Turvavööde kinnituspoldid
#1

Otsin juba teist nädalat oma 1973. aasta Toyotale turvavööde kinnitamiseks nelja polti. Nimelt läheb mul neid vaja mõlemapoolse rullikseadme ja rihmakinnitaja külgekruvimiseks auto kere külge. Paraku vajaminevad poldid väga imelikus mõõdus (diameeter vist 11 mm ja keermeks mingi peenikene (toll)keere). Taolisi polte polnud ei Baltic Poldis, Knoke ega ka kusagil mujal Tallinnas saada.

Eile teadis üks taibu rääkida, et taolised imelikus mõõtmes podid kõigil turvavöödel, kaasa arvatud Žigulite omadel. Kas keegi oskab seda väidet kinnitada. Kui jah, siis äkki kellelgi on taolisi polte üle...

Samas, kui väide on tõene, leiab vajalikud poldid ilmselt ka romulast.
Vasta
#2

turvavöödel kasutatakse tavalisest erinevaid polte just seepärast, et remondi käigus keegi sinna normist lahjemaid polte paneks, mis siis avarii hetkel murduda võivad. vene autodel olid küll need poldid kõik ühesugused.
Vasta
#3

Žiguli raamatus,selles mis tehas kaasa andis,on selline lause:
Все отверстия для крепления ремней имеют резбу 7/16"-20 UNF-2 B
UNF tähendab et keere on unifitseeritud.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#4

rulli Kirjutas:turvavöödel kasutatakse tavalisest erinevaid polte just seepärast, et remondi käigus keegi sinna normist lahjemaid polte paneks, mis siis avarii hetkel murduda võivad...

Täpselt nii, ja kusjuures ei olekõigil autodel ühesuguse keermega. samas lammutustes on need poldid küll viimased mis maha müüakse, nii, et...


Vasta
#5

Nn "Ziguli omasid" on Baltic Boltist saada ja ei ole nad midagi nii tugevad, tavalised 8,8 tugevusega poldid. 4,4 tugevusega plönne ei pane nagunii ükski inimene oma auto külge kellel elu armas.

Aa ja seda ka, et lammutus on küll viimane koht maailmas kust turvavööde polte osta.

Teemaalgatajat kahjuks aidata ei oska, kui sa suudad oma keerme mingi mõõteriistaga täpselt ära tuvastada, siis on vast võimalik kataloogidest ja asjadest uurida, aga kui Baltic Boltis ja Würthis kohapeal ei ole siis nende hankimine saab ikka grandioosne operatsioon olema kahjuks.
Vasta
#6

Jesper Kirjutas:... lammutus on küll viimane koht maailmas kust turvavööde polte osta.

Kas seepärast, et lammutuses on reeglina pauguteinud autod ning paugu tulemusena võivad turvavöö poltidesse olla tekkinud vastupidavust vähendavad struktuurimuutused (varjatud mikropraod)?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Just selle pärast. Tavakasutuses pole need poldid märkimisväärse pinge all ning peavad seetõttu piisavalt kaua vastu, aga ka suhteliselt tühine avarii muudab nende edaspidise vastupidavuse suht lotoks. Muidugi on mingisugunegi polt ikka parem kui üldse mitte polti Smile, aga noh mõtlesin et see detail väärib siinkohal ehk meelde tuletamist.
Vasta
#8

Jesper Kirjutas:Tavakasutuses pole need poldid märkimisväärse pinge all ning peavad seetõttu piisavalt kaua vastu, aga ka suhteliselt tühine avarii muudab nende edaspidise vastupidavuse suht lotoks.

Kas siis enda autol on ka alati mõtet peale "kõksu" need turvavööd/poldid ära vahetada, mis inimest on kinni hoidnud?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Käisin siis eile lõpuks Betooni tänaval asuvas Kuusakoskis. Seal juhatati mind lahkelt 10-12 autoromu juurde, mis neil seal ühes nurgas seisid. Muuseas, Kuusakoskis käib lammutustegevus väga kiiresti ja ega seal rohkem neid romusid polnudki. Ning selle aja jooksul, mis ma seal polte kruvisin, viidi ka nende autode hulgast juba paar metallihundi lõugade vahele.

Nüüd siis poltidest. Vähemalt nende autode küljes olnud turvavööde poldid olid küll kõik ühes läbimõõdus ja ühesuguse keermega. Seejuures sai polte maha kruvitud nii Ladalt, Volswagenilt, Fordilt, Volvolt ja mingilt Nissanilt või Datsunilt. Erinevusi oli küll nende markeeringus, poldi pikkuses ja poldipeade kujus. Näiteks on uksepiida küljes olevatel poltidel spetsiaalne ääris, et rihmahoidja ka pärast poldi kinnikeeramist vabalt pöörduda võiks.

Mis Jesperi hoiatusse puutub, siis kuigi ma lugesin seda alles täna hommikul, läks mul vist asi ka selle koha pealt õnneks. Kui ma õigesti mäletan, siis olid kõik eespool kirjeldatud autod lihtsalt oma aja ära elanud ja ilma suuremate avariitunnusteta (mis muidugi ei garanteeri seda, et nad kunagi avariid poleks teinud). Ainuke tõsisema avarii teinud BMW oli aga nii kortsus, et selle poltidele ma ligi ei pääsenudki...

Seega poldid olemas ja juba ka auto külge kruvitud.
Vasta
#10

Need olid sul vist esimese turvavöö kinnitused? Aga ega sa ei ole vaadanud või vahetanud tagumise turvavöö ülemist kinnitust (C-piilaris)?

Oma Crownil olen tagumiste vöökinnituste ülemiste punktide juures korduvalt imestanud, et kinnituspoldi vastusmutter "kinnitub" piilari sisemise seina külge (seestpoolt) mingi imeliku kronsteiniga, mis turvavöö poldi eemaldamisel kuhugi piilari/tiiva sisse kukub ja ei saa teda sealt enam kätte ning ka asendusmutrit ei ole enam võimalik piilari sees asetada tagasi poldi kinnitusava taha - piilari siseseinas olevad avad on nii väiksed, et käsi ei mahu sisse Sad.
Kujundlikult võiks seda kirjeldada nii, et seina sees on kaks väikest auku - ühest tuleks panna mutter sisse ja nihutada seina taga teise avaga kohakuti ja keerata siis polt teisest august läbi. Salongi polster teeb asja muidugi veel keerulisemaks, kuna katab kõik avad, läbi mille üldse toimetada võiks Smile.
Vasta
#11

Tegemist oli tõesti esimeste turvavöödega.

Tagumisi turvavöösid minu autol pole ja pole kunagi olnudki. Samuti kipun arvama, et sinugi auto tagumised turvavööd võivad olla mõne endise omaniku aretus. Taoline turvalisuse lisamine vanematele automudelitele oli Skandinaaviamaades omal ajal üsna levinud. See ilmselt seletaks ka tolle imelikku kronsteini olemasolu, sest tehases kinnitatakse taolised mutrid tavaliselt keevisliite abil. Vähemalt on see nii minu auto keskmise piilari puhul.

PS Minu Toyotale oleks C-piilarisse poltide asetamine ülilihtne, sest piilaris on tagumiste õhuavade tarbeks suured avad. Samuti ei kata minu auto tagumist piilarit mitte polster, vaid kolme kruviga kinnituvad plastikdetailid.
Vasta
#12

Mul oleks üks küsimus, mis ei lähe küll päris teemasse, aga siiski..
Nimelt..
Mida teha juhul, kui autol puudub B-piilar (nagu Rekord C/Commodore A) ja sellele pole turvavööd mõeldud? Arvestades liiklusohutust (või selle puudumist) Eestis, siis ei julgeks ilma turvavöödeta autoga rohkem kui kvartalitiiru teha. Kord aastas.
Kas on mõni teada tuntud variant, millega turvavööd aretada? Või see teeks asja ohtlikumaks? Või kuidas see lugu siis õigupoolest on?
Vasta
#13

Liblikmutter Kirjutas:Mida teha juhul, kui autol puudub B-piilar (nagu Rekord C/Commodore A) ja sellele pole turvavööd mõeldud?

Minumeelest kui autole (uunikumile) ei ole turvavöid tehases mõeldud/paigaldatud, siis neid ei ole mõistlik ka ise sinna aretada. Isetehtud kinnitused on alati ohtlikud...

Iseasi, kui tehases vöid ei pandud, aga kinnituskohad (teatud standarditele vastavad) siiski olid, siis vast ei ole paigaldamisega probleeme...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Palavalt armastatud englishmannid (Euroopa vist suurimad "klubi"-sarjade korraldajad) lahendavad taolised probleemid edukalt 4 punktivöödega.
Iseasi, kas igapäevaliikluses see mugav on. Aga - if there's a will, there's a way....

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#15

C- ja D-Rekordil peaks mingid vööde kinnituskohad kindlasti olemas olema (C-Rekordile pakuti neid lisavarustusena (nt. Sprint-mudelil standardvarustuses) ja D-Rekordi ajal sai neist juba põhivarustus).
Neljapunktivööde kallal nokkima ei hakata? "Torude transpordiks" tohtis vist ainult tehnilise kaardiga sõidukit kasutada?
Vasta
#16

No mina eelistaksin siiski ise keevitada oma sõidukile turvavöö mutrid(kui nad muidu puudu ja soov neid paigaldada) kui kokkupõrke korral näoga vastu klaasi lennata.Midagi need kinnitused ikka hoiavad ja ega tehases teistmoodi keevituspõhimõtted ole.
Vasta
#17

Neid universiaalseid polte mis sobivad Ladale, Fordile, etc on kindlasti Baltic Boltist saada, ilmselt sattusid sa lihtsalt mingi põmmpeast teenindaja otsa kes ei viitsinud otsima hakata ja pidas paremaks sind kohe minema saata. Need küll on seal suhteliselt pikad, umbes 50mm, aga keerme poolest täiesti õiged.

Valdo: jah, turvavööd soovitatakse kogu täiega pärast iga kõksu välja vahetada. Iseasi muidugi, kui paljud üleslööjad seda teha viitsivad.

Ilma B-piilarita autodele on parimaks variandiks istmed, millele on turvavööde ülemine kinnitus sisse ehitatud. Ma kahjuks ei oska peast öelda, mis mudelitel sellised on, aga mingitel ameeriklastel vist oli.

4p vööde kallal ilmselt hakatakse nokkima ja mutreid ei tohi lihtsalt pleki külge keevitada vaid peab kasutama 3mm terasest 10x10cm alusplaati, mis on pleki mutripoolsele küljele kinni keevitatud.
Vasta
#18

rollfix Kirjutas:No mina eelistaksin siiski ise keevitada oma sõidukile turvavöö mutrid(kui nad muidu puudu ja soov neid paigaldada) kui kokkupõrke korral näoga vastu klaasi lennata.

Näiteks mina oma uunikumidele (nt 1949.a. Pobi) ei kavatse küll midagi säärast sisse "aretama" hakata. Kui tegu on haruldase asjaga, siis peaks ta siiski originaalis olema...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#19

Palju näiteks maksavad Lada 112-nele turvavööd ja kas peab köik neli välja vahetama vöi piisab ainult esimeste vahetuset, muidu on juhipoosega selline probleem, et see, ei taha nagu korralikult pesast välja tulla, ning ma kahtlustamń, seda, et peale eelmise suve matsu, kus paremalt poolt läks, üks vahetusse.

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#20

Jesper Kirjutas:Ilma B-piilarita autodele on parimaks variandiks istmed, millele on turvavööde ülemine kinnitus sisse ehitatud. Ma kahjuks ei oska peast öelda, mis mudelitel sellised on, aga mingitel ameeriklastel vist oli.
Oma tutvuskonnast võin öelda, et selliseid istmeid on näituseks Chrysler Sebring Cabrios (kes tahab norida, siis minu meelest just nimelt Cabrio, mitte Convertible, aga see on teine teema juba).
Ja just paar päeva tagasi mõtlesin, et huvitav oleks uurida neid istme seljatoekinnitusi (ma mõtlen siis neid, kus saab ennast ette- ja tahapoole kallutada ja end selili ka lasta, kui vaja on). Need peaks ju kokkupõrkes vastu pidama kindlasti sellele, kui 100 kg kaaluv tegelane näiteks kiiruselt 70 kmh traksidesse lendab. Julgelt pool sellest jõust (mis ei ole sugugi väike) läheb üle õla jooksvasse rihma, see aga on seljatoekinnituste suhtes ütleme ümmarguselt meetrise jõuõla otsas. Järelikult ei saa need seljatoekinnitused päris plekist olla. Ehk teab keegi lähemalt rääkida, mismoodi see lahendatud on?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne