K-125 (1947)
#1

Õhtust!
Palun abi mootorratta restaureerimisel.
Ainuke mälestus, mis taadist jäi, on temale kuulunud mootorratas K-125.
Aastaid tagasi sai see linna toodud, lahti võetud ja sinna see siis jäi.
Oskamatusest peeti ma midagi keerata ei jõudnud. Praktiliselt komplektne (puudu on leegitoru ots, õhufilter, spidokas on ka tõenäoliselt surnud) ilmselt veel nipet-näpet. Tahaksin selle ära restaureerida võimalikult algsel kujul.
Kas on keegi, kes sellise töö ette võtaks ja nis tingimustel.
Ootan teie abi.
Lugupidmisega,
Aivar
Vasta
#2

Kui see aastaarv on õige, on tegu haruldase asjaga. "Moskvalased" hakkasid siiamaile massjõudma 1948-49. 1946 ja ka 47 tulid üksikud esimesed eksemplarid.

K-d ei tea, aga Moskva M-1-A 47.a. ratas sisaldas igatahes palju Saksa DKW osi veel...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Ühtedel andmetel valmistati 1946-l aastal esimesed 286 K-125-te.
On siin foorumis küll spetsialiste ,kes sellega tegelevad, näit. lg. hr. Tsiklimeister. mäletamist mööda on ta ka seda marki masinat taastanud. Eks kui ta foorumisse ilmub, siis ehk kommenteerib ja pakub hinda. Odav see lõbu igatahes ei ole kui lasta kogu töö teistel teha!
Omal ka K-125 juppidena, 1951 aasta.
Vasta
#4

Tänan Valdo ja Kass

asi on tõesti 1947 a oma. Must-valgelt raamil kirjas. Kubatuur 123cm3
Taadil oli päris mitmeid huvitavaid ja väga vanu asju - olin siis ainult liiga noor/rumal, et nende väärtust osata hinnata ja vanaisa mõijutada, et ta kõike laiali ei jagaks ega ära ei kingiks.

Usun, et odav see olema ei saa - oleks mingi orienteeruv hinnaskaala ees, millest juhinduda. Siis saab aimu kui kõvasti rihma pingutama peaks...

Aivar
Vasta
#5

Esialgu soovitan sul masina taastada nii, et hangi puuduvad detailid ning lase ta kokku ja käima panna. Viimase kui pulgani originaalse välimuseni taastades mõõdad kulutusi ilmselt kümnetes tuhandetes, eriti, kui lased töö teha kellegi teisel. Raha ei pruugi olla primaarne, kuid pead tegema valiku, kas taastada masin selliseks nagu ta su taadil oli või selliseks (paremaks) kui ta ostes välja nägi. Minu isiklik arvamus on, et tehniliselt korras, kuid väliselt vanarauda meenutav ratas on tunduvalt enam väärt, kui kalli raha eest viimase detailini lakutud ning seeläbi praktiliselt (vigastuste tekkimise hirmus) kasutuskõlbmatuks muudetud muuseumieksponaat.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#6

Eks lähenemisi ole sama palju kui inimesi. Üks soovitus võiks olla selline, arvestades, et sul pole kiiret oma ratta taastamisega, et otsid ja leiad esmalt kõik puuduvad jupid. Teed seda ise, sest keegi teine sinu eest seda nii innukalt ei tee, olen üsna kindel. Leiad kirjandust ja varuosade raamatu. Kui jupid viimase kruvini olemas, siis sorteerid nad ilusti ära töötlemise järele. Mis tsinkimisse peaks minema, ühte lahtrisse, mis kroomimisse, need teise jne. Usu mind, nii saad ühe korraga ja kõige kiiremini lõppkokkuvõttes ratta taastatud, kuigi tundub hirmus peavalu olema sedasi talitada. Raha kulub sellele protsessile kindlasti palju, kümneid tuhandeid. Võibolla 2, võibolla 3 kümmet, eks see sõltub palju ise teed ja teha lased. Mina oma ratta taastamisel pole tahtnud põhimõtteliselt eelarvet pidada, sest pole mõtet tuju rikkuda Toungue Aga arvan, et ca paarikümne tuhande ringi see kõik maksma läheb. Pealegi taastamine on üldjuhul ikkagi pikaajalisem protsess, nii et igakuiselt selle protsessi jaoks veidi kõrvale panna pole just suur probleem. Kui see ratas on sulle esivanemat meenutav ning emotsionaalne väärtus, siis pole ju raha see esimene küsimus, on ju nii?
Samuti leian, et pole mõtet sellist ratast jätta komplektseks vanarauahunnikuks, sellise asja väärtus on üsna kiirelt ja ainult hääbuv, pealegi sinu taat ei ostnud seda mootorratast sellises seisukorras! Smile Nii et kui tahad tunda seda, mida tema tunda võis, siis tee ta sellisesse korda, kui see esimest korda poest koos taadiga välja tulles oli.
Vasta
#7

Selline lapsik küsimus, et mis värvi see tsikkel ka on? Ilmselt must kui 47 aasa? Ka raami ja mootori nr oleks huvitav teada! Tsiklimeiser peaks Tshehhist tagasi olema võtab siin varsti sõna. Kui ise katsuda midagi teha-projekti juhtida, siis võib ehk raha ikka kokku hoida. Eks osa töid -tegemisi tellivad ka prof. tegijad kõrvalt ja lisavad sinna väikese kasumi %. Endale näit. tundub küllaltki murettekitav näit. mootori osas väntvõlli remont, kasutamata osa 3-käigulisele pole naljalt saada. Kui mootor veel korralik, siis juba asi lõbusam. Tagaratta ketiratas jällegi väike probleem, kui veel viisakas -jälle hea! Muidugi nii vänt kui ketirattad täiesti lahendatavad probleemid, omal lahendatud, aga tülikad mu meelest. Õhupuhastaja jms on suht tühine probleem, nendele masinatele osi on saada. Tuletoru tuleks ikkagi uus vaadata, koopia toodang, vast DKW RT 125 oma peaks minema, taastamine kallim ja tulemus kehvem-mõttetum. Kui viits´id uurida, sellest taastamise teemast on siin foorumis juttu olnud küll...
Vasta
#8

kass Kirjutas:Selline lapsik küsimus, et mis värvi see tsikkel ka on? Ilmselt must kui 47 aasa?

Sorry, et vahele segan, aga minu käest on aastatega läbi käinud kaks K-125 raami, üks 1948, teine 1949.a. Mõlemad olid mustad. Lihtsalt statistikaks...

kass Kirjutas:Endale näit. tundub küllaltki murettekitav näit. mootori osas väntvõlli remont, kasutamata osa 3-käigulisele pole naljalt saada. Kui mootor veel korralik, siis juba asi lõbusam. Tagaratta ketiratas jällegi väike probleem, kui veel viisakas -jälle hea! Muidugi nii vänt kui ketirattad täiesti lahendatavad probleemid, omal lahendatud, aga tülikad mu meelest. Õhupuhastaja jms on suht tühine probleem, nendele masinatele osi on saada. Tuletoru tuleks ikkagi uus vaadata, koopia toodang, vast DKW RT 125 oma peaks minema, taastamine kallim ja tulemus kehvem-mõttetum. Kui viits´id uurida, sellest taastamise teemast on siin foorumis juttu olnud küll...

Minu meelest on sellise aparaadi kõige defitsiitsemad 3 järgmist tükki:

a) Täis-eboniidist (nii korpus kui ka kaas, omavahel keermega koos) signaal C-35. Mina otsin sellist signaali oma IŽ-350-le juba 11 (loe: üksteist) aastat taga. Olen muretsenud eraldi nii korpuse kui ka kaane pikkade aastatega, kuid need sindrinahad ei sobi keermelt kokku... kusjuures ma ei teagi, kumb neist "vale" on...

b) Tilgakujulise korpusega tagatule "õige" klaas, st selline püstrihveldusega ja plastmaterjalist. Just viimane on põhjuseks, miks isendid hävisid ja neid praktiliselt kaasajal enam ei liigu. Üsna pea (millalgi 50ndatel vast juba) asendati see plastjubedis seal punase helkurklaasiga (täpselt sama, nagu tollastel jalgratastel, nt Riia rattal) - sellise klaasiga tilgakujulisi tagatulesid on juba saada üsna lademes. Paljud on selle taastamisel ka taha pannud, aga see ei ole 1940ndate rattale teps mitte õige...

c) Nn sadulaalune "must kast" (süütevõti, süütepool ja muu "mudru"). Täpsemalt - selles olev süütepool, mis on väga mihkel läbi põlema ja mida ei ole KUSAGILT enam uut saada... Kui, siis terve musta kasti näol ja kirvehinnaga. Miski 1997.a Kurtna laadal nt läks komplektne võtmega must kast juba 500ga kaubaks, praegusi hindu isegi ei oska oletada...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Must kast sügisesel kurtna laadal 900.-, ilma võtmeta.
Neid triibuga klaase tehakse järgi, müüakse Poolas näiteks .

OT , kas keegi on näinud, käes hoidnud või mis veel parem, tunneb üleliigsena karburaatorit K40 (nagu k28, suure ujukikambriga)?
Vasta
#10

veiks Kirjutas:OT , kas keegi on näinud, käes hoidnud või mis veel parem, tunneb üleliigsena karburaatorit K40 (nagu k28, suure ujukikambriga)?
Teema läheb kül iz-ide peale üle, kuid ka K-28 esimesed eksemplarid tulid suure ujukikambriga (kuni iz-350 tootmise lõpuni). K-40-l oli muid erinevusi.
Vasta
#11

Muuseas, musta kasti pooli kohta on olemas hüpotees, et sinna võiks sobida asmele tavalises vene magneetos olev pool...

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#12

vabandust - olin vahepeal väga hõivatud.

ratas on musta värvi jah.
Raami number on 7510 ja mootori number 7533.

kass Kirjutas:Selline lapsik küsimus, et mis värvi see tsikkel ka on? Ilmselt must kui 47 aasa? Ka raami ja mootori nr oleks huvitav teada! Tsiklimeiser peaks Tshehhist tagasi olema võtab siin varsti sõna. Kui ise katsuda midagi teha-projekti juhtida, siis võib ehk raha ikka kokku hoida. Eks osa töid -tegemisi tellivad ka prof. tegijad kõrvalt ja lisavad sinna väikese kasumi %. Endale näit. tundub küllaltki murettekitav näit. mootori osas väntvõlli remont, kasutamata osa 3-käigulisele pole naljalt saada. Kui mootor veel korralik, siis juba asi lõbusam. Tagaratta ketiratas jällegi väike probleem, kui veel viisakas -jälle hea! Muidugi nii vänt kui ketirattad täiesti lahendatavad probleemid, omal lahendatud, aga tülikad mu meelest. Õhupuhastaja jms on suht tühine probleem, nendele masinatele osi on saada. Tuletoru tuleks ikkagi uus vaadata, koopia toodang, vast DKW RT 125 oma peaks minema, taastamine kallim ja tulemus kehvem-mõttetum. Kui viits´id uurida, sellest taastamise teemast on siin foorumis juttu olnud küll...
Vasta
#13

Tere ka minu poolt!

Oman ka mootorratast K-125. Aasta on 1954, värvus punane. Tsikli ostis minu vanaisa. Sellega õpis sõitma minu isa ja siis mina ja nüüd on aeg mootorratas jälle ilusasti korda teha, kuna aastatega muutus ta juba kaunis rondiks. Viimane sõit toimuski 2006 detsembris kohalikku motoklubisse, kus ma teda nüüd taastan. Esimene aasta polnud kuigi produktiivne, kuna ei leidnud piisavalt aega. Aga nüüd olen asja tõsisemalt käsile võtnud ja üritan iga nädal ikka midagi märkimisväärset ära teha. Kui keegi soovib midagi teada, olen nõus vastama. Proovin (kui on meeles igakord) ka pilte teha. Pildil viimane sõit.

   
   

Edu kõigi 125 kuubiku omanikele!

Meeldib sõita 19''-ga
Vasta
#14

Oled õigel teel! Tao (vana)rauda kuni on kuum! Edu!
Vasta
#15

Tänan! Taon-keevitan-värvin-kroomin julgelt.

Meeldib sõita 19''-ga
Vasta
#16

Panin mõned pildid http://www.album.ee/pajositalu

Meeldib sõita 19''-ga
Vasta
#17

Kui 1954 aasta ratas, siis täpne mudel on ilmselt K125M, teleskoop-tüüpi esihargiga . Konkreetset masinat on ekspluatatsiooni käigus ka tugevalt moderniseeritud, seega vast õige mark K125MMToungue Aga muidu asi tore.
Vasta
#18

Kõige imelikum ongi asja juures see, et pirkal on selges kirjas K-125. Arvatavasti tehti pirkasid rohkem valmis kui tsikleid ja pandi see mis oli juba olemas. Esiharki ka pole vahetatud, see on algusest peale olnud teleskoop. Samas ei taha hakata ka midagi muutma, sest siis ei ole ta jälle selline nagu ta poest ostes oli.

Meeldib sõita 19''-ga
Vasta
#19

K-125 Kirjutas:Panin mõned pildid http://www.album.ee/pajositalu

Seda sõidukit on aja jooksul ikka VÄGA palju ümber ehitatud. Kindlalt ei ole õiged tagaratas, summuti, tagatuled, spidomeeter, tulelülitid. Kardan, et ka mootor pole enam sel K-125 oma, vaid pärineb kas K-55lt või K-58lt - parempoolne (elektri)kaas on igatahes küll väga teise kujuga.,

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Kõik ongi nii nagu loetlesid. Ainult et mootor on hoopis K-175. Aga originaal mootor on ilusasti olemas. Vaja ainult korda ehk siis kapremont teha. Kõik muu jama muidugi läheb ka vahetusse, need olid selleks, et sõita saaks. Mul oli see mootorratas esimene kaherattaline sõiduriist ja huvi oli teda sõitmas hoida, no matter what. Nüüdseks on kõik ebardlik raamilt eemaldatud. Tagaratas on IZ Jupiteri korvi 18'' ratas, sumpad on tegelikult K-175 omad aga neid on natuke "disainitud", ära on lõigatud tagumine koonus ja ots ülesse poole keevitatud, alumine tagatuli on GAZ-51 suunatuli, millel on klaas ära värvitud ja ülemine on MTZ-50(52) park-, suuna-, pidurituli. Spidomeeter peaks jällegi kuuluma vene rollerile. Tulelülitid on hiljem ostetud.

Meeldib sõita 19''-ga
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne