Käikude sünkroniseeritus (eriti esimene käik)
#1

mind ajendas uut teemat tegema "stihli" teade seal teemas:
stihl Kirjutas:Näiteks 1955 aasta Jaguaril ei ole esimesel käigul sünkronit ja sellega oskavad seega sõita vaid eakamad mehed, kes Zil´ide ajastust neid nippe mäletavad.
peakeses tekkis küsimus: miks peaks üldse esimene käik sünkroniseeritud olema? Näiteks odavama otsa kaheksakümnendate-üheksakümnendate opelitel (väiksema mootoriga kadettE-d, vectraA-d) oli samuti esimene käik sünkroniseerimata ning esimene käik polegi ju tegelikult muuks kui kohaltminekuks. Kas mitte esimese käigu sünkronisaatori puudumine ei iseloomusta ka kõiki hilisemaid vene sõiduautosid?

targutan õige kah natuke:
uazil (469, 452 ja modifikatsioonid) on sünkroniseerimata ka teine käik - seal on analoogselt vanemate masinate (zaz-965, ... - sünkronisaatoreid pole üldse) ning "vene krusadega" (gaz-53 ja gaz-66 - sünkronisaatorid puuduvad esimesel kahel käigul) tõesti vahegaasi-kogemus tervitatav.

mu '66a põrnikal on muide esimene käik sünkroniseeritud. Vot sulle omaaegset odavautot, mille sai nt 1966a USAs tollitud-kätte-registrisse-kindlustatud <1600 tolleaegse dollari eest Smile

terv,
Teet

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#2

Vene autodest olid sünkroniseerimata esimese käiguga näiteks Mosse 408 ja ZAZ 966B, hilisematel autodel (s.t. ka M 412 ja ZAZ 968) oli kõigil sünkronisaator ka esimesel käigul. Tänapäeval on ka tagurpidikäigu sünkronisaator üsna levinud.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#3

Millejaoks neid sünkronisaatoreid üldse vaja on, mis siis juhtub kui neid ei ole ja käigud ei ole sünkroniseeritud?
Vasta
#4

13piisab Kirjutas:
stihl Kirjutas:Näiteks 1955 aasta Jaguaril ei ole esimesel käigul sünkronit ja sellega oskavad seega sõita vaid eakamad mehed, kes Zil´ide ajastust neid nippe mäletavad.
esimene käik polegi ju tegelikult muuks kui kohaltminekuks.

selle peale algul ei tulnudki, aga nüid tekib natuke küsimus küll, et miks Jaguari kohaltvõtmisks Zil'i kogemust tarvis on...
Pealegi, oskus käikude allavahetamisel vahegaasi anda on tühitähi võrreldes ülesvahetamisel vajaliku "rütmitunnetusega"...
Vasta
#5

GreatMaster Kirjutas:Millejaoks neid sünkronisaatoreid üldse vaja on, mis siis juhtub kui neid ei ole ja käigud ei ole sünkroniseeritud?

Ilma sünkronisaatoriteta käigukastis tekitab käiguvahetus väikese klõpsaka, juhul kui vahegaasi-/siduriga/tagumikutunnetusega on juht oskuslikult pöörlevate osade nurkkiirused käiguvahetusel õigeks ajanud. Kui juht seda teha pole suutnud, siis tekitab käiguvahetus seal suurema krõnksu/raksatuse, või veelgi halvemal juhul isegi paraja ragina ning käigukasti sisu võib puruneda (kui käik siiski jõuga sisse lükata).

Sünkronisaatoritega kastil teevad nurkkiiruse ühtlustamise töö juhi eest ära hõõrdumise põhimõttel töötavad sünkronisaatorid, enne kui hammasrattad (hambulised muhvid) kokku viiakse. Seega ei ole vaja sel korral sagedasti vahegaasi ja -sidurit anda ning ka häälitsusi ei toimu sellel kastil reeglina mingisuguseid...

Muide, kui kasutusele tulid esimesed sünkroniseeritud käigukastid, siis nimetati neid müravabade lülitustega käigukastideks.

Lähiminevikus levinud autodest oli täies mahus sünkroniseerimata kast GAZ-51-l, Pobedal vahetati sünkrodeta (Emka ehk Ford-V8/40 kast) 1950. aastal kasti vastu, kus kaks kõrgemat käiku olid juba sünkronisaatoritega ja vaid esimene jäi endiselt ilma.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

13piisab Kirjutas:1.peakeses tekkis küsimus: miks peaks üldse esimene käik sünkroniseeritud olema?
2.Näiteks odavama otsa kaheksakümnendate-üheksakümnendate opelitel (väiksema mootoriga kadettE-d, vectraA-d) oli samuti esimene käik sünkroniseerimata ning esimene käik polegi ju tegelikult muuks kui kohaltminekuks.
3.Kas mitte esimese käigu sünkronisaatori puudumine ei iseloomusta ka kõiki hilisemaid vene sõiduautosid?

1. Sest mootor/ sidurivõll / kasti peavõll käib ringi, aga ülejäänud asjad (differ, pooltelg, kasti abivõll) seisavad.
Ma olen täitsa kindel, et kui sa tahad töötava tuuliku alt hooga läbi joosta, on Sul sünkronisaatorit vaja...Smile

2.Esimese käigu sünkron tekkis enamusele automarkidest 60ndatel, nii, et mainitud Vectra kasti näide on suht mõtetu.
Trust me, olen end ka käigukastide remontimisega elatanud...(aga see oli ammu...Toungue)
P.S. Omega A-l on isegi tagurpidi käik sünkroniseeritud, kuigi paljud autotootjad pole seda tänapäevani kasutusele võtnud...

3. Ei iseloomusta.
Vasta
#7

stihl Kirjutas:1. Sest mootor/ sidurivõll / kasti peavõll käib ringi, aga ülejäänud asjad (differ, pooltelg, kasti abivõll) seisavad.
Ma olen täitsa kindel, et kui sa tahad töötava tuuliku alt hooga läbi joosta, on Sul sünkronisaatorit vaja...Smile

2.Esimese käigu sünkron tekkis enamusele automarkidest 60ndatel, nii, et mainitud Vectra kasti näide on suht mõtetu.
Trust me, olen end ka käigukastide remontimisega elatanud...(aga see oli ammu...Toungue)
1. nagu aru saan, on sel masinal siis sidur tavalisest teise ehitusega - et kasti peavõlli ei lahutata? Oma stampmõtlemises ei tule selliste asjade peale ega oska sellist süsteemi praegugi ettegi kujutada Smile
2. ikka ei taha uskuda - kuigi pole neid kaste laiali löönud...
olen valmis siiski "raha vahele panema", et esiveolised odavad opelid (F10 ja F13 kastiga näiteks) ei oma esimesel käigul sünkrorõngast Wink
samas F20 kastid (leiab pooleteistsaja hobujõuliste kaheliitriste esiveoliste ooplite küljest) on kindlasti kõigi 5 edasiliikumiskäigu osas sünkroniseeritud.

terv,
Teet

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#8

Minu Opeli F16 käigukastiga saab ilusti teiselt esimesele vahetada. Kuid kunagi sain sõita ühe Golf III 1,8 55kw, millel teiselt esimesele läks raginaga, ju oli sünkronisaator lihtsalt õhtal.
Vasta
#9

13piisab Kirjutas:2. ikka ei taha uskuda - kuigi pole neid kaste laiali löönud...
olen valmis siiski "raha vahele panema", et esiveolised odavad opelid (F10 ja F13 kastiga näiteks) ei oma esimesel käigul sünkrorõngast Wink

Vaata, mis varuosakataloogis selliste tükkide nagu
07 18 987
07 18 988
07 18 900
juurde varuosakataloogis on kirjutatud Wink
Vasta
#10

pppp Kirjutas:Vaata, mis varuosakataloogis selliste tükkide nagu
07 18 987
07 18 988
07 18 900
juurde varuosakataloogis on kirjutatud Wink
oeh - otsisin siis suure vaevaga netist kataloogi:
07 18 987 КОНУС,СИНХРОНИЗАТОР,ВНУТР.,ПЕРВАЯ И ВТОРАЯ ПЕРЕДАЧИ
07 18 988 КОНУС,СИНХРОНИЗАТОР,ВНЕШН.,ПЕРВАЯ И ВТОРАЯ
07 18 750 КОЛЬЦО,ПРОМЕЖУТОЧНОЕ,ПЕРВАЯ И ВТОРАЯ ПЕРЕДАЧИ,54В.Д.,58Н.Д.

http://www.elcats.ru/opel/details.asp?mdl=256&vin=&unit=H%3A5%3A8%3A-7

kummaline, miks siis kõik vastavate kastidega masinad, mille rool mul peos olnud on (üle ühe käe sõrmede) pole just esimese käigu puhul lubanud hoolt esimest käiku panna? Esimese käigu puhul ei suuda sünkronisaator oma tööd teha (aga teise puhul teeb sama sünkronisaator ok tööd)?

aga jah - hea, et raha vahele ei pannud: nime järgi on ju sünkronisaator tõesti olemas Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#11

Sai ise kah kunagi (ja loodetavasti saab millalgi jälle)'84 aasta Opel KadetigaRolleyes (D-generatsioon) ringi sõidetud, mootor 1,3l, aga 5k käigukast. Sellel ei läinud 1. käik sõidu pealt kohe kuidagi sisse Ei ragisenud ega midagi, lihtsalt ei läinud. Läks ainult tõesti väga väikesel, kuni u. 10 km/h kiirusel. Aga vahegaasiga, kui vahel vaja oli, läks kiirusel 20-30 km/h ja rohkemgi sisse nagu lipsti. Ka Žigulil 011 Smile ei taha esimene sõidu pealt just väga hästi sisse minna. Suurema jõuga lükates läheb ka, aga parem ikka vahegaasi anda. Mosse 412Cool on selles suhtes ikka hea masin - mis käiku parajasti tarvis on, see ka sisse läheb. Ilma mingi kolina ja vahegaasita.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#12

Mossemees Kirjutas:Mosse 412Cool on selles suhtes ikka hea masin - mis käiku parajasti tarvis on, see ka sisse läheb. Ilma mingi kolina ja vahegaasita.

..isegi tagurpidi käik, kontrollitud versioon Big Grin
Vasta
#13

taavi Kirjutas:
Mossemees Kirjutas:Mosse 412Cool on selles suhtes ikka hea masin - mis käiku parajasti tarvis on, see ka sisse läheb. Ilma mingi kolina ja vahegaasita.

..isegi tagurpidi käik, kontrollitud versioon Big Grin


No see ikka ju otsehambumisega, suurelt (edaspidi)kiiruselt sisse pannes tekitab häält ja halvemal juhul võib kasti sisu purustada ka.

Ehk siis ei ole siiski soovitav tagurpidikäiku panna sisse (arvestatavalt ehk suuremalt kui 2-3 km/h) edaspidikiiruselt...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Vot tagurpidikäiku edaspidi sõites pole igaks juhuks isegi mitte üritanud sisse panna. Kui Opeli pealt (tollel on 5k kast) Mosse peale üle kolisin, oligi mul alguses suurim mure, et harjumusest kogemata ei üritaks 5. käiku sisse lülitama hakata. Mossel ju tagurpidikäik sama koha peal, kus Opelil viies.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#15

Tuttav rääkis, et olid kunagi poisikestene Pääsküla rabavahel žiguliga sõitnud, ning 50 pealt oli keegi pannud tagurpidi käigu sisse. Ütles, et usu või mitte, kuid ise ka ei usuks, kuid nii see oli, et žigull hakkas vaikselt hoogu vähendama, ning hakkas siis tagurpidi liikuma järjest kiiremini.
Kas kast puruks ei peaks lendama ? Big Grin

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#16

Mul üks tuttav, kes autoga sõites teda eriti ei hellita, on ühe korra Opel Kadett'il ligikaudu 40 pealt tagurpidikäigu sisse lükanud. Peale suure ragina ei juhtunud suurt midagi, see kast sõitis paartuhat kilomeetrit veel tema käes ja sõidab vist siiani.
Siit ka huvitav järeldus, mida küll tasub proovida ainult viimases hädas. Kui käsipidur autol ei tööta (nagu vanade autode puhul "heaks" tavaks on saanud) ja pidurid ära kaovad, siis viimase hädaabivahendina võib proovida tagurpidikäiku. Siiski, iga vähegi mõtlev inimene peaks aru saama, et igapäevaselt ristmikul pidama saamiseks ei ole eriti mõtet sellist meetodit rakendada Wink
Vasta
#17

Lada ju võrreldes teiste vene autodega üldse mõnevõrra erandlik, kuna tema tagumine lülitub järgmiselt: tuleb käigukang mõnevõrra "alla suruda" ja seejärel taha lükata. Mossedel lülitub tagumine käik jah nagu välismaistel masinatel viies.
Vasta
#18

Mu ema koolikaaslasel,kui see autojuhikursustel käis,kaugel vene ajal,oli õppeautoks Moskvits 401 ja sellel õnnestus küll mingil imekombel kiirusel 20-30km/h sisse lülitada tagurpidikäik. Kuidas selline asi võimalik on,mina küll aru ei saa.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#19

401-l on minu mäletamist mööda üleüldse sünkronisaatoriteta 3-k. käigukast ehk siis käiguvahetus esimeselt teisele ja teiselt kolmandale käigule käib topeltsidurdusega ja kolmandalt teisele-teiselt esimesele vahegaasiga. Ja kui sellisel väikesel kiirusel piisavalt vahegaasi anda, peaks tagurpidikäik sisse minema küll.
Aga hädaolukorras, kui ükski pidur ei tööta, oleks tagurpidikäigu sissevägistamise asemel ehk lihtsam kolmas või teine käik sisse lükata ja süüde välja keerata.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne