GAZ 2410 `89
#61

Täna oli jälle tegus päev. Tagasillas oli kahtlane klobisev hääl. Minu diagnoos oli, et viga on amordis. See oli tõsi, panin uued alla ja vaikus majas. Uued amordid on 3102-... markeeringuga. Kataloog annab 2410-le 24-... algusega amordi. Nüüd peaks siis igati luks värk olema Big Grin
[Pilt: 050520102424.th.jpg]

Siis asusin mootori kallale. Mõtlesin igaks petteks klapivahed üle kontrollida. Väga hullud ei olnud, mõnda oli vaja tihedamaks keerata. Kuni jõudsin 4. silindri v.l. klapini(8.klapp). Sellel oli nookuri reguleerpolt pooleks läinud.
[Pilt: 050520102427.th.jpg]

Pole aimugi, millal selline asi võis juhtuda. Praegu oli mul üldse esimene kord sinna kaane alla vaadata. See võis juba enne minu omandusse sattumist pooleks olla.
Teine huvitav asi, mis avastasin, oli et seda plokikaant on madalamaks lihvitud. Kõvasti. Originaal peaks olema 99mm, mina mõõtsin 94mm. Seega on kellegi käsi selle mootori kallal varemgi käinud. Käiski 66Kw kohta imelikult hästi edasi, nüüd siis põhjus teada. Aga tõukurvardad on vanad(pikad) jäetud. Seega klappide reguleerimise poldid peaaegu põhja keeratud.
[Pilt: 050520102426.th.jpg]

Ilmselt oligi see katkine polt jõuga lõppu pinge alla keeratud. Mingi hetk lihtsalt andis järele.

Päev pole veel päris õhtus, lähen vahetan juhipoolse esivedru ära. Sileda maa peal ei "istu" auto päris sirgelt.
Vasta
#62

Kui vedru olin maha võtnud ja õõtsad said vabamalt käia, sain aru, miks üks ratas lääbakil oli.
[Pilt: 060520102429.th.jpg]
Keermestatud puks ei ole määret saanud ja tulemus on näha. Uue paigaladasin rohke määrdega ja pärast pressisin määrdeniplist veel sisse. Vedruga sai ka asjad korda, nüüd on auto maapinnaga paralleelne.
Pidurivedeliku paak oli natuke lekkinud, vahetasin ära paagi ja silindri vahelised kummist stutserid.
[Pilt: 070520102436.th.jpg]
Viimane kord, kui autot garaazi ajasin, raputas ta sidurit lahutades meeletult. Selline tunne, et kohe-kohe murdub armatuur pooleks.
Suuremalt jaolt olid selles süüdi katkised mootoripadjad:
[Pilt: 070520102434.th.jpg]
Nüüd peab salongi kallale asuma.
Vasta
#63

Vintpukside sees on kõige parem määre paksemat sorti õli, see kipub aga välja tulema, kui pole korralikke kummirõngaid tihendiks, seepärast võiks kasutada mingit ðarniirimääret ja just pritsiga manustades, seda ka hoolduse ajal, mitte siis kui juba loksub, sest ka välimine osa sellest puksist kulub ju, üldmääre jääb sinna natuke paksuks ja ei kannata ka vett, ehk tema mahapesevat omadust.
Mootori rappumist põhjustavad ka ebaühtlaselt asetsevad sidurikorvi käpad, tasuks need üle vaadata.

Do'nt panic
Vasta
#64

Salongis avaneb praegu selline vaatepilt:
[Pilt: 110520102447.th.jpg]

Nüüd on veel vaja juhtmed üle vaadata: mis puudu, mis üle. Pean ka raadio jaoks silmale meeldivama paneeli tegema. Kuna mul originaali pole, siis peab ise leiutama. Enne oli raadio paneeli keskel, aga nüüd teeks nii, et see jääb vasakusse serva, nagu tehasest paigaldati.
Vasta
#65

(10-05-2010, 13:06 PM)giordanobruno Kirjutas:  Vintpukside sees on kõige parem määre paksemat sorti õli, see kipub aga välja tulema, kui pole korralikke kummirõngaid tihendiks, seepärast võiks kasutada mingit ðarniirimääret ja just pritsiga manustades, seda ka hoolduse ajal, mitte siis kui juba loksub, sest ka välimine osa sellest puksist kulub ju, üldmääre jääb sinna natuke paksuks ja ei kannata ka vett, ehk tema mahapesevat omadust.
Mootori rappumist põhjustavad ka ebaühtlaselt asetsevad sidurikorvi käpad, tasuks need üle vaadata.

Sinna ja igale poole mujale veermikku olen pritsiga sisse pressinud Teboili üldmääret. Kummitihendid panin ikka uued ja ei karda, et vesi määrde välja peseb, sõidan ma siiski vihmase ilmaga võimalikult vähe.
Sidurikäpad vaatan üle.
Vasta
#66

Raadio lahendus jäi selline:
[Pilt: 140520102458.th.jpg]

Ma originaali pole katsuda saanud, nii et ei oska öelda kui palju hullem uus sai. Laineid püüab igatahes väga hästi.
Vasta
#67

See raadio asi sai sul palju parem kui originaal..... sest see mängib praegu reaalselt ka midagi. Meie valgel 24-10'l on originaalraadio, mis töötab, kuid peale sahina ja kehvasti kostuva vene telekanali sealt midagi ei kuule.
Kuidas "enesetunne" on, laupäeval Keilas saab halli näha?
Kas laadimise muredest oled lahti saanud?

Väike vihje ka, kui armatuurlaua tagasi autosse paned ja elektrisüsteemi ära ühendad. Ära siis unusta ühendamast massijuhet, mis läheb tagaklaasi soojenduse lülitist "emase" otsaga (veidi jämedama ristlõikega kui tavaline) ja ühendatakse kuskilt raadio taha ulatuva "isase" otsaga.
Mul läks ikka jupp aega, kuni ma selle ühenduse puuduse üles leidsin ja tuled korralikult tööle hakkasid. Ilma selle massita ei lülitu valgus täistulede reziimile ja tagaklaasi soojenduse kontuuri tuli näitab vastupidist olekut.

Edu!
Vasta
#68

Edu on tarvis.
Tundub, et see massjuhe sai mul korrektselt ühendatud, sest täistuled töötavad ja aknasoojenduse märgutuli(1.aste=tume, 2.aste=hele) toimib nagu enne. Laadimisega seotud juhtmed vaatasin ka mitu korda üle ja olen täiesti kindel, et ebameeldivusi ei teki(ptüi-ptüi-ptüi). Eelmine kevad oli akus ka viga, nüüs on uus Varta aku peal.

Raadiole tegin kõigepealt plekist aluse ja siis õige struktuuriga plastikust sinna katte peale.
[Pilt: 170520102467.th.jpg]
Usun, et jäi tugev, armatuuri sees on ju ka veel tugi.
Kickpanelitel koorisin naha maha ja lõikasin PVC-st uued alused:
[Pilt: 170520102459.th.jpg] [Pilt: 170520102466.th.jpg]

Armatuur jäi lõpuks väga ilus.
[Pilt: 220520102475.jpg]
[Pilt: 220520102481.th.jpg]

Lülitivõrud on kõik "kroomitud" ja lülitiavade sulgurid said ka blingi juurde.
Praegune raadio oma valgete "rõngaste" ja puitimitatsiooniga sobib ka kenasti luksuslikku üldpilti. Saaks veel taustvalguse ka roheliseks, praegu veel valge. Niipalju kui erinevaid inimesi on Volgasse sisse piilunud, pole keegi aru saanud, et see raadio Lääne päritolu on. Seega "tuuning" õnnestus.
Tegelikult tegin juba eile 100km proovisõidu.
[Pilt: 220520102483.jpg]

Ja nüüd...
1. Õõtshoobade ülemised kummipuksid vaja vahetada(tõstukil ei saanud aru, aga pärast pikemat sõitu hakkas kolisema).
2. Siduriga midagi ette võtta: raputab ja võtab põhjast. Loodetavasti käppade reguleeringus viga.
3. Öösel täistuledega sõites läks tulede pealüliti korralikult soojaks. On see mingisugune lüliti kvaliteediviga või lühis?

Uksepolstritele pidin ka PVC-st alused tegema, aga kui ei jõua... siis jõuab teine kord. On tähtsamaid asju.
Vasta
#69

Meie autol ka sidur raputas, üritasin kanalis reguleerida, kuid ei aidanud. Esiteks pole seal all võimalik käppade kauguseid mõõta, või siis õigemini ma ei oska seda teha. Teiseks oli meie autol siduri ketas kulunud 6mm paksuseks ja osad detailid olid küljest ära tulnud.
Aitas uus siduriketas. No ja loomulikult käigukast maha ja tagasi peale.
Väike tuuning sai ka tehtud. Nimelt oli meil käigukangi kumm katki, ning lülitades 1 või kolmanda käigu läks salongis lärm suureks. Paigaldasin uue terve kummi, kuid tuli ka mõte panna käigukasti ning kesktunneli vahele midagi tihedamat. Minu Jaguar XJ6'l oli kunagi mingi lateksvahtkumm seal ja päris vaikseks tõmbas.
seekord kasutasin ühest istmest üle jäänud pehmendusmaterjali. Oli paraja paksuse ja suurusega. Tulemusega võib rahule jääda.
Vasta
#70

Käigukast tuleb vist tõesti eemaldada. Korra võtsin hooratta alt selle plekist katte ära, lootes käppasid reguleerida, kuid sealtkaudu see küll võimalik pole. Käigukastimüra leevendamiseks katsin ma üle-eelmisel aastal kardaanitunneli katte seestpoolt mürasummutusega. Muidu toimis see nagu kõlakoda. Uue armatuuri alla kleepisin ka natuke. Enam ei ole vastikut telekakorpuse-plastiku kõla.
Vasta
#71

Hakkasin ükspäev kõrvaldama vigu, mis proovisõit esile tõi.
Kõigepealt ülemised õõtsapuksid, mis mu ennustuste kohaselt olidki läbi, ühele oli isegi alumise õõtsa puks sisse surutud.
[Pilt: 240520102484.th.jpg]

Puksi sisse pressimiseks pidin valmistama rakise, mis tegi vahetamist kordi lihtsamaks. Distantspuksi sai sama rakisega sisse pressida.
[Pilt: 240520102485.th.jpg]
Puksid pressisin sisse bensiinimärjana, siis kleepub paremini ja kulub vähem.
Seejärel jõudis järg alumiste õõtsapuksideni. Poldid ei olnud nõrgalt kinni. Käsiraamatu järgi 200Nm + aastatejagu roostet. Ükski õhuvõti sinna peale ei hakanud, lõpuks pidin ikka loomajõuga väänama.
[Pilt: 260520102491.th.jpg]
Õnneks pukside vahetuseks vedru lahti ei pea laskma, vaja on vaid võimalikult sillatala lähedalt õõtsad toestada. Alumistele õõtsadele sai distantspuksid sisse jälle sellesama rakisega, kummipuksid läksid märjalt käega pressides.
[Pilt: 260520102492.th.jpg]

Ja siis eile asusin siduri probleemi kallale. Kasti tõstsin maha, et leida neetideni kulunud siduriketas(ka 6mmBig Grin) ja kinni jäänud otsalaager. Täna hommikul oli pilt auto all veel selline:
[Pilt: 270520102493.th.jpg]
Otsisin uue ketta ja laagri, panin paika ja reguleerisin sidurikäpad.
Proovisõidul sain aru, et roolimehhanismis on midagi viga, rool oli nii raske, et keerates pidi kahe käe jõudu kasutama. Viga oli uues pendelhoovas:
[Pilt: 250520102486.th.jpg]
Selle "munakas" oli nii pingule keeratud, et ei saanud lõdvemaks ka lasta. Pidin selle välja pressima ja teise uue asemele.
Esipidurite klotsid vahetasin ka ära, vanad olid punaste katetega, mis väga "kiljuda" tahtsid.

Nüüd on hea sõita. Kohaltvõtul ei tule esiklaasi praod sisse ega ei pea ka üle 90km/h sõites surmahirmu tundma.
Homme siis Keilasse Volgaklubi kevadsõidule Ettevaatust Auto!
Vasta
#72

(28-05-2010, 23:19 PM)twist Kirjutas:  Seejärel jõudis järg alumiste õõtsapuksideni. Poldid ei olnud nõrgalt kinni. Käsiraamatu järgi 200Nm + aastatejagu roostet. Ükski õhuvõti sinna peale ei hakanud, lõpuks pidin ikka loomajõuga väänama.
[Pilt: 260520102491.th.jpg]
Ma piiksataks siia vahele seda, et väga ei soovitaks kõrrale toru taha panna, mul mõned sõbrad on paar korda ka ilma toruta kehvema kõrra katki keeranud (kusjuures tegemist ei ole mingite ekstraklassi jõujuurikatega, samuti on kõrra olnud hinnaklassis 300-400 krooni, mitte tuhandetes). Hääkene küll, kvaliteetne ja kallis tööriist ei lähe nii kergelt puruks, kuid meeter toru on kõrrale mo meelest liig. Ikka jäik saba oleks õige sellises kohas. Ma vist õpin teiste vigadest või midagi sellist, sest mul kestab natuke alla keskmise kasutust saav 70-kroonine hiinlane neljandat aastat Smile

Üldjoontes on see Volga aga väga kiiduväärt: tore näha, et autot remonditakse, mitte ei lapita Smile
Vasta
#73

Ettevaatust Autolt tagasi ja muljed olid nagu alati, väga head. Hästi korraldatud ja hea seltskond, soovitan teistelegi osaleda!

Sõidul sain ühe kivitäkke ka esipõllele. Juhtub.
(30-05-2010, 13:53 PM)41Degree Kirjutas:  Ma piiksataks siia vahele seda, et väga ei soovitaks kõrrale toru taha panna, mul mõned sõbrad on paar korda ka ilma toruta kehvema kõrra katki keeranud (kusjuures tegemist ei ole mingite ekstraklassi jõujuurikatega, samuti on kõrra olnud hinnaklassis 300-400 krooni, mitte tuhandetes). Hääkene küll, kvaliteetne ja kallis tööriist ei lähe nii kergelt puruks, kuid meeter toru on kõrrale mo meelest liig. Ikka jäik saba oleks õige sellises kohas. Ma vist õpin teiste vigadest või midagi sellist, sest mul kestab natuke alla keskmise kasutust saav 70-kroonine hiinlane neljandat aastat Smile

Üldjoontes on see Volga aga väga kiiduväärt: tore näha, et autot remonditakse, mitte ei lapita Smile

Kusjuures see "kõrra" on mul 3/4", mitte tavaline 1/2-tolline. Siiski hakkasin ise ka kalli tööriista pärast kartma ja teise poldi keerasin juba kinnikeevitatud 3/4" hiinakaga. Tavaliselt on nõrgim lüli siiski padrun...
Vasta
#74

See kivitäke oli tegelikult üsna sügav, sest 2 tonni Vene rauda ei suutnud konkreetset kivi oma alalisest asukohast liigutada. Nii jäigi paar grammi Volgat Keila-Joale maha ja mina oma autole esimese mõlgi(samas ka väidetavalt Ettevaatust Auto ürituse esimene plekimõlkimine). Mul oli au.
Pikalt ei nutnud, vaja ju autoga sõita ja seega hakkasin kohe korda sättima. Suurim haav oli põllenurgal:
[Pilt: 010620102533.th.jpg]
Põllel oli ka vigastus, ilukilp kriibitud ja tiival värvi lahti löönud. Tiiva otsustasin terves jaos üle värvida, mitte hajutamisega katsetada.
Põllenurga voltisin sirgeks(kehv pilt):
[Pilt: 080620102561.th.jpg]

Stange seest avastasin, et kahurimääre on kärbsepaberina toiminud. See määre ei jäta vist ka järgmise 10 a. jooksul kleepumist ega tilkumist, nüüd vähemalt tean, milleks see veel hea on.
[Pilt: 010620102536.th.jpg]

Enne üritust jõudsin tegelikult ka proovi mõttes juhiukse polstril aluse ära vahetada.
[Pilt: 250520102489.th.jpg]
Erinevalt tavalisest, oli kate sel polstril väga kõvasti kinni, omajagu rebimist ja nokkimist tahtis. Nahk tuli maha koos ühe kihiga vanast papist, seda pidingi maha nokkima. Võib-olla kui enne niisutada, siis eemaldub paremini.
Kui "uue" polstri paika panin, ehmatasin, et see oli võrreldes teistega palju kortsulisem, ja nii mitu päeva järjest. Lõpuks jõudsid siiski liimiaurud välja aurata ja polster on taas oma normaalse stuktuuri võtnud. Kui meelde tuleb, teen pilti ka.
Vasta
#75

(08-06-2010, 23:50 PM)twist Kirjutas:  See kivitäke oli tegelikult üsna sügav, sest 2 tonni Vene rauda ei suutnud konkreetset kivi oma alalisest asukohast liigutada. Nii jäigi paar grammi Volgat Keila-Joale maha ja mina oma autole esimese mõlgi(samas ka väidetavalt Ettevaatust Auto ürituse esimene plekimõlkimine). Mul oli au.
Pean sinult selle au ära võtma Smile
Eelmine aasta sain uksekarbi kiviotsa korralikult lömmi Ettevaatust autol Loksal.
See aasta kahjuks olin eestist eemal.
Vasta
#76

Mind ärgitas kirjutama jutuke Volgafoorumis, kuidas vanatehnika on lihtne ja ettearvatav.
Oli üks viimaseid sooje suveõhtuid kui otsustasin Volga välja ajada ja mööda niisket ja seega tolmuvaba kruusateed kohalikku plaaþi suplema suunduda. Nagu muiste. Edasi nagu ikka, pumbast küte üles, õhuklapp kinni ja esimesest pöördest käima. Sõita on hea, mingeid kolinaid ei täheldanud. Puhkealal jätsin ukse irvakile ja prijomniku vaikselt Raadio 3 peale tiksuma, et natuke ülbem oleks.
Tagasisõiduks oli õues juba pime. Sain taaskord nautida omapärast Volga käivitumishäält(see on nii imelikult kaunis, et mulle on tekkinud tahtmine see heli ükskord linti võtta ning tulevastele põlvedele säilitada).
Sõit jätkus kuni ühe pimeda metsa vahel 85km/h kustusid tuled. Kõik. Hetkega täielik pimedus. Sain ohutult seisma, hingasin sügavalt, kuid ei kaotanud närvi. Mudisin tulelülitit nii palju, et sain tööle gabariidid. Siis sain lisaks lülitada udutuled ja sõit võis kollases valguses jätkuda. Minu kogemuste järgi neist tuledest udus polegi kasu, pigem ongi tegemist hädaolukorras kasutatavate dubleerivate esituledega ja väljalülitatult lihtsalt stiililisadega.
Järgmisel päeval avastasin, nagu arvatagi oli, vea tulede pealülitis. Kontaktid olid kulunud ja üksteisest kuumuse toimel eemaldunud.
Oli tore vanatehnikaüritus.
Vasta
#77

Selle aasta Ettevaatust Auto toimus Kagu-Eestis. Küll juba kaks kuud tagasi, kuid mälestused ikka veel värsked. Seltskond oli hea, maaliline kuppelmaastik ja päikesepaisteline ilm suurepärased. Teekond möödus suurte probleemideta. Minnes Tartu poole tundus väljas valitseva 25 kraadi kohta autos äärmiselt palav olevat. Sai marketi parklas peatus tehtud ja asi sai selguse: kliimaseadme soojahoob ei tõmmanud salongiradika kraani täiesti kinni ja nii ta aina küttis. Teine pisike asi oli, et orienteerumisel hakkas veerandi paagi korral kütusenäidik oma elu elama pendeldades üles-alla.
Kokku sai läbitud pisut üle 600 kilomeetri ja keskmine kulu tuli 9,2.
See suvi oli eesmärgiks Volgat võimalikult palju sihtotstarbeliselt kasutada, ehk siis temaga sõita.
Üks aeg lõpetas töölepingu tulede pealüliti, mis ei ole üldse haruldane juhus 2410 puhul. Liiati, et minu oma oli juba aasta aega olnud 24 lüliti, mis ajapuuduse tõttu 2410-le kohanema oli sunnitud.
Uus oli Volga poes 7,67€ ehk 120 vanaraha.
[Pilt: 180720114051.th.jpg]
Seni painanud siduri värina likvideeris täielikult Robi soovitusel tehtud siduripedaali käigu reguleerimine. Seejärel õlivahetus ja sildade määrimine.
Nõnda läbisin oma tuhatkond kilomeetrit.
[Pilt: 210720114058.jpg]

Kuni üks hetk taaskord rohelist tankurit paaki suunates mõtlesin aastakuludele, kilometraažile ja oma paljudele teistele hobiautodele.
Pähe tekkis rumal mõte: "Mis siis oleks, kui prooviks Volgat müüa?"
Mõeldud-tehtud, auto taas särama löödud ja hinnaks pandud selline number, mille eest poleks kahju ära anda.
Tingituna vast suurest palavusest ja inimeste hallolluse keskmisest suuremast kurnatusest oli minu üllatuseks helistajaid kümneid.

Kõik viis selleni, et täna õhtul, neli aastat ja loetud päevad pärast selle Volga omandamist, lõin käed ja lahkus ta minu garaažist Viljandimaale loodetavasti veel ilusamat elu nautima.

Kokkuvõtteks oleks kena lisada pildiseeria, milline ta siis lõpuks sai.
[Pilt: 240720114066.jpg]
[Pilt: 240720114079.jpg]
Salongi üle olen ekstrauhke.
[Pilt: 240720114081.jpg]
[Pilt: 240720114085.jpg]
[Pilt: 240720114086.jpg]
Kapotialune jäi nii nagu oli - töötav.
[Pilt: 240720114087.jpg]

Praegu veel täpselt ei adugi, mis ma tegin, aga hinges on siiski värin. Oli ta minu esimene päris oma auto ja üks esimesi, mille oma kätega üles nokitsesin. Möödusid sellega nii piimaload kui vahtralehed ja see suvi sai täies uhkuses ringi sõita degradeerivate roheliste märkideta. Pilke ta alati püüdis ja inimeste meeli köitis. Ei lähe mul iial meelest selle mootori ja 24-10 väljalaske kombinatsioonis tekkinud kaunis summutikärin käiguvahetusel.

Hüvasti vana koer, olgu päike su värvkattele hell!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne