Garaazi kütmine

(31-12-2017, 18:17 PM)aavu Kirjutas:  
(31-12-2017, 14:06 PM)hobiautod Kirjutas:  Kogemus òhksoojus pumbaga.
Suurim miinus on pidev tolmu lendlemine.

Kas filtreid peab iga päev puhastama? Õhksoojus pump ju tolmuimeja põhimõttega.

No igapäev ei puhastanud aga kui sooja hakkas vähem tulema on aeg redel tuua ja tolmuimeja ning suruòhk käiku lasta. Soovitan eraldi filtrikasti peale meisterdada òhuvòtule.
Vasta

A see pump on sul tavaline, nö kodukasutaja oma? Ma endale uurisin seda, siis öeldi et unusta ära ja olemas on garaazide jaoks eraldi mingi tolmu mittekartev isend, plekk-korpusega jne

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

(31-12-2017, 22:56 PM)90Deville Kirjutas:  A see pump on sul tavaline, nö kodukasutaja oma? Ma endale uurisin seda, siis öeldi et unusta ära ja olemas on garaazide jaoks eraldi mingi tolmu mittekartev isend, plekk-korpusega jne

Tavaline kodukasutaja. 4 aastat tiksunud. Ideaalis tuleks kútteelemendi läbipesu teha.
Vasta

Oolrait, siis ma ikka olin öigel teel, vend ütles et sellel tööstusvariandil keerad paar kruvi lahti ja lased suruöhuga läbi ning keiss klöusd. Et tavalisel ei jaksa keegi neid filtreid vahetada.
Muidugi hind oli kah x2

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

(31-12-2017, 23:04 PM)90Deville Kirjutas:  Oolrait, siis ma ikka olin öigel teel, vend ütles et sellel tööstusvariandil keerad paar kruvi lahti ja lased suruöhuga läbi ning keiss klöusd. Et tavalisel ei jaksa keegi neid filtreid vahetada.
Muidugi hind oli kah x2

Mis seal vahetada. Pestav filter. Ma ise ideaalis teeks mingi kasti ûmber koos vatiini filtri elemendiga mida rullist lòikad. See, et lased suruòhuga tolmu tuppa laiali annab selle tulemuse, et see tolm on seal masinas varsti tagasi.
Vasta

Ma saan sinu arvamusest aru, kuid ei nöustu.
Minu garaazis ei ole pmtselt tolmu mitte tekitavaid töid,(ja ma ei pahtelda, lihvi)
Niiet see vatiin ei hablaks kuidagi
Eks kunagi, kui niipalju veeringuid suudaks kokku kraapida et see maagiline imemasin sebida, saan targaks. Siis ütlen siia kah

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

Jutt siis mingist sellisest asjast
https://www.alpicair.com/products/duct-m...door-units
Vasta

(01-01-2018, 00:00 AM)90Deville Kirjutas:  Ma saan sinu arvamusest aru, kuid ei nöustu.
Minu garaazis ei ole pmtselt tolmu mitte tekitavaid töid,(ja ma ei pahtelda, lihvi)
Niiet see vatiin ei hablaks kuidagi
Eks kunagi, kui niipalju veeringuid suudaks kokku kraapida et see maagiline imemasin sebida, saan targaks. Siis ütlen siia kah

Ma ei saa aru, et kuidas saab see junn 2x rohkem maksta kui välisosa on sama ja siseosa on veidi teise lahendusega.
Vasta

Ma ka ei saa Smile
Mu hinnainf on muidugi tänaseks aegunud kah ilmselt, kindlasti on oluliselt odavamaks läinud nagu köik muugi...

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

Ma kah uurisin neid asju. Ja samuti pakuti,et pane tööstuslik puhur sisse. Seda kerge puhastada ja väidetavalt lihtsama lahendusega kui tavalised tubased puhurid on. Aga hinna vahe oli natuke rohkem kui 2x võrreldes tubase versiooniga.
Pidavat ikkagi tööstustele mõeldud olema Big Grin  Ehk lihtsus ja robustsus maksavad.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

(30-12-2017, 00:03 AM)v6sa Kirjutas:  Nii on. Cool

Siinkohal väike meeldetuletus, et tasuta juust on ainult hiirelõksus ja kui tahta odavat süsteemi, tuleb kas kõva arvet maksta või ise tööd teha. Või siis leida keegi, kes tööd teeks...

Näedsa, olingi juba selle lihtsa tarkuse ära unustanud, hea et enne nii suurt ettevõtmist keegi meelde tuletab.
Olin lausa nii unustanud, et sõnagagi ei maininud, et otsin head, tasuta ja võimalikult suurt ja võimsat süsteemi, mis kütet ei tarbi. Wink
Selles, et katlakütmine põhitööks ei saa ja kütteks soov puitu (laastu ja saepuru) kasutada, on muidugi selge vastuolu. Nimelt on kuiv puitmaterjal omal olemas ja ka masinad mis sellest suures koguses laastu ja puru teevad. Viimase utiliseerimise eest peale maksta ja elektri vms odavlahendusega kütmisel ei näe väga mõtet.

Head uut!
a.
Vasta

(27-12-2017, 23:07 PM)hulgus Kirjutas:  Küsimus võimsuse vajaduse kohta.
Soojustamata Narva/Aeroc blokist sein, 300mm, plastaknad, soojustamata betoonpaneel lagi. Ruumid 3m kõrged. hoone alune pind on 400m2. (kunagi tulevikus plaan min 100mm peno soojustuseks ja laepealne ka).
Kütma hakkab puidu küttel katel.
Mis suurusjärgus peaks olema katla võimsus? kui palju radikate võimsus/hulk per. m2, et külmemal ajal +10-+12 sees hoida ja ekstreemse külmaga ruumid +kraadidega oleks?
Teoreetilised numbrid oleks head, aga praktilised kogemused on ka teretulnud.

Tuletame meelde algset küsimust, et isand hulguse täiesti põhjendatud pahameel siinkirjutaja asjatundmatu ja liigjulgete eelduste tõttu vildakaks osutunud kõigile teada elutarkuse meeldetuletamise pärast mitte kaduma ei läheks.

Ma ei loe esmasest ülesandest välja mitte sõnagi selle kohta, et kütteks pruugitav puit oleks põhitegevuse kõrvalsaadus, millest tuleks kuidagi valutult vabaneda... Rolleyes

Loodetavasti on vahpealsed väga asjakohased Cool  rehkendused toonud valgust ja saame peatselt teada, millise tootja kui võimas katel puidufirmat (sest ma ei kujta ette ühtegi garaaži, milles toimuva remondi tulemusene tekiks kuupmeetrite kaupa saepuru ja höövlilaastu Toungue ) peatselt soojendama hakkab.
Vasta

(01-01-2018, 22:40 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Loodetavasti on vahpealsed väga asjakohased Cool  rehkendused toonud valgust ja saame peatselt teada, millise tootja kui võimas katel puidufirmat (sest ma ei kujta ette ühtegi garaaži, milles toimuva remondi tulemusene tekiks kuupmeetrite kaupa saepuru ja höövlilaastu Toungue ) peatselt soojendama hakkab.
Seda seepärast, et ma töökoja kütmise teema, salakavalalt garaaži kütmise alla sokutasin. Rolleyes 
Vabanduseks olgu öeldud, et ca 90m2 jääb (loodetavasti) tehnikale ja rauale.

Hetkel on tõsine valik, kas hakata talvel soojustama ja kütta ajutiselt mingi bullerburžuikaga, või katlaga ilma soojemaks kütta ja kunagi suvel soojustada.
Vasta

Mina kasutan seda varianti, et kütan ilma soojemaks talvel, ja kevadel/suvel hakkan soojustamisega tegelema...

Kuigi soojustusmaterjal jms. vajalik on suures osas olemas, siis leidsin, et suvel saab asja teha põhjalikumalt ja rahulikumalt igasugu muude tööde kõrvalt. Lisaks maksab igasugune talvisesse tingimussse mõeldud vaht, liim, jms. rohkem. Kuigi jah, talve kui miinust - ei ole nagu väga palju, aga see vesi ja niiskus jms. mängib ikka rolli materjalide paigaldusel...

Aga isegi vundamendi soojustamisega on kuiva ja sooja ajaga lihtsam...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

Kas kellelgi kogemusi koduse kaugküttega on?
Nimelt on mul plaanis abihoonele paigaldada põrandaküte, kahjuks asub hoone katlast 50m kaugusel, kas on kellelgi mingeid soovitusi, kas üldse tasub vedada sinna küttetorustikku.
Vasta

Eks suuremad soojuskaod ikka on, aga palju see rahakotti mõjutab, oleneb ka sellest millise kütusega kütad.
Vasta

(08-01-2018, 19:12 PM)Raigo Kirjutas:  Kas kellelgi kogemusi koduse kaugküttega on?
Nimelt on mul plaanis abihoonele paigaldada põrandaküte, kahjuks asub hoone katlast 50m kaugusel, kas on kellelgi mingeid soovitusi, kas üldse tasub vedada sinna küttetorustikku.

Kunagi Valgas ehitas meie firma katla kõrvalhoonesse ja umbes 35 meetrit veeti maa alt üle õue kontorisse. Torud muidugi olid eriti šefid tolle aja kohta ja mitte odavate killast.. Taanist sai need isolatsiooniga torud toodud. Mälu järgi oli toru umbes 35-40 cm läbimõõduga ja keskel mingi  pooleteise tolline raudtoru. Paigaldajad väitsid, et selle toru võiks ka maa peale panna , isolatsioon olla nii hea ja soojakadu mingit polevat.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(08-01-2018, 19:12 PM)Raigo Kirjutas:  Kas kellelgi kogemusi koduse kaugküttega on?
Nimelt on mul plaanis abihoonele paigaldada põrandaküte, kahjuks asub hoone katlast 50m kaugusel, kas on kellelgi mingeid soovitusi, kas üldse tasub vedada sinna küttetorustikku.

Selline mõtteke. Kui mähkida küttetoru mingisse soojustpeegeldavasse materjali (nt foolium), sinna peale tavaline isolatsioon ja kaitse meh. vigastuste vastu. Kas oleks mingitki kasu fooliumist või analoogist? Kas see uuem toru, alupeks vist, oleks soojapidavam? Ikkagi alumiiniumist!

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(08-01-2018, 20:35 PM)Daff Kirjutas:  
(08-01-2018, 19:12 PM)Raigo Kirjutas:  Kas kellelgi kogemusi koduse kaugküttega on?
Nimelt on mul plaanis abihoonele paigaldada põrandaküte, kahjuks asub hoone katlast 50m kaugusel, kas on kellelgi mingeid soovitusi, kas üldse tasub vedada sinna küttetorustikku.

Kunagi Valgas ehitas meie firma katla kõrvalhoonesse ja umbes 35 meetrit veeti maa alt üle õue kontorisse. Torud muidugi olid eriti šefid tolle aja kohta ja mitte odavate killast.. Taanist sai need isolatsiooniga torud toodud. Mälu järgi oli toru umbes 35-40 cm läbimõõduga ja keskel mingi  pooleteise tolline raudtoru. Paigaldajad väitsid, et selle toru võiks ka maa peale panna , isolatsioon olla nii hea ja soojakadu mingit polevat.

Tänapäeval on ka mingi plast,sõber vedas, kui vaja uurin.
Vasta

(08-01-2018, 19:12 PM)Raigo Kirjutas:  Kas kellelgi kogemusi koduse kaugküttega on?
Nimelt on mul plaanis abihoonele paigaldada põrandaküte, kahjuks asub hoone katlast 50m kaugusel, kas on kellelgi mingeid soovitusi, kas üldse tasub vedada sinna küttetorustikku.

Suured linnad köetakse kaugküttel ära, asi see üks abihoone kütta on.
Märksõnaks eelisoleeritud toru (Uponor näiteks ), soovitaks paaristoru.
Ise olin sama valiku ees, kõrvalhoone ja katlamaja oli plaanitud 20m elamust, aga jäi tegemata. Lubati, et kaod on olematud.
Säästuvariandina olla kasutatud ka tavalist isoleeritud alupexi 100mm kanalisatsioonitorus (niiskuse vältimiseks). Viimases saad ka kaableid vms läbi vedada. nn torukoorikud, foolium jm lahendused maa alla ei sobi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne