Vanemat sorti jalgratas
#21

valdo Kirjutas:...oli veel 5-10 aastat tagasi selliseid rattaid tänavapildis suht tihti näha...
Ka Eestis, kus Riga 10/16 olid Eestis 50ndatel ikka tüüpratattad, liikus minu andmetel neid veel hiljuti Eesti tänavatel. Kuid näiteks eelmisel aastal ei näinud ma laatadel ainustki komplektset Riga 16-t... Paistab, et sageli määrab asja kättesaadavuse mitte haruldus, aga nõudlus.
Vasta
#22

indrek Kirjutas:Ka Eestis, kus Riga 10/16 olid Eestis 50ndatel ikka tüüpratattad, liikus minu andmetel neid veel hiljuti Eesti tänavatel. Kuid näiteks eelmisel aastal ei näinud ma laatadel ainustki komplektset Riga 16-t... Paistab, et sageli määrab asja kättesaadavuse mitte haruldus, aga nõudlus.

Veidi parandan Sind - tüüprattad tänavapildis olid Rigad 1960ndatel ja osalt veel 70ndatel; 1950ndatest aga alles kümnendi teisel poolel, ei varem.

Enamiku 1950ndatest aastatest andsid veel tooni sõjaeelsed rattad, sest kuni 50ndate teise pooleni oli sõjajärgne suhteline madalseis ning uusi rattaid väga palju just ei müüdud. Samuti suurendas Riga tehas just 1950ndate teisel poolel (ca 1956 ja üles) oma tootmismahtu märgatavalt, millega seoses ka siia poodidesse neid rattaid rohkem saabus kui varem. Ka reparatsiooni-Diamantide müük, mis algas 1947, lõppes aastail 1953-54 tegelikult ära (uusim selle tagarumm minu erakogus on aastast 1954), mille arvel ka Riga tehase osa suurenes.

Julgen oletada, et 70% või enamgi siinmaal 1960ndatel ja hiljem vuranud Riga jalgratastest pärines aastaist 1957-60. (1960 tootmismahtu vähendati ja 1961 lõpetati Riias jalgrattatootmine seoses mopeedide tootmisega sootuks). Kuna mudelivahetus Riga 10/20 -> Riga 16/26 toimus 1958 kevadsuvel, siis Riga 10/20 leidus/leidub siin ca 2-2,5 korda vähem kui Riga 16/26. Teen järeldusi nende jäänuste/rataste suhte põhjal, mis on viimased 23 aasta jooksul minu erakogusse sattunud.

Kuna Riga jalgrattad olid kvaliteedilt siin 1960-80ndatel aastatel müüdud nõukogude ratastest kvaliteedilt mäekõrguselt üle, siis andsid nad tänavapildis tooni kuni 1980ndate alguseni. Alles siis hakkas neid tasapisi vähemaks jääma, st XB3, PVZ, Penza jt margid hakkasid arvukuselt Riga-rattauid edastama.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#23

Aega on läinud ja elu on käinud...See postitus peamiselt Indrekule aga vb mõni veel viskab pilgu peale kuigi erilist uudist kuulutada mul pole, kirjutada aga tahaksSmile
Eile külastasime kolleg Illi123-ga üht meest, kes on oma küla jalgrataremontija. Oli tal õues niimõnigi roostes rattaraam, erilist vaimustust ei tekkinud (kuigi väike erutus ikka tekkis nagu roostes raua nägemisest peabki tulema)
Oli seal ka üks ilmselt sama tegu/nägu raam, sadulajäänus, ketiratas. Raami nr. väiksem kui Indreku (179773) rattal, nimelt 116018 kui ikka sai õigesti vaadatud. Silti polnud.
Samas kollektsioonis oli ka säärane suur pakiraam ühel rattal küljes nagu jällegi siin teemas jutuks oli, nii et võtan tagasi oma sõnad isetehtud/hästitehtud jne, ilmselt ikkagi seeriartoodang, arvatud ka, et militaarratta oma?
Siis oma LVF rummu jutu kohta lisaks, et leitud veel üks läti ratta tagaratas, tundub ka olevat LVF rumm ja 41 aasta?, üsna roostes et kindlalt väita (aasta kohta), küljes aga kaunis kobe link kirjaga LATVELLO.

Õhtul nägime veel ühes kohas ühte Wink läti ratast aga sellest ma ei räägi, nii kade meel on et isegi rääkida teistele ei raatsi aga loodame , et edaspidi saavad seda soovijad näha ka (mai kuus).
Vasta
#24

kass Kirjutas:Aega on läinud ja elu on käinud...See postitus peamiselt Indrekule aga vb mõni veel viskab pilgu peale kuigi erilist uudist kuulutada mul pole, kirjutada aga tahaksSmile
Tänan luureinfo eest!

Minu eksemplari juures on ka väikesed edasiminekud toimunud. Esiteks tuli imekombel välja tagarummu sisu (kest endiselt puudu). Meenutagem, et paar posti ülalpool pidasin ma seda samahästi kui võimatuks... Kõigile detailidele on sisse löödud G E O (Gustav Erenpreis Original ilmselt). Ketiratas on hiigelsuur, nagu ka sm. Kass viitas.

[Pilt: geo2.jpg]

Üllatuse valmistas esipöia lähem vaatlus - nimelt värvikihi all märkasin ma ühel hetkel mingit kirja. Sai siis natuke puhastatud ning tulemus on siin:

[Pilt: p8id1.jpg]
[Pilt: p8id2.jpg]

Tegemist on seega Inglismaal valmistatud ning Dunlopi firmamärki kandvate pöidadega. Samas värvi poolest ja ka muude tunnuste kohaselt kuulub see pöid minu eksemplari originaalkomplekti. Erenpreisidel olen täheldanud teistsugust pöia- ning ka esirummuprofiili. Ma ei oska muud seletust leida, kui et tegu on mõne teise (võimu vahetuses tegevuse lõpetanud) Läti jalgrattatehase laovaruga. Igal juhul on kirjad olnud värvi all ning selle kohal on jooksnud veel ilutriip.

Sellist pakiraami olen minagi vahepeal mõnedel piltidel näinud, ja eelkõige leidus neid Wehrmachti jalgrataste küljes. Neid tootvaks firmaks oli "Pallas", siingi foorumis eelnevalt mainitud tuntud jalgratta lisatarvikute tootja.

Vot niipalju praeguseks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne