#1

Mnjah, päris rotiks ei tahaks ennast lahterdada, seega olen püüdnud veidi oma huvi kuhugi alla liigendada ja välja on tulnud, et enamust mulle kuuluvat rauada iseloomustab Gorki V-8. Hetkel seisavad reas GAZ 53 (pritsuauto), GAZ-53 kallur, GAZ-66 (pritsuauto), PAZ-672 ja viimase ostuna GAZ-71.
Põhimõtteliselt on puudu vist ainult BTR ja siis on kõik veeremiskeemid olemas (tagavedu, nelivedu, buss, roomik). Pealisehitusi ja modifikatsioone on muidugi ropult olemas ja mõningad saadaval, aga alles sain koridorimati pealt voodisse tagasi...
Eks neid ole eestis päris mitmeid, Järva-Jaanis, kodanik Riisalul, vist ka Lõuna-Eesti päästekeskusel. Minu oma näeb välja igatahes selline
   
Tegemist siis militaar-versiooniga, erinevus tuletõrjest on kasti kattev tentkate, mis on madalam, kui pritsu plekk-kuut, taga pole rippsüsteemi metsa-adra jaoks ning tagumises kastis on kronsteinid kanderaamide jaoks.
Peaks olema mõeldud 10-liikmelise dessandi kohaleviimiseks, ellu peab jääma 50 %, sest ainult viiele on kanderaamikronsad. Transpordiasendis siis sellised:
   
Üldiselt on see kaadervärk keskmiselt säilinud, detailides on vaja vaeva näha, näiteks esiteenindusluugil olevad õhutusavad peaksid olema kabiinist liigutatavad, aga võta näpust, kellelgi oli hädasti vaja sealt see eemaldada:
   
Samas on alles masinaga kaasas olnud "taglas" - jääd metsas kätte, palun väga, saag, labidas ja kang on käepärast:
   
Aeg on teinud oma töö ukse ja muude pappidega, õnneks on need kinnitatud samade millimallikatega, mis enamus Gorki masinaid, pean lihtsalt sobiva pappmaterjali leidma:
   

Jatkuu

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#2

mis aasta see masin siis on?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#3

Jatkuu

Väga palju on siiski Gorki masinatel (õnneks) ühiseid detaile.
Peal on küll 4 ainuomast paaki:
    ,
mõlemalt küljelt jooksevad paagid kokku mootoriruumi kahte erinevasse kraani,mida saab siis juhtida kabiinist:
    ,
kuid sealt edasi on jällegi tuttav ahel - settepott , pump, filter, karburaator.
Kellelgi oli muidugi hädasti vaja vahelt välja võtta settepott, seega kojutoomisel ja esmasel katsetamisel oli paagiks 5-l plastkanister. Aga pole hullu, riiulilt settepott ja torud ning vana ühendus sai taastatud. Lihtsalt katsetada ei jõudnud. Keerasin kõikidel paakidel settepoldid välja, tühjad, mis tühjad. Kardetavasti seest roostes, loodetavasti mittelekkivad. Ei jõudnud ka veel uurida elektrit selles osas, et igal paagil on peal kütusetasemeandur, huvitav oleks teada saada, kuidas need armatuurlaual kajastuvad. See viimane sisaldavab juba tuttavaid kellasid:
    .
Jahutussüsteem on paraku seni nähtud Gorki masinatest kõige vidinarikkam, vaadake või radiaatorit, neid kaks ja asuvad mootoriküljel. Mõlemad on siis justkui kaheosaline kärjega (jumal seda teab, milleks see hea on):
   
Süütesüsteem on tal varjestatud (ikkagi raamatu järgi ujuv aparaat), minu omal poolikult. Jagaja, pool ja 50% juhtmeid on ning plokikaante poolt pole. Kuivõrd varjestatud süsteemil on spets.küünlad, kahtlustan kergelt, et mõni hakkas streikima, asendust polnud ja .... naahhui see süsteem sealt saadeti. Alles teda igatahes pole. Aga Rebella kodanikel palusin uurida, ehk leiab selle võib-olla ka eestist:
   

Jatkuu

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#4

Jatkuu - aastat ei tea peast, saan vaadata.

Et kastis olev meeskond ei külmetaks on masinale seatud ka gero, toimeaineks bensiin ja ainuke motiiv seda kasutada pidi olema enesetapp....:
   
Juhitakse seda vist sellisest puldist, pole jõudnud kontrollida:
   
Ja tasapisi ka esialgu suurima murelapseni - tagumised tugirattad on kaunis otsas - pööramistel kipub täismetallistkettale peale vulkaniseeritud kummiriba ära sööma. Kaks varianti - Rebella uurib hinna venest või leiab kodumaise ettevõtte, kes selle töö ette võtaks:
   
   
Ühesõnaga, igav temaga ei hakka - ei remontides ega kasutades. Tsiteerides klassikuid - ta liigub siiski!!

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#5

Asi kõvaks aetud ,Sinu busse ja muud tehnikat peaks vaatama tulema.Igatahes edu!!!
Vasta
#6

aaaarghhhh, ma saan krambid. Sain venest hinna tagumistele ratastele - 11 kilo+km per ratas. Ja justkui sellest veel vähe oleks - venes klassifitseerub minu raudkolakas endiselt armeesõidukiks, seega strateegiliste kaupade nimekiri ja kõik muud tegelased Alice Imedemaalt...

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#7

a kas näiteks kuskilt ida-saksast või poolast (või muudest "sõbralikset sotsialismimaadest"), ei saaks sellised asju tellida? raudselt ju neid vene liikureid sinna ka veetud ja varuosi koos nendega...

(Arvuti)vanaraualadu -> www.hot.ee/hqs

Vasta
#8

denis23 Kirjutas:mis aasta see masin siis on?
Vaatsin siis ka kõik birkad üle, vla on 1985, nii, et kaunis uus teine...
Aga juba avaldasid ennast ka tõelised mõnud. 4 kontrollitud paagist 3 olid kogrekorvid.
   
Ainsa mittelekkiva baasil sai vähemalt korralik kütuseahel üles ehitatud, ei pea enam totakast 5l plastkanistrist jooma. Kui paagiruumi katte demontaashil keerasin pooleks vähemalt seitse M6 polti, siis paagivitsad tulid kenasti lahti (ja need olid siis lapikkruvikeerajaga keeratavat poldid). Avanes selline mõnevõrra nukker pilt roostehunnikust:

   

Paagikuju andis esialgu lootust, et ehk on identne kere UAZ469 omadega, aga võta näpust, villisel siiski 10 cm lühem ja pea 7 cm õhem. Kuivõrd põhi on nii õnnetu, peab vist laskma lihtsalt uued paagid teha ja vanad audentsuse huvides laka peal säilitama.

Nuputamist jagub iga korraga, kui asjaga lähemalt tegeleda. Igausgu vidinaid on seal küljes ja veel rohkem kahjuks muidugi puudu. Oskab keegi öelda, mis otstarbelised rakised need on - lindipingutajad või?

   

Paigutatud korrektselt mootoriruumi välimisse nurka ja liblikmutritega kinnitatud.

Või mille jaoks kasutati sellist plaati, mida masinal on kaks tükki, aga teise kinnitust ei leia kusagilt:

   

Mootoriruumi kastipoolsel seinal on mingi toru jaoks samuti klamber, samas sealt midagi olnud kätte saada on kas akrobaadi ülesanne või siis mootoriruumi vaheekraani eemaldamise teel teostatav asi.

   

Veokasti põhja katvad põrandarestid on osaliselt lagunenud, eile sai jupike kohalikule nelikanthöövelmeistrile koos materjaliga kätte antud ja lootust on ,et paari nädala pärast on needki taastatud.
   

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#9

Tere.

Kuna olen piisavalt laisk ja ei viitsi interneti avarustest otsida siis paar küsimust:
- mis asi on gero?
- kütuse kulu on vist "mõnusalt" suur?

Edu soovides

MB 260E W124
G3 GTI
Nissan Qash Ai-Ai
Vasta
#10

North Kirjutas:- mis asi on gero?

Pole suurem asi defineerija, aga umbes sedamoodi - autonoomne vedelküttel toimiv soojendusseadeldis. Antud juhul bensiiniga toimiv ahi, mis peaks sooja õhku tootma tagumise tendialuse "salongi jaoks"

North Kirjutas:- kütuse kulu on vist "mõnusalt" suur?

Roomiku kohta on kummaline öelda x l/100km, aga ma kahtlustan, et autona võttes tarbib ta umbes 55 liitrit per 100 km. Pole raamatut, kust vaadata, kahjuks. Peal on neli paaki, igaüks ca 65 liitrit.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#11

peeterpaul Kirjutas:Roomiku kohta on kummaline öelda x l/100km, aga ma kahtlustan, et autona võttes tarbib ta umbes 55 liitrit per 100 km.
Roomikmasinatel määratakse kütusekulu X liitrit/(töö?)tunnis. Aga kui sinu masin võtab saja kilomeetri läbimiseks ainult 55 liitrit, siis on see ju ökopill.
Vasta
#12

Martti Kirjutas:
peeterpaul Kirjutas:Roomiku kohta on kummaline öelda x l/100km, aga ma kahtlustan, et autona võttes tarbib ta umbes 55 liitrit per 100 km.
Roomikmasinatel määratakse kütusekulu X liitrit/(töö?)tunnis.

No vot. Seda enam jään vastuse võlgu. Igatahes iga päev tööl käia läheks kulukaks...

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#13

North Kirjutas:- kütuse kulu on vist "mõnusalt" suur?

venelased on defineerinud ära mõnusa kütusekulu:

Транспортер ГТ-СМ ( ГАЗ-71) имеет высокий расход топлива ( 100 - 150 л. на 100 км.).

Kommentaariks niipalju, et hakka või tõepoolest tankurautot ostma...

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#14

peeterpaul Kirjutas:Et kastis olev meeskond ei külmetaks on masinale seatud ka gero, toimeaineks bensiin ja ainuke motiiv seda kasutada pidi olema enesetapp....:

Juhitakse seda vist sellisest puldist, pole jõudnud kontrollida:..

Otsustades puldi põhjal, võiks tegemist olla ka käivitus-eelsoojendiga. Enamusel Vene (Bensiinimootoriga) armeesõidukitel sellised vidinad küljes. Soojendab siis mootori jahutusvedelikku ja mõnedel isenditel, väljuvad põlemisgaasid, karteripõhja. (siis alles mõistad mootoripesu vajalikkust, kui klapikambrikaante vahelt lekkinud õli süttib).
"Pult" peaks toimetama kahe nupu koostöös. "knopka" ehk vajutatav lüliti juhib hõõgküünalt ja kaheastmelise lüliti 1. aste kütusekraani ja 2. aste ventikat. "puldi" juures olev "birka" annaks asjale täpsemat seletust.
muidu oli 1. vent sisse; 2. küünal punaseks, kontrolliks küünlaga paralleelselt spiraal puldis; 3. küte peale. Sulgemisel peab ventikal laskma käia 5-10 minutit peale põlemise lõppu, muidu võib taaskäivitusel pauk käia.

Seisusoojendid, ehk gerod, olid reeglina diisliga, ehkki olen kasutanud ka ühte bensiini varianti. Juhtpaneel oli tunduvalt keerulisem. Öösel oli igatahes rahulikum külmas magada. Diislil juhtus kunagi põlemiskamber läbi põlema, mis tähendas põlenud diislivingu, 12 inimesega furgoonis kell 3 öösel...

peeterpaul Kirjutas:Või mille jaoks kasutati sellist plaati, mida masinal on kaks tükki, aga teise kinnitust ei leia kusagilt:

Kas võiks tegu olla mingit laadi "lainemurdjatega"? kinnitused kuskil ees, et vees liikudes sisse ei pritsi jms. Mäletan analoogse neljarattalise+4 abiratast, dessant-luure liikuri (miskine krdi BMPRD oli vist) manuaalist samasuguseid jurakaid, mida elus kasutada ei õnnestunud.


Vasta
#15

Kaassõitjale elamuse pakkumiseks kaevasin oma varudest ka tankisti slemmi välja:

   

Täna käisin kadaka turul, kus kuulu järele neid veel müügis pidi olema. Oli ka ja kaunis mitmes variatsioonis. Mustast nahast suvine, talvine, armee hall, maastikuroheline (jällegi suvine/talvine). Hinnad vahemikus 600 - 900 EEK.

Enda hääle säästmiseks ja täiuslikuma elamuse nimel on kavas hankida veel üks slemm ja panna need omavahel kõnelema. Puudu on aga sidepult nende vahelt. Panin turuplatsi ka vastava palve üles. Loodetavasti kusagilt ehk leidub midagi. Variant 2 on osta rallis kasutatav peltor klapid ja pult ning integreerida need slemmidesse. Aga see poleks muidugi ehe asi. Viimane võimalus vaid.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#16

peeterpaul Kirjutas:Kaassõitjale elamuse pakkumiseks  kaevasin oma varudest ka tankisti slemmi välja:

Sellist tankisti mütsi polegi enne kohanud. Kunagi ka 2 aastat oma elust Saksamaal tankistina veedetud, kuid mütsid olid meil teistsugused. Polsterdus oli peal pikitriipu ning ees lauba kohal risti triip. Suhtlemiseks olid slemmis kõrvaklapid ning peenikeste nahkrihmade otsas 2 kõrimikrofoni. Neid mikrofone peaks mul mõned isegi alles olema veel.
Pult oli keset pistiku ja slemmi vahelist kaablit. Üks nupp oli külje peal, vajutasid nupu alla, said ise rääkida, lasid nupu lahti ning kuulsid teiste juttu.
Minu mäletamist mööda käis kogu see side läbi tanki raadiojaama. T-80-l oli juba digiraadio peal. Kui teadsid õiget sagedust, siis sai isegi "juugendraadiost" musa kuulata.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#17

korvimees Kirjutas:Sellist tankisti mütsi polegi enne kohanud.

Aga see võib ju ka lenduri oma olla, ega tootmise juures polnud...
Vaatan passist järele.

Edevuse moment ka: teadaolevalt eestis neid 5 tk, neli pääste oma ja kõnealune dessantnik. Aga teada olevalt siiski mulle.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#18

hulgus Kirjutas:Kas võiks tegu olla mingit laadi "lainemurdjatega"? kinnitused kuskil ees, et vees liikudes sisse ei pritsi jms. Mäletan analoogse neljarattalise+4 abiratast, dessant-luure liikuri (miskine krdi BMPRD oli vist) manuaalist samasuguseid jurakaid, mida elus kasutada ei õnnestunud.

Täna sain enda valdusse ka varuosakataloogi, lahked tänu siinkohal kaasfoorumlasele (ei jõudnud küsida luba avaldamaks nime, seega ei avalda allikat, aga tänud talle igal juhul). Hulgus, jutt sul õige, mingit sorti lainemurdjad vist tõesti :

.pdf GAZ71pardad.pdf Suurus: 301.5 KB  Tõmbamised: 590


Ja päeva huumor minu jaoks kindlasti. Vaadake esilaasi alla, milline instrument on selle masina (tegemist siis roomik-liikuriga) esiklaasist allpool??

.pdf GAZ71taglas.pdf Suurus: 342.09 KB  Tõmbamised: 744

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#19

Trüktööstuses kasutatakse metallvaltse, mille pinda tuleb aeg-ajalt kummeerida.
Tehnoloogia on lihtne: toorkummi lintn keritakse ümber puhastatud metall-võlli, seotakse klaaskiudriidega kinni ning ahju. Vulkaniseerudes paisub, seega treipinki ning mõõtu. Trükitööstus vajab ka imehead pinda, seega ka lihv.
Soomes firma nimi Euroroll, millel ka Tallinnas tütarfirma olemas.
Teha nad oskaks neid lindirattaid, kui vaid oletatava pinnakõvaduse välja mõtled.
Vasta
#20

peeterpaul Kirjutas:Ja päeva huumor minu jaoks kindlasti. Vaadake esilaasi alla, milline instrument on selle masina (tegemist siis roomik-liikuriga) esiklaasist allpool??

Eks ta kentsakas tõesti see pump sääl, võiks teda muidugi miski kummipaadi vms. pumpamiseks ning masina hoolduseks tarvitada.
Vähemalt samavõrd imelik on mo meelest aga, et tõsisesse hätta sattudes kõige esimesena saag ja labidas mudasse tuleb uputada Toungue

Ivar@metsas kasvand enne maaparandust....Wink

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne