Eestis ehitatud mootorid
#1
Foorumist on aeg-ajalt stats-mootorite teema läbi käinud, aga Eesti oma mootoritest ei ole veel pikemalt juttu olnud. Mõtlesin, et võiks siis seda teemat ka arendada natuke. Meil on aegade jooksul päris agaralt mootoreid ehitatud ja nii mõnedki tööstused panid massiivsele välismaisele konkurentsile väga edukalt vastu.
Seni on teada järgmised paadi-, tööstus- ja põllumajandusmootoreid ehitanud Eesti tööstused.


Esmalt kõige tuntumad – Seiler ja Stryck Pärnus.

AS M. Seiler (1923-1940 - Proletaar?), Pärnu
1925: naftamootorid 6 ja 12 hj; neljataktilised petrooleumimootorid 3½, 6, 8 ja 12 hj
1926: 2- ja 4-taktilised bensiini- ja petrooleumimootorid laevadele ja tööstustele
1934: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1939: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1928 kasutasid Seileri mootoreid merevägi, piirivalve, raudteevalitsus, omavalitsusasutused jne; 1931 aastatoodang 200 mootorit ja seni kokku valmistatud ligi 1400 mootorit; 1937 aastatoodang 400 mootorit; eksporditi Lätti, Leetu ja Poolasse

R. Stryck & Ko (1923-1940 - Proletaar), Pärnu
1925: 2- ja 4-taktilised petrooleumi- ja naftamootorid
1926: 4, 6, 8, 10 ja 12 hj petrooleumi- ja naftamootorid SKF kuul- või rull-laagritel
1930: 4-taktilised püstmootorid Vico ja Bosch magneetodega, rull-laagritega, Ricardo-süsteemi tuleruumiga
1933: 2- ja 4-taktilised petrooleumimootorid
1939: 1/90 ja 1/50 hj tööstus- ja paadimootorid
Eksporditi Lätti

Alguse said mõlemad ühest firmast
Stryck & Seiler (1920-1923 - M. Seiler ja R. Stryck eraldi), Pärnu
1923: laeva-, paadi- ja rehepeksumootorid

Alates 1940. aastast Seiler ja Stryck kord liideti ja siis jälle lahutati, nimetati ümber jne. Ei saagi aru, mis ja millal täpselt toimus.
Proletaar / Pärnu Mootor / Pärnu masinaehituse tehas (1940-1958-...), Pärnu

Üks artikkel Pärnu Postimehes: http://www.parnupostimees.ee/060505/esil...055668.php
Katalooge (http://ester.nlib.ee/):
Metallitööstuse a.-s. M. Seileri petroolmootorite käsiraamat, koostanud V. Suurkuusk, 1937
Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1937
Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1936
M. Seileri tööstus- ja paadimootorid, 1930
R. Stryck'i 4-takt mootori käsitamise juhatus, 1934



Pärnus tegutsesid veel:

A. Liivrand (pärast eestistamist) / A. Likman (endine Pirz & Likmann), Pärnu
1929: oma konstrueeritud petrooleumimootorid kuul-laagritel
1936: 2- ja 4-taktilised mootorid igaks otstarbeks
1938: põllumajandusmootorid

Pirz & Likmann, Pärnu
1925: 2-12 hj petrooleumimootorid peamiselt rehepeksuks ja väiketööstustele
1926: 6 hj mootorid


John Madison/Madisson (32-39) / Vennad Madissonid (1930?-31), Pärnu
1930: mootorid (ehitati "Ameerikast toodud masinatel")
1931: 14-18 hj pooldiiselmootorid
1932: pooldiisel naftamootorid 12-14 ja 16-18 hj
1937: diisel- ja pooldiisel naftamootorid; Audru näitusel eksponeeriti uuetüübilist 4-taktilist 10/12 hj täisdiiselmootorit,
"mis ainuke omataoline Eestis" (oma tööstuses vamistatud?)


Karl Sebulke masinavabrik ja valukuur (asut 1876-32-...), Pärnu
1925: semi-diiselmootorid, bensiini ja petrooleumimootorid paatidele
1932: semi-dieselmootorid; bensiini-, petrooleumi- ja paadimootorid


H. Fröhling (asut 1926?, endine Gauer ja Fröhling), Pärnu
1926: 8 hp naftamootorid

Gauer ja Fröhling malmivalamise ja mehaanika töökoda (...-1926 - H. Fröhling), Pärnu
1925: petrooleumi- ja naftamootorid igaks otstarbeks
1926: 8 hj nafta- ja petrooleumimootorid rehepeksu ja teiste tööde jaoks


Tallinnas:

F. Wiegand / AS Ilmarine, Tallinn
Alates 1908 toodeti naftamootoreid Russ
1912: 6-140 hj naftamootorid Russ põllutöö-, käsitöömasinate ja valgustuse tarbeks
1922: 14 ja 9 hj naftamootorid Russ
1926: naftamootorid
1920ndatel ehitas Ilmarine naftamootoreid edasi, 1930ndatest andmed puuduvad.


Lindorfi töökoda, Tallinn
1913: naftamootorid


Metallitehas Laverna (1918-1940-...), Tallinn
1926: 3, 5 ja 8 hj naftamootorid; bensiinimootorid
1928: nafta- ja bensiinimootorid
1930: naftamootorid
1931: tööstus- ja paadimootorid
1933(?): bensiini- ja petrooleumimootorid


Vennad A. Tabor (1927-33-...), Tallinn
1927: mootorid
Lavernast lahkunud Taborid asutasid 1927 oma tööstuse.


Johannes Tatsi metallitööstus (asut 1911 Peterburis-1940-...), Tallinn
Alates 1929: naftamootorid põllumajandusele ja väiketööstustele
1931: Sandbäcken-tüüpi raskeõlimootorid E. Uukivi patenteeritud tolmutajaga
1935: mootoreid müüdi ETK kaudu
1936: Sandbäcken-tüüpi naftamootorid
1939: 15 hj kuumpeamootor

Masinatööstus Lindorg, Tallinn
1939: diiselmootorid 25(?)-90 hj, puugaasimootorid 25-30-85 hj


Tartus:

Baltica, Insener W. Sanderi naftamootorite vabrik, Tartu
1911: nafta-, petrooleumi-, piirituse- ja bensiinimootorid 10 hj (1000 rbl.), 5 hj (550 rbl.), 2 hj (300 rbl.)
1912: naftamootorid
1913: naftamootorid 10-13 hj (1000.- rbl), 5-6 hj (550.- rbl), 4-5 hj (450.- rbl); paadimootorid

AS G. H. Lellep, Tartu
1929: mootorid

Paides:

OÜ Baltika nafta- ja petrooleumimootorite tööstus, Paide
1929: nafta- ja petrooleumimootorid põllumajandusele, laevadele, kalapaatidele

Kataloog (http://ester.nlib.ee/):
"Baltika" plahwatusmootorid, Usaldusühisus "Baltika" mootoritehas, 1929




Ehk on kellelgi siia midagi lisada, infot või pilte. Ja palju kõigest sellest tänapäevaks alles on? Seileri-Strycki-Proletaari mootoreid peaks omajagu säilinud olema, paadimootoreid näiteks Meremuuseumi kogus. Kui ma õigesti mäletan, siis Energiakeskuses seisis aastaid tagasi üks Wiegandi Russ. Aga kuidas on lood teiste Eestis ehitatud mootoritega?
Vasta
#2
manic Kirjutas:... Eesti oma mootoritest ei ole veel pikemalt juttu olnud.
[...]
Stryck Pärnus.
[...]
Ehk on kellelgi siia midagi lisada, infot või pilte. Ja palju kõigest sellest tänapäevaks alles on?

Kaks fotot minu valduses olevast Stryck'i isendist (magneeto puudu, silinder kolvi sisse kinni roostetanud):
[Pilt: stryck1.jpg]
[Pilt: stryck2.jpg]
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, avame 2017.a. kõrghooaja 20. mail Muuseumiööga







Vasta
#3
Stryckist veidi siin juttu ka olnud juba, minul ka Valdo mootorile teine vastu käia, numbreid hetkel ei mäleta, kolb kinni ussitanud pole, mootoritel käisid ilmselt Mars magneetod, omal puudu. Seiler tunduvalt levinum, omal üks silinder ja üks silt, andmed hiljem kainenedes, sõbramehel töötev mootor Wico magneetoga. HEA TEEMA! varemaltki mainisin, et Eestis ehitati näit. mootoreidki, nüüd tuleb kartulgi Poolast!
Vasta
#4
Põllumajandus-Tehniline Käsiraamat /Kalender 1929 mainib mootoritootjana veel a-s Lellep Tartus. Veidi on juttu Strycki ja Seileri mootoritest.
Minu valduses olev 2-taktiline Strycki mootor sama mis Valdol, No 183 650 Tur.min 8-9 hj.
Üks silt (võetud vanarauda toodud silindrilt) : M.SEILER`I Mootoritehas PÄRNU 1931 EESTI Tüüp (tühi koht) No 1296 Tiirumin 650 10-12 h.j.
Ja üks silinder kolvi ja klappidega messingplekist sildiga millele löödud kiri M.SEILER PÄRNU NO 946 TR 700 HP 6-7
enamuses raskesti mõistetav jaburdus...
Vasta
#5
kass Kirjutas:Minu valduses olev 2-taktiline Strycki mootor sama mis Valdol, No 183 650

Ju siis mootorid numbriga 18X olid kunagi väikepartiina müügil Järvamaal (kui Sinu oma sealt pärit). Minu oma on.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, avame 2017.a. kõrghooaja 20. mail Muuseumiööga







Vasta
#6
Üks näide Seiler'i paadimootorist. Kahjuks on keegi tarkpea väntvõllil gaasilõikajaga kallal käinud. Legendi järgi veeti selle paadiga 1944.a. põgenikke Rootsi. Väidet tõestada ma ei suuda.
http://beta.album.ee/files/90/907/norm/9390907_77XM.jpg
http://beta.album.ee/files/90/908/norm/9390908_mCT8.jpg
http://beta.album.ee/files/90/909/norm/9390909_mUWD.jpg
Vasta
#7
Kui aastatel 1973 ja 1974 üliõpilasena ETKVL-i Autobaasis töötasin, siis toodeti metallitsehhis üsna mitmesugust kraami: tagaluuktõstukid, autofurgoonid, autorollerid jne. Meelde on jäänud selline jutt, justkui oleks samas kunagi ka paadimootoreid toodetud. Küll kunagi varasemal ajal. Millal, selle kohta ei oska midagi kosta.
Kas see jutt ka tõele vastab, ei oska öelda.
Terv. Märt Aarne
http://www.vanatehnika.ee
Vasta
#8
kass Kirjutas:Põllumajandus-Tehniline Käsiraamat /Kalender 1929 mainib mootoritootjana veel a-s Lellep Tartus.

Ja oligi nii, Lellepi tehas eksponeeris 1929. aasta Tartu näitusel omaehitatud mootorit. Edasisest mootorite tootmisest kahjuks andmed puuduvad.

autorestauraator Kirjutas:Kui aastatel 1973 ja 1974 üliõpilasena ETKVL-i Autobaasis töötasin, siis toodeti metallitsehhis üsna mitmesugust kraami: tagaluuktõstukid, autofurgoonid, autorollerid jne. Meelde on jäänud selline jutt, justkui oleks samas kunagi ka paadimootoreid toodetud. Küll kunagi varasemal ajal. Millal, selle kohta ei oska midagi kosta.
Kas see jutt ka tõele vastab, ei oska öelda.

Võib-olla vahetult sõjajärgsetel aastatel või 1950ndatel ehitati paadimootoreid ka Tallinnas? Aga kui mõeldi veel varasemat aega, siis näiteks ehitas paadimootoreid kindlasti Laverna. Äkki oli pärast sõda toimunud mingi tehaste ühendamine?


Vahepeal on veel natuke uusi andmeid lisandunud.

1929 müüs Estakland 3, 5 ja 7 hj petrooleumimootoreid "Estakland", aga need võisid olla ka mõnelt välismaa tehaselt tellitud (näiteks USAst, sest Estakland esindas Eestis Ameerika mootoreid Herkules).

1931. aasta Tallinna põllumajandusnäitusel olid väljas 4 Eesti tehase mootorid:
Joh. Tatsi, "raskeõli mootorid, ratastel, mis valmistatud meil hästi tuntud Rootsi "Sandbäcken" mootorite eeskujul ja varustatud E. Uukivi patenteeritud tolmutajaga. Mootorid on õige korralikult ja hoolikalt valmistatud ja märksa odavamad väljamaa omadest."
Laverna, tööstus- ja paadimootorid
Seiler, mootorid
Stryck, 3 tööstus- ja paadimootorit


Karl Sebulke ehitas veel 1932. aastal semi-diesel mootoreid; bensiini-, petrooleumi- ja paadimootoreid

Pärnus oli veel üks tööstus:
Vennad Madissonid, masinatööstus, Pärnu
1932: pooldiisel naftamootorid 12-14 ja 16-18 hj

Ja Tallinnas müüs Masinatööstus Lindorg 1939 (ilmselt oma toodetud): diiselmootoreid 25(?)-90 HP; puugaasimootoreid 25-30-85 HP
Vasta
#9
Täiendasin Pärnu Madisoni tööstuse andmeid.

http://dea.nlib.ee/ leidsin sellise artikli (Uus Eesti Nr 210, 06.08.1939 lk5):

[Pilt: uuseesti_Nr210_06-08-1939lk5.jpg]

Leinbok registreeris leiutisena muuseas nii ringkolviga plahvatusmootori kui ringkolviga aurumasina, lisaks veel ka ühe aurukatla (vt http://ais.ra.ee/ais/ ja otsingusse "Johan Leinbock").
Vasta
#10
See ju põhimõtteliselt rootormootor, või mis?
Vasta
#11
Meil Pranglis on neid Seileri/Proletaar mootoreid üsna palju vedelemas, olen näinud nii ühe- kui kahesilindrilist mudelit. Tuttaval on kuuri all Prangli esimese elektrijaama mootor. Alustas see paadi peal, millega siis Rootsi põgeneti. Venkud said aga põgenikud mere peal kätte, paat toodi tagasi Prangli, kus seda aga kasutada ei tohtinud. Seepeale monteeritigi mootor maha ja edasi rändas see talu hoovile ühte väikesesse putkasse, kus selle abil siis ümberkaudsetele taludele elektrit genereeriti. Juhtmed läksid kuurist otse ümberkaudsete majadeni.
Hiljem kasutati mootorit saagimisel.
Praeguse seisuga on mootor väga heas korras. Kõik osad liiguvad, olemas on hunnik töökorras magneetosid. Magneetod on Boschi omad ja üsna imeliku konstruktsiooniga - kontaktid pöörlevad koos rootoriga ja võllil on siis kaks liugur-rõngast, üks sädeme jaoks ja teine ilmselt madalpinge jaoks. Kusjuures neil magneetodel on ülitugev säde - piisab näpuga üsna aeglaselt keeramisest, et suurt sinist naksuvat sädet saada.
Samal mehel on ka kahesilindriline mootor, samuti põhimõtteliselt töökorras.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#12
Filmiarhiivi infosüsteemis arhivaal nr 448 Nõukogude Eesti nr.11 näitab paadimootorite tootmist Pärnu tehases "Eesti Mootor".

Alates 1:22
Vasta
#13
Tere
Saatuse tahtel ja asjade kokkulangemisel minu omanduses nüüd Pärnus valmistatud Seileri ühesilindriline paadimootor. Ringi käib, taguridikäik samuti. Kütusega pööramisel suitsupahvaka lööb. Veesärk katki (külmund vms.) Asukoht Hiiumaa. Käima ei julge panna enne kui ülekäidud vöi kuiksepidi kindel olen. Tervitus ja Päikest.
Teet[attachment=58440][attachment=58440]


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#14
(30-06-2016, 20:06 PM)kongo Kirjutas: Tere
Saatuse tahtel ja asjade kokkulangemisel minu omanduses nüüd Pärnus valmistatud Seileri ühesilindriline paadimootor. Ringi käib, taguridikäik samuti. Kütusega pööramisel suitsupahvaka lööb. Veesärk katki (külmund vms.) Asukoht Hiiumaa. Käima ei julge panna enne kui ülekäidud vöi kuiksepidi kindel olen. Tervitus ja Päikest.
Teet

Tee sellest mootorist veel pilte ka teisest küljest. Vbl on üks selline töötav mootor veel Kärdlas olemas.
Vasta
#15
[attachment=58454 Kirjutas:                    
(30-06-2016, 20:06 PM)kongo Kirjutas: Tere
Saatuse tahtel ja asjade kokkulangemisel minu omanduses nüüd Pärnus valmistatud Seileri ühesilindriline paadimootor. Ringi käib, taguridikäik samuti. Kütusega pööramisel suitsupahvaka lööb. Veesärk katki (külmund vms.) Asukoht Hiiumaa. Käima ei julge panna enne kui ülekäidud vöi kuiksepidi kindel olen. Tervitus ja Päikest.
Teet

Tee sellest mootorist veel pilte ka teisest küljest. Vbl on üks selline töötav mootor veel Kärdlas olemas.

Lubatud pildid 
Teet


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#16
Tänud. Mootor on sarnane, kuid pole sama mootor. Seal ei olnud magneeto käivitamist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne