25-04-2014, 22:30 PM
Sai villand sellest originaal lahendusest, kus mootori reduktor veab ketiga siduritekasti.
Pöördeid omajagu. Kett venib ja hakkab rapsima. Lisaks ikkagi automaatkastiõli siduritekastis kõva pakasega jäi jänni. Nöörist tõmmates tahtis käsi otsast tulla. Veidike asi leevendus, kui mootori reduktori vabakäiguga sai mootor ette soojendatud. See aga eeldas mitut käivitamist, kuna mootori töötamise ajal käiku sisse panna ei saa.
Kettülekanne sai asendatud kiilrihmülekandega. Suurimaks eeliseks siis see, et saab rihma nõrka lasta pinguti vahendusel. Külmaga käivitab mootori ja alles siis siduritekasti vedu rihma pingutamisega taha.
Kiilrihmülekande kasutuselevõtmiseks eriti suurt tööd ette võtta vaja ei olnud. Mootori küljes oleva reduktori väljundvõlli otsast tuli ketiratas eemaldada. Asemele läks Taper Lock kinnitusega rihmaseib.
Pildil näha ka rihmapinguti. Selle asend sai valitud nii, et suruks rihma pingutamise korral võimalikult palju ümber rihmaseibi, et oleks hea haakumine. Sest tegemist ju väiksema seibiga, kus suurem oht läbilibisemiseks.
Alumise veetava siduritekasti ketiratta asendamisel rihmarattaga oli tööd mõnevõrra rohkem.
Originaalis siis selline, seest nuutidega.
Ostetud sai lihtsalt Taper Lock rihmaratas, ilma südamikuta. Ja sai treitud aste sisse, et ketiratas sisse läheks. Kinnitamiseks sai puuritud neli ava.
Järgmiseks sai siis ketiratas rihmaseibi sisse pressitud, kuna treitud sai õrna pinguga. Kinnitamiseks kasutasin nelja puidupolti, millel käiasin need kandid maha. Sai valmis selline asi.
Järgmiseks sai tehtud rihmapinguti. Pinguti sai liikuma pandud laagritele, siis ei hakka nii kergesti puksi ära kuludes loksuma. Samuti remont lihtne, vaja vaid laagrid ära vahetada. Pingutusratas ise VW/Audi 1,8 mootorilt pärit.
Rihma pingutamine ise toimub praegu lihtsalt vedru aasa taha tõmbamisega. Eks tuleb midagi asisemat teha.
Vedru ise ka lahja võitu, tõsisema kallakuga kipub rihma libistama.
Kuna asi suht värske. Siis eks näis, kuidas asi vastu peab.
Suuremad halgudeveod on ees.
Kui üks rihm jääb lahjaks, siis tuleb kaherealise rihmaseibi peale üle minna.
Õnneks veel siduritekasti ja rehvi vahel selleks ruumi peaks jätkuma.
Kasutasin muidu B profiili rihma.
Kui millalgi jälle aega on, siis lõppülekande ketiga peaks ka miskit ette võtma.
See küll käib nüüd tunduvalt aeglasemalt ringi ja sedagi ainult masinaga liikumisel.
Kiilrihm enam ilmselt siin ei õigusta, kuna jõud suured.
Mõttes on asendada need ketirattad hammasrihmaratastega. Ja pingutus teha siis silla kinnituste vahele niiöelda peiliplekke asetades.
Ainult, et mis selle hammasrihma laius peaks nüüd olema. 50mm piisav?
Lääne miskised tsiklid kasutavad ka hammasrihma vist tagaratta ringiajamiseks. Huvitav, kui lai rihm seal kasutuses on?
Seal peaks ka vist päris tummised jõud mängus olema.
Pöördeid omajagu. Kett venib ja hakkab rapsima. Lisaks ikkagi automaatkastiõli siduritekastis kõva pakasega jäi jänni. Nöörist tõmmates tahtis käsi otsast tulla. Veidike asi leevendus, kui mootori reduktori vabakäiguga sai mootor ette soojendatud. See aga eeldas mitut käivitamist, kuna mootori töötamise ajal käiku sisse panna ei saa.
Kettülekanne sai asendatud kiilrihmülekandega. Suurimaks eeliseks siis see, et saab rihma nõrka lasta pinguti vahendusel. Külmaga käivitab mootori ja alles siis siduritekasti vedu rihma pingutamisega taha.
Kiilrihmülekande kasutuselevõtmiseks eriti suurt tööd ette võtta vaja ei olnud. Mootori küljes oleva reduktori väljundvõlli otsast tuli ketiratas eemaldada. Asemele läks Taper Lock kinnitusega rihmaseib.
Pildil näha ka rihmapinguti. Selle asend sai valitud nii, et suruks rihma pingutamise korral võimalikult palju ümber rihmaseibi, et oleks hea haakumine. Sest tegemist ju väiksema seibiga, kus suurem oht läbilibisemiseks.
Alumise veetava siduritekasti ketiratta asendamisel rihmarattaga oli tööd mõnevõrra rohkem.
Originaalis siis selline, seest nuutidega.
Ostetud sai lihtsalt Taper Lock rihmaratas, ilma südamikuta. Ja sai treitud aste sisse, et ketiratas sisse läheks. Kinnitamiseks sai puuritud neli ava.
Järgmiseks sai siis ketiratas rihmaseibi sisse pressitud, kuna treitud sai õrna pinguga. Kinnitamiseks kasutasin nelja puidupolti, millel käiasin need kandid maha. Sai valmis selline asi.
Järgmiseks sai tehtud rihmapinguti. Pinguti sai liikuma pandud laagritele, siis ei hakka nii kergesti puksi ära kuludes loksuma. Samuti remont lihtne, vaja vaid laagrid ära vahetada. Pingutusratas ise VW/Audi 1,8 mootorilt pärit.
Rihma pingutamine ise toimub praegu lihtsalt vedru aasa taha tõmbamisega. Eks tuleb midagi asisemat teha.
Vedru ise ka lahja võitu, tõsisema kallakuga kipub rihma libistama.
Kuna asi suht värske. Siis eks näis, kuidas asi vastu peab.
Suuremad halgudeveod on ees.
Kui üks rihm jääb lahjaks, siis tuleb kaherealise rihmaseibi peale üle minna.
Õnneks veel siduritekasti ja rehvi vahel selleks ruumi peaks jätkuma.
Kasutasin muidu B profiili rihma.
Kui millalgi jälle aega on, siis lõppülekande ketiga peaks ka miskit ette võtma.
See küll käib nüüd tunduvalt aeglasemalt ringi ja sedagi ainult masinaga liikumisel.
Kiilrihm enam ilmselt siin ei õigusta, kuna jõud suured.
Mõttes on asendada need ketirattad hammasrihmaratastega. Ja pingutus teha siis silla kinnituste vahele niiöelda peiliplekke asetades.
Ainult, et mis selle hammasrihma laius peaks nüüd olema. 50mm piisav?
Lääne miskised tsiklid kasutavad ka hammasrihma vist tagaratta ringiajamiseks. Huvitav, kui lai rihm seal kasutuses on?
Seal peaks ka vist päris tummised jõud mängus olema.