MTZ 05 ja Neva MB-2
#21
Muretsesin veel ühe MB1 endale lisaks. Kuna tegemist täitsa uue asjaga, siis pool päeva sai seda kiviks muutunud konserveerimismääret lahustatud ja maha pestud.
Aga jällegi on sellel üks "aga" küljes. Nimelt ei ole sädet. Sai see sädeme mähis võimalikult hooratta lähedale pandud, aga ei midagi. Siis võtsin töötava teise masina pealt selle mähise, aga ikka ei ole sädet. Veel panin selle uue mähise vana masina peale ja säde oli kohe olemas. Järelikult selles mähises asi ei ole.
Kas saab olla selline asi, et need hoorattal asuvad magnetid "lahtuvad" ära ja ei jõua siis enam sädet genereerida?
Hooratast uuelt masinalt vist võlli otsast mõistlikult kätte ei saa. Sai tehtud spets tõmmits ja tõmbamise ajal koputatud võlli otsa, aga ikkagi need hoorattal asuvad keermed tõmbas maha.
Oskab keegi öelda, mis moodi saaks asja küljest.
Vasta
#22
(13-09-2010, 22:25 PM)meli666 Kirjutas: Aga jällegi on sellel üks "aga" küljes. Nimelt ei ole sädet. Sai see sädeme mähis võimalikult hooratta lähedale pandud, aga ei midagi. Siis võtsin töötava teise masina pealt selle mähise, aga ikka ei ole sädet. Veel panin selle uue mähise vana masina peale ja säde oli kohe olemas. Järelikult selles mähises asi ei ole.

Enne kui korraliku asja tõmmitsaga pooleks tõmbad, vaata et sul midagi lühises ei ole! Mootori väljasuretamine käib tal ju magneeto keresse lühistamisega. Piisab, kui selle juhtme isolatsioon on katki, sulanud või lüliti p****s ja ongi krõðka, sädet netu! Vaata üle ja vajadusel vaheta omavahel ringi ka küünlajuhe ja piip. Viga tundub kirjelduse järgi olevat väga lihtne ja proosaline.
Magneti kontrollimine peaks ntx rauatükiga suht lihtne olema, aga ma ei tahaks uskuda, et magnetist niisama heast peast "vägi välja" on läinud. Sul ikka muud seal viga. Aga tõmmitsat läheb vaja alles siis, kui karteris midagi koputab või pilbasteks on.
Olen ise aastaid MB-1 omanik ja mootor 2x molekulideks lahti käinud. Kui miskit veel teada tahad, siis võid privasse kribada või helistada 53021345. Parem küsi, enne kui midagi ära lõhud!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#23
Tegin need mahaläinud keermed järgmise mõõdu peale. Proovisin siis uuesti tõmmitsaga tõmmata. Vaatasin, et midagi annab vist jälle järele, aga käis kõva nõks ja maha ta tuligi.
Panin siis teise horratta külge ja esimese tõmbega käivitus. Huvi pärast sai pandud see hooratas teisele ja jälle säde puudub. Midagi peab ikka selle hoorattaga nihu olema.
See seiskamise juhe sai üldse proovimiste ajaks maha võetud, nii et selle viga olla ei saa.
Vasta
#24
Ok, siis on küll imelik. Proovi rauatükiga, kas selle hooratta magnetil on tõesti "wägi välja läinud"? Oleks huvitav teada.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#25
Kui hooratta magnet roostes siis ei ole ka sädet
Vasta
#26
Kruvikeeraja otsaga magnetit puutudes on vahe täitsa märgatav. Vana tõmbab kruvikeeraja otsa enda vastu ikka tunduvalt kõvemini, kui see uus hooratas. Võibolla siis tehase praak.
Aga järgmised mured juba vaevavad. Nimelt kimbutab seda uut masinat ka see pöörete pendeldamise anomaalia. Pöörded tõusevad ja siis jälle langevad. Samuti, kui soojalt mootor seisma jätta, siis tõmba või hulluks ennast, no ei lähe käima, ei kinnise ega lahtise õhuklapiga. Tunni, poole teise pärast jälle käivitub ilusti.
Oskab keegi aidata, kuidas saaks karburaatori paika panna. Väiketraktorite raamatu järgi proovisin teha, kuid pöörded ikka kõiguvad suures ulatuses. Keerasin kahte kruvi, seda mis asub segusiibri võlli küljes ja seda, mis asub õhupuhastaja toru poole. Kolmandat, mis asub otsaga allapoole, esialgu ei puutunud, kuna raamatu järgi pannakse see tehases paika ja seda reguleerida vaja ei ole.
Vasta
#27
(15-09-2010, 19:36 PM)meli666 Kirjutas: Aga järgmised mured juba vaevavad. Nimelt kimbutab seda uut masinat ka see pöörete pendeldamise anomaalia. Pöörded tõusevad ja siis jälle langevad. Samuti, kui soojalt mootor seisma jätta, siis tõmba või hulluks ennast, no ei lähe käima, ei kinnise ega lahtise õhuklapiga. Tunni, poole teise pärast jälle käivitub ilusti.
Vaata, kõigepealt, et küünal töökorras oleks. Kui on kahtlusi, siis pane uus sobiva hõõgarvuga.
Töösoojal mootoril proovi karburaatori tühikäigu segukruvi veidi rikkamaks keerata ja vaata, kas pumpamine kaob ära. Olenevalt sellest kas kruvi reguleerib tühikäigu pidurdusõhu või emulsiooni hulka on vaja seda vastavalt kas sisse või välja keerata.
Ülaltoodu eeldab, et ujukikambri nõel peab. Näiteks UD15 mootoril oleval K-16M karburaatoril kipub nõelale soon sisse kuluma või siis ei pea see juba uuest peast. Üks lahendus oleks siis puurida vana nõela pesa välja ja teha uus, kuhu sobiks mõne muruniitja karburaatori remondikomplektist pärit nõel koos korraliku tihendiga.
Vasta
#28
Pöörete pendeldamisest sain lahti. Kuumalt seisma jättes, aga ära mitte proovigi käivitada. Lihtsalt ei lähe. Proovisin erinevaid küünlaid. Kõige paremini nagu toimiks A11-ga. Originaalis on talle ette nähtud A17V, aga seda ei ole kuskil müügis näinud. Veel sai proovitud ka teist süüteblokki, aga ei midagi. Üks tuttav ütles, et see tüüpiline vene asjade asi, et kuumalt käima ei lähe ja seda eriti ei saavadki parandada.
Samas see esimesena ostetud MB1 käivitub küll kuumalt esimesest tõmbest. Sellel aga on nii suured lõtkud väntmehhanismis, et palju ei julge tal töötada lasta, kuna keps tahab vist kolksu järgi juba vägisi õue tulla. Kunagi on vist juba keps sellel külje pealt väljas ka käinud, kuna ühelt poolt on mootorit keevitatud.
Veel vaevab seda uut masinat tuttav probleem, et reduktorisse õli pannes ajab alt rattavõllide juurest välja. Tüüpviga? Neid tihendeid vist ilma reduktorit pooleks võtmata vahetada ei saa? Kõige imelikum on see, et vanad tihendid on nagu valepidi sisse pandud, sest otsast vaadates on vedru väljapoole.
Üleüldse tundub, et masin on koostatud "sinisel esmaspäeval".
Vasta
#29
(16-09-2010, 21:50 PM)meli666 Kirjutas: Kõige paremini nagu toimiks A11-ga. Originaalis on talle ette nähtud A17V, aga seda ei ole kuskil müügis näinud.
Võid proovida NGK küünlad. See A17V peaks olema keskmist/külmemat tüüpi ja vaste oleks BP6HS. Takistit sellel pole ja tihvt on vajadusel maha keeratav. A11 on kuumem ja NGK vastav hõõgarv oleks 4 (näiteks siis BP4HS).
MTZ05 peal sai kasutatud ka viimasena märgitut, sest mootori surveaste on madal ja töötab teine enamus aega tühikäigul.
meli666 Kirjutas:Üks tuttav ütles, et see tüüpiline vene asjade asi, et kuumalt käima ei lähe ja seda eriti ei saavadki parandada.
Võid prooviks ka vanalt mootorilt karburaatori ümber tõsta.
Vasta
#30
Tsitaat:Veel vaevab seda uut masinat tuttav probleem, et reduktorisse õli pannes ajab alt rattavõllide juurest välja. Tüüpviga? Neid tihendeid vist ilma reduktorit pooleks võtmata vahetada ei saa? Kõige imelikum on see, et vanad tihendid on nagu valepidi sisse pandud, sest otsast vaadates on vedru väljapoole.
Üleüldse tundub, et masin on koostatud "sinisel esmaspäeval".

Kas mõtled võlli simmerlinge kui jah siis selleks pole vaja reduktorit laiali võtta. Lihtsalt tõmbad vana simmerlingi kruvikeeraja või oraga välja ja paned uue asemele.
Vasta
#31
Tsitaat: Kõige imelikum on see, et vanad tihendid on nagu valepidi sisse pandud, sest otsast vaadates on vedru väljapoole.

seal kasutatakse topelttihendeid, vedru on ka väljaspool, et takistada mulla võlli vahele minekut.
Vasta
#32
Kui külmalt käivitub ja kuumalt ei,siis keera kuumal mootoril küünal maha ja tilguta kolvile kümmekond tilka õli,aja motot paar tiiru ringi,küünal peale ja käima,kui käivitub,siis mootor hõre.Kuuma mootorit jätan mina seisma õhuklapi sulgemisega ehk lämmatan,siis läheb hõre mootor paremini käima.Kasutan seda moodust nii paadil kui ka aiatraktoril.
Vasta
#33
Mõõtsin kuumal mootoril kompresiooni ära ja sain 6,2 bar. Kuidagi vähe?
Kuna tegu ju tuttuue asjaga, siis ilmselt kas siis rõngad on kinni või klapid ei pea?
Samas küünlaaugust sisse vaadates paistab klapi tööpind ilus olevat. Igatahes sai silindrisse petrooli valatud ja lasen tal siis paar päeva seista.
Veel mõõtsin sellel teisel loksul surve ära ja sain 4,7 bar. Aga see masin käivitub nii kuumalt, kui ka külmalt alati esimese tõmbega.
Veel sai karburaatoreid omavahel vahetatud, aga probleemid jäid ikka samaks.
Selle õli tilgutamise asja proovin veel ka ära teha.
Vene värk on ikka täielik müstika.
Vasta
#34
Minu MB1-el oli ostes niisugune iseärasus, et kui jätsid lülitist seisma, siis käivitus pärast ok. Kui aga ise ükskõik mis põhjusel välja suri, siis tuli nööri kiskuda nii et pea märg! Kuna seda juhtus tihti, siis mäletan et mul olid põllutööde ajal sõrmed paistes nagu Leopoldil. Big Grin Eks ta virutas vahel tagasi kah. Käivitumine paranes oluliselt peale esimest mootori laialikiskumist ja oma talupojamõistuse järgi kokkupanemist. Enamasti läheb esimese matsuga. Üldse hakkas mootor paremini tööle. Ju siis oli tehases midagi valesti kokku pandud.
Eks tal ole omad nõksud ka, mida alguses ei teadnud.
1) Bensupaak on tal kuramuse madalal ja kütus ei jookse hästi peale. Disainer on nähtavasti muretsenud rohkem selle pärast, et junn auto pagassi ära mahuks. Töökindlus oli po**i! Enne külmalt käivitamist puhun alati läbi paagikorgi õhutusava paagile korraks surve sisse. On lausa kuulda, kuidas bensiin mulinal edasi tormab ja siis vait jääb, kui karbuss täis saab.
2)Samal põhjusel ei taha masin käia, kui bensu tase on alla poole paagi. Kui aga paak silmini täis panna, hakkab bensiin mootori töötamise taktis korgi õhutusaugust välja peksma. Hoian parajat taset.
3)Ikka sellelsamal põhjusel ei meeldi motoblokile isegi kerge ettepoole kallutamine. Bensiini pealevool lakkab ja mootor töötab seni, kuni karbuss tühjaks saab. Paraku tuleb mullafreesi kasutamisel teda vahel ette kallutada, ntx murukamara pealt pehme mulla peale sõitmisel. Siis peab kähku tegema, enne kui välja sureb.
Küssa suurele ringile: kas keegi on viitsinud paaki kõrgemale tõsta ja kas see on aidanud?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#35
Nii, paar päeva on petrooliga leotatud rõngaid. Täna sai siis uus õli sisse ja asi käima pandud. Igatahes rõngaste viga ei paista olevat. Kompresioon on ikka sama ja kuumalt ei käivitu. Pooljuhuslikult avastasin aga sellise asja, et kui mootor kuumalt seisma jätta ja enne uuesti käivitamist panna õhuklapp kolmveerand kinni, siis käivitub alati ka kuumalt esimese tõmbega.
Oskab keegi öelda, millised tihendid rattavõllidele käivad?
Sai ühe poole tihend välja urgitsetud, aga kuna ta läks nii katki, siis päris hästi aru ei saanud, milline ta on. Tundus, et seal oli üks tihend kahe huule ja kahe vedruga. On üldse sellist tüüpi olemas?
Või käib ikka sinna kaks eraldi tihendit, üks siis ühte ja teine teistpidi?
Kuna võlli läbimõõt on 30mm ja kaeluse mõõt on 42mm, siis kas tihend peabki olema mõõtudega 30*42?
Vasta
#36
(28-04-2009, 14:53 PM)Basilio Kirjutas: Rihmade eluiga on lühike ja nad peavad olema täpselt õige mõõduga, muidu tulevad kohe probleemid.

Minul on ka mingi jama rihmadega. Edasi käigu oma on vist natuke pikk. Igatahes see pingutusrullik annab peaaegu üles tulla ja ei pinguta rihma enam korralikult ja suuremal tõusul hakkab rihm libisema.
Tagumise käigu rihmaga on jälle selline teema, et kui vajutada seda linki poolenisti, siis õrnalt rihma libisedes veab ilusti tagasi, kui aga vajutada link põhja, siis jääb traktor üldse seisma ja tahaks nagu edasi minna.
Oskab keegi öelda, mis profiili ja pikkusega rihmad talle käivad?
Miniagrotehnikast saaks küll originaale, aga nemad paraku postiga ei saada ja Tallinnasse sellepärast eraldi sõita ei tahaks.
On üldse selliseid rihmu kuskilt mujalt ka saada?
Vasta
#37
Mina ostsin viimati rihmad Pärnust põllumajandusmasinate poest Lao tänaval. Seal on üks vanem mees, kes teadis kohe peast, milliseid tarvis ja andis. Enne olid mul mingid ise otsitud enamvähem rihmad ja nendega oli paras n**s tööd teha. Edasivedu oli kogu aeg peal ja käiku sai sisse ainult tagasikäigu lingist "libistamisega" nii et suur rihmaratas korraks seisma jäi. Tagurpidi sõites oli hirmus rihmakigin ja kärsakas. Küll ma uurisin ja puurisin, no kõik paistis korras olevat, lihtsalt ei tööta nii nagu vaja. Kui täpselt õiged rihmad peale sain, oli masin nagu ümber vahetatud. Ta on ikka hirmus kapriisne nende rihmade osas. Mitte ainult pikkus, vaid ka laius ja profiil peavad täpselt õiged olema.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#38
Kuna see vanem MB1 paukus imelikult mul töötamise ajal, siis sai hakatud uurima, milles viga. Küünla august vaadates tundus väljalaskeklapp olevat kole põlenud. Võtsin siis silindrikaane maha ja avastasin sellise asja, et väljalaskeklapp ei sulgu korralikult ja ilmselt sealt see paukumine tuligi. Kruvisin selle karteri õhutuskaane ka lahti ja sealt lasin siis klapid lahti. Väljalaske klapi pesa oli ikka üksjagu põlenud. Sai siis mõlemad klapid ilusti pastaga pesadesse ära lihvitud ja klapivahed õigeks käiatud ning panin siis teistpidi asjad kokku tagasi. Silindri seintel paistsid ka õrnad jooned. Ju siis oli kunagi kuuma saanud.
Tõmbasin siis masina käima ja nii nagu korraks gaasi andsin juhtus selline asi nagu allpool olevatel piltidel. Kuidas saab klappide lihvimine nõnda mõjuda mootorile, sellest küll aru ei saa.
Enne mootori lahtivõtmist sai tuuritatud küll ja küll, midagi ei juhtunud.
Kas siis kepsul oli liiga suur lõtk sees? Sai pööratud seda väntvõlli küll ja vaadatud, kas on lõtku või ei ole. Ei paistnud nagu.
Veel küsiks sellist asja, et nukkvõllil on ühe nuka sees nagu mingi pulk. Hammasratta küljes on nagu mingi viht. Kas see on selle jaoks, et kui käima tõmmata, siis hoitakse klappi lahti ja on kergem käivitada?
Pildid:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#39
See kaaluvihi ja kuulisüsteem on tõesti dekompresiooni meh. ,et oleks lihtsam käega käivitada.Laseb natukene vurtsu sisselaskesse tagasi.

Kuigi jah jääb müstikaks kuidas sa hooratta ja kepsu ära lõhkusid. Alguses arvasin,et vb panid asja väga valesti kokku ning lasid klapid pähe kuid MB-1 mootoril on püstklapid.

Palju sa tuuritasid? Sest 100% võin öelda,et isegi tänapäeva väike võimsusega tarbemootorid tohivad pikaajaliselt töötada ainult 3000-3400 pööret. Rääkimata vanast ning kulunud mootorist.

Teiselt poolt mõtle täpselt läbi mis sa ikkagi tegid kuna ma isekeskis mõtlen halba kokkupanekut. Näiteks kui sul on hooratas koonuspinnaga ning "vägistad" selle kinni väga siis võid prao pingutamisega sisse ajada.

Ega sul silindris mingit võõrkeha polnud? Kepsu alumine silm näitab nagu oleks kolb vastu takistust põrutanud.
Vasta
#40
Hooratast ei võtnud üldse küljest. Ära lõhkus ta see, et keps jooksis puru ja väntvõll jäi äkki seisma. Inertsist ilmselt kiilu koha pealt lõi ta pooleks. Lääne mootoritel on alumiinium kiil, mis taolisel juhul vist läbi lõikatakse, aga vene omal oli see kiil nii kõvast materjalist, et viil ka ei võtnud. Ilmselt selle nahka see hooratas läkski.
Mootorit ei võtnudki palju üldse laiali. Silindrikaas maha ja küljepealt see väike luugike lahti, et saaks klapid lukust lahti lasta.
Karteri kaant ei puutunud üldse.
Kepsu lõtku vaatasin nii, et keerasin hästi vähehaaval hoorattast mootorit ringi ja vaatasin seda, et pöörates liiguks ka kolb momentselt üles alla.
Mingit võõrkeha kolvi peal olla küll ei saanud, siis oleks ju jälg kolvi peal näha.
Gaasi tõstsin tühikäigu pealt ainult korraks ja juba keps läkski.
Sai ühe vana saeparndajaga ka räägitud ja tema arvas olevat ikka vea selles, et kepsul oli lõtk sees. Mootorsaagidega olevat tal ka paar korda nii olnud, et vana kolvi, silindri ja rõngastega tuurita palju tahad mootoriga, kui aga panna uus silinder, rõngad ja kolb, siis väntvõlli mittevahetamisel on läinud samuti keps katki. Ilmselt mul ka siis pärast klappide lihvimist kompresioon oli niipalju suurem, et keps ei pidanud enam vastu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne