[indrek]

Tere,

Majapidamisest tuli ükshaaval välja mõningaid jalgrattaosi, mis ilmselt vanaisa jalgrattale kuulunud on. Ehk oskab keegi välja pakkuda margi? Samuti, kas vända siseküljele löödud numbrid võivad tähendada aastaarvu?













Tänan tähelepanu eest!

[valdo]

100% lätlane (ketiratta järgi). Arvatavasti 1930ndate Omega. Kuna silt loetamatu, ei oska 100% öelda.

[Kelm]

100% lätlane (ketiratta järgi). Arvatavasti 1930ndate Omega. Kuna silt loetamatu, ei oska 100% öelda.

Veits OT küll, aga kuidas mõista, et 100 % lätlane, aga pole 100% kindel.

[fic]

Valdo mõtles ikkagi, et kas 100% Omega.
Aga leidsin täna Nõmme vahelt maja, kus sees ei elata. Kuuri taga paistis ka üks vanemat sorti naisteratas. Huvitav, et minema viidud pole.

[indrek]

Tänud Valdole, infost oli abi.

Läti päritolu lubab selle rattaga seostada ka ühe nurgas vedelenud Riga sadula:

Pole Internetist leidnud ühtegi Omega ratta fotot.

[valdo]

100% lätlane (ketiratta järgi). Arvatavasti 1930ndate Omega. Kuna silt loetamatu, ei oska 100% öelda.

Veits OT küll, aga kuidas mõista, et 100 % lätlane, aga pole 100% kindel.

Seda, et 100% on see lätlane, aga ma ei anna pead, et ta just Omega on. Igatahes 90% tõenäosusega on 1930ndate teise poole Omega siiski.

Sellised ketirattad olid 99,999% lätlastel ja väga paljudel erinevatel 1920-30te isenditel muide (Latvello, Omega, Erenpreis, Rossia, Leutner, Ozolnieks...).

[kass]

   Ketiratas on muidugi Riia Leutneri "Rossia" tüüpi mida hiljem läti tootjad (ja ka eesti August Panksepp) tihti kasutasid. Terassildi kuju ka lätlastele omane. Selle sildi järgi oskaks vb hr. Seregins Lätist asja paika panna kuigi väidetavalt oli Läti firmade embleeme eri variantidega kokku üle 150. Huvitav on raami kaelal olev suur number. Kas 5 või 6 kohaline? Kas see on lätlastele iselomulik ja kuidas tuletatud? Jällegi väidetavalt oli neil 10-kond suuremat vabrikut mille aastatoodang ulatus üle tuhande tk aastas. 30-ndate lõpul oli Omegal küll vist teistsugune embleem.
    Nagu Valdo kunagi mulle vastas, et kui oled tõsine huviline, siis kindlasti rohkem infot Saulskrasti jalgratamuuseumi omanikelt
   http://www.velomuseum.tk/  

[indrek]

Huvitav on raami kaelal olev suur number. Kas 5 või 6 kohaline? Kas see on lätlastele iselomulik ja kuidas tuletatud?

Number on 6-kohaline, viimane number (3) on fotolt halvasti loetav.
Veel tekkis kahtlus, et fotol nähtav pakiraam pole õige, sest seda pole raamil lihtsalt kuhugi kinnitada.

[kass]

Pakiraam kodune toodang , nii et kas õige või vale pole vast mõtet tuletada, küll meistrimees ta ka ratta külge oleks sättinud kui juba valmis tegi. Kas ta selle konkreetse ratta küljes just käis - kes seda teab. Kahju et VALDO pole kommenteerinud raamile löödud numbrit! Kuigi kõik viitab läti päritolule, kuidas ikkagi see 6-kohaline nr tekitatud on? Ratas ei tundu just eriti 30-ndate lõpust olevat, aastaarvuks ka 2 viimast nr ei kõlba...Läti muidugi suurem riik ja tootja aga ka tootjaid rohkem...Kui meie ETK jõudis enne lõppu alles 8XXX lähedale vist? Muidugi alustas üsna hilja. Mul peaks olema üks Omega hilisem raam, pole ammu silma hakanud aga katsun selle nr-t vaadata kui leian.

[indrek]

Pakiraam kodune toodang , nii et kas õige või vale pole vast mõtet tuletada, küll meistrimees ta ka ratta külge oleks sättinud kui juba valmis tegi. Kas ta selle konkreetse ratta küljes just käis - kes seda teab.

Arvan siiski, et see pakiraam on tehase toodang, valtsitud ja needitud detailid on robustsest väliskujust hoolimata küllalt täpselt tehtud. Meenub ka üks sarnane pakiraam aastaid tagasi Kurtnas. Ilmselt mõne kindla väikevabriku toodang. Konkreetsel juhul on kummaline, et pole kuhugi kinnitada pakiraami vardaid, ning augud on liialt väikesed, et rattavõlli otsa torgata. Samuti, ülejäänud ratas paistab üpris sportliku moega olevat, kaubaveo pakiraam ei taha sinna hästi sobida.

[kass]

Eks pakiraam võib ju jah mingi värkstoa toodang olla. Enamusel raamidel polnud porilaua kinnituste väikeseid auke tagaratta võlli juures. Mul üks pakiraam, miskinnitub klambritega tagumise raamikolmnurga pulkade külge, st pakiraami külgmised pulgad alt otstes klambrite abil kinnituvad tagakolmnurga ülesminevate raamitorude külge.
On olemas üks kolmnurkse messingsildigs Omega (loodan, et ikka lätlane), raaminumber sadula all tavalises kohas, nr 41109, ka küllaltki suur nr. Tean ka teist sellist Türil olevat olnud.

[indrek]

Nii, olen vahepeal selle ratta asjus targemaks saanud - nimelt ilmus uskumatul kombel välja mitmeid dokumente selle ratta kohta.

Kõigepealt siis - palun väga - ostukviitung:



Ja siis üks sõiduluba:



Nagu näha, on see jalgratas ostetud 1941. aastal, valmistamisaasta on ilmselt siis sama. Ja margi poolest on see väga varajane Sarkana Zvaigzne, ehk siis ennesõjaaegse G.Erenpreisi jalgratta "järglane". Hiljem tunti Sarkana Zvaigzne't lihtsalt Riga nime all.
Eeldatavasti on see ratas praktiliselt üks-ühele Erenpreisi ratas, üksnes nimi on teine. Ning koos sellega ka nimeplekk, sest Erenpreisi nimplekk on teistsuguse profiiliga.
Vahepeal ilmus välja ka esiratas ühes porilauaga.
Panin mõned uued fotod Tsiklitalli galeriisse, seal on lisaks veel kaks sõiduluba sama jalgratta kohta:
http://www.tsiklitall.org/galerii/thumbn...p?album=48

[kass]

Tore, et asjasse selgust tulnud. On mul olemas üks tagaratta rumm mida olen justkui lätlaseks arvanud, tähed LVF ja 1941. Kasutatud ilmselt abimootoriga rattal, vasakule poole kodarakinnituse randile 3 koledat sälku sisse käiatud ja asi rikutud. Ketiratas kaunis pirakas, 22 hammast.

[valdo]

Tore, et asjasse selgust tulnud. On mul olemas üks tagaratta rumm mida olen justkui lätlaseks arvanud, tähed LVF ja 1941. pirakas, 22 hammast.

Selliseid nn "Torpedo replika" rumme liigub Lätis üsnagi palju - oli ju seal korraliku võimsusega kohalik rattatööstus. Olen ise mõned säärased aastaid tagasi Üksküla vanatehnika laadalt (meie Kurtna analoog) soetanud - ühe oma 1947. aasta Sarkana Zvaigzne jaoks, millel tagaratas soetamisel vale all oli...

[indrek]

Tagarummu vastu on mul huvi täiesti olemas, sest lootus see päris õige üles leida on üpris väike. Tundub, et pakiraami ega ketikaitset sellel algselt olnud ei olegi... Tööriistakotte ja väntasid on laatadel mõnikord ikka nähtud, nii et lootus on see isegi komplektseks saada. Selle ratta üpris detailselt teada olev ajalugu lihtsalt nõuab seda.

Kas kellelgi (Valdo??) on säilinud varajaste SZ-de esimene embleem? Ei ole sellise profiiliga kuskil näinud. (Muuseas, Riia muuseumis on ühel varasel Riga-20-l hoopis isemoodi embleem: samuti siledast plekist, kuid kolmnurga kujuline.) Huvitav oleks näha ka SZ-de kasutajaraamatut, kui selline olemas peaks olema - Riga 10-20,16-26 kohta on mul need olemas.

[valdo]

Tagarummu vastu on mul huvi täiesti olemas, sest lootus see päris õige üles leida on üpris väike.

Ma pean vaatama oma põhjatutest ladudest, kas mul mingi üleliigne "lätlasest" rumm ka kusagil olemas on, millele ma ei ole mingi asja komplekteerimisel kohta leidnud/mõelnud...

Tundub, et pakiraami ega ketikaitset sellel algselt olnud ei olegi...

Ketikaitset polnud tollal valdaval enamikel meesterahvaratastel. Pakiraam võis olla, võis aga ka mitte. Kui oli, siis tüüpiline tolle ajastu torupakiraam, mida ikka liigub.

Tööriistakotte ja väntasid on laatadel mõnikord ikka nähtud, nii et lootus on see isegi komplektseks saada. Selle ratta üpris detailselt teada olev ajalugu lihtsalt nõuab seda.

1930ndate lõpu kandilist vänta ikka liigub - võibolla minulgi miskeid rappeid üle. Iseasi, kas leitud vänt selle ketiratta äärikuga sobib kokku - äärikuid oli tollal PALJU erinevaid, sh ka lätlaste kasutatud keermesäärikuid. Üks variant on võtta Sinu vändakönt ja miski hävinud võlliauguga vänt ning vahetükkide ja keevituse abil teha sellest üks terve vänt Ainult et see on paras töö, sest vänta lihtsalt niisama risti kokku keevitada ei või - murdub liitekohast kasutamisel ära.

Vahetükkide tegemisel ja piisava pikikeevituse korral on see aga täiesti võimalik, kuid see eeldab parajamahulist relakaga tükeldamist ja suuremahulist keevitamist/käiamist. Kaasaja tööriistadega ei ole see aga võimatu - olen mõne oma muuseumieksponaadi korral niiviisi väntu piki-lappinud ja peale on ilus galvaanikagi saadud...

Kas kellelgi (Valdo??) on säilinud varajaste SZ-de esimene embleem? Ei ole sellise profiiliga kuskil näinud. (Muuseas, Riia muuseumis on ühel varasel Riga-20-l hoopis isemoodi embleem: samuti siledast plekist, kuid kolmnurga kujuline.) Huvitav oleks näha ka SZ-de kasutajaraamatut, kui selline olemas peaks olema - Riga 10-20,16-26 kohta on mul need olemas.

Kahjuks nende asjadega Sind aidata ei saa. Kes kindlasti saab aidata, on Saulkrasti jalgratta eramuuseumi omanik Janis Seregins, kes on Läti rataste ajalugu üle 30 aasta ülipõhjalikult uurinud. Ma ei usu, et sellised olulised ja küllalt hilised seigad on talle teadmata... kindlasti ta ehk aitab Sind. Aga saada minu poolt sel juhul talle palju tervisi

[kass]

Tore, et asjasse selgust tulnud. On mul olemas üks tagaratta rumm mida olen justkui lätlaseks arvanud, tähed LVF ja 1941. pirakas, 22 hammast.

Selliseid nn "Torpedo replika" rumme liigub Lätis üsnagi palju - oli ju seal korraliku võimsusega kohalik rattatööstus. Olen ise mõned säärased aastaid tagasi Üksküla vanatehnika laadalt (meie Kurtna analoog) soetanud - ühe oma 1947. aasta Sarkana Zvaigzne jaoks, millel tagaratas soetamisel vale all oli...

Ega ilmselt ei oska öelda, mida see LVF võiks tähendada?

[valdo]

Ega ilmselt ei oska öelda, mida see LVF võiks tähendada?

Pakun, et vast mingi Latvijas Velocipedu Fabrika vms. Janis teab kindlasti täpselt. Peale natsionaliseerimist ei saanud ju enam endisi firmanimetusi kasutada.

[indrek]

Hello!
I have looked closely at your bicycle pictures.
Yes, it is Sarkana Zvaigzne. Actually it is not rare
here in Latvia and can be found in good condition.

I have the name plate of this brand in my museum in Saulkrasti.
The parts are absolutely the same like Erenpreis bikes had.
Thats all what I can say about it.

Janis

Niisiis, Janis kinnitas minu teooriat: ratas on detailide poolest 100% Erenpreis.
Ühtlasi, Lätis ei ole selline ratas eriline haruldus. Mis ei ole ka ime, sest tootmisarv on olnud ju meeletu.

[valdo]

Ühtlasi, Lätis ei ole selline ratas eriline haruldus. Mis ei ole ka ime, sest tootmisarv on olnud ju meeletu.

Läti maakohtades ringi kolades (olen enamik Läti mõisaid läbi käinud)oli veel 5-10 aastat tagasi selliseid rattaid tänavapildis suht tihti näha. Kaasajal, Lääne rataste ajastul enam mitte, aga kuurides jms vast endiselt paljun leidub.