Volga vedrude pealehed.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#37

Kuulen/loen siin ikke imejutte...et kuda ikke uued kärud ja nende osised üks fekaal on! Kui käru kasutada ei oska, siis laguneb muidugi!
Pane täiskoorem pääle ja punn pöhja, küll need laagrid kinni või laiali jooksevad. Olen ise Tiki-käru, selle väiksema, kasutaja viimased 8 aastat, reg-mass 650 kg. Ported koos kõrgendiga. Vedanud ka pisut üle tonni koormaid ja mitte vähe, alates märjast sõnnikust ja lõpetades 6-7 meetrise ehtuspuiduga. Katki pole seni midagi läinud, ka laagrid on tehase omad. Pistiku olen vahetanud.
Keegi märkis, et vähendada registrimassi ja vähemalt dokumentides on kõik korras. Paberites korras küll, aga kes selle märke roolisolija peas ära teebRolleyes?
Zubrjonok`i sild on üks tänuväärne asi, endal sellest ka üks käru tehtud traktori haakesse, hea väike, aga kannab kõvasti Smile


Vasta
#38

(25-10-2012, 23:14 PM)Tift Kirjutas:  Keegi märkis, et vähendada registrimassi ja vähemalt dokumentides on kõik korras.
See on vana probleem. Teema 2005 aastast. Praegu kehtiva liiklusseaduse järgi on need numbrid auto reg. tunnistusel käru suurim lubatud TEGELIK mass.
Vasta
#39

Tänapäevast kärude põhiline probleem on rattalaagrid, kuskil 90 000km järel hakkavad loksuma ja seejuures toimub see kulumine mingist hetkest väga kiiresti. Muidu on aga minumeelest uuemad kärud paremad, kuna põhjapind on ikka oluliselt suurem. Enda Zubrjonok läks juba aastaid tagasi müüki. Aga eks omal ajal said kõik veod ka tollega ära tehtud.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#40

Mul on alla nurkadesse vinkelrauast tugevdused keevitatud, lisaks üks vinkel kõhu alla, sest plekk venis muidu välja nagu emise kõht.
Üles serva alla läks ka vinkel, tervele ringile. Läbi ääre ja vinkli said puuritud augud ja paigaldatud sisekuuskant peaga poldid, mis ulatuvad väljapoole parasjagu nii palju, et saab kasutada koorma kinnituseks. Selliseid polte on igal küljel 4, kokku siis 16. Tagatulede ümber olid nelikanttorust tugevdused tehtud juba varem, kuid tagaluugi asemel käis lagunenud vineer. Tegin sinna ise luugi, kuhu paigutasin nii numbri kui lääne numbrituled. Ümmargused originaalhelkurid läksid riiulile puhkama. Nende asemele soetasin kandilised lääne omad. Ikka toreduse pärast. Smile
Eesmised gabariidid on juba kolmandad. Ära on kõdunenud ja kokku roostetanud sunnikud. Originaale enam saada polnud, tuli sobitada ligilähedased. Sisse läksid sel suvel led pirnid, samuti tagumistesse gabariitidesse. Plaan oli valgustus täielikult ledidele üle kolida, aga jäi aja ning rahapuudusel pooleli. Ka juhtmestiku tegin täielikult uue.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne