Garaazi kütmine
Eks on häid eelisoleeritud torusid küll, aga kaod jäävad ikkagi, päris ilma ei saa. Eriti silmatorkavad on kaod väikese tarbimise juures. Näiteks kui kadu on pidevalt 0,5 kw ja samas kütmiseks on soojemapoolse ilmaga vaja 1,5 kw, siis kadu on 25%. Arvan, et hästi isoleeritud toruga võiks kadu suurusjärgus u. 0,5 kw kandis olla. Kui suvel ainult sooja tarbevett teha nii pika trassiga, siis odavam oleks kohapeal elektriboileriga teha.
Vasta
Põrandaküte lubab kasutada madalamat temperatuuri ja seega on ka soojakaod väiksemad kui keskkütte trassis.
Kui 24/7 ühtlane temperatuur pole vajalik, siis annab veel ökonoomitada.
Vasta
Uponori spetstorul on lett ca 35+km. x 50m 
Aga kui panna 25x2,3 küttetoru, koorik peale ja kaitsmaks niiskuse eest lükkaks teise kanali torusse .
Vasta
kaldun garaazhist kõrvale - kas on keegi ise põlveotsas soojushajuteid teinud?
mul tekib praegu 2. korruse põrandasse selline küttesüsteem: http://teet.luarvik.org/d/7327-1/IMG_201...14823a.jpg

plekk väändub kohapeal.
kardan natuke selle pärast, et soojuse ülekanne jääb kehvaks - pleki ja toru kontaktpind on ilmselt tehase-hajutist hulka väiksem.

maja soojustatus on viisakas (20cm villa välistarindites), küttesüsteem on madalatemperatuuriline (soojuspump).

aluplekk oli lihtsalt olemas - sellest ka taaskasutuse mõte.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
Tere.
Aastaid tagasi sai 16mm läbimõõduga alupex toru tarbeks tehtud nii, et kasutatud töö juures oleva veneaegse pleki painutuspingi abi. Sellel avanes pleki vahelevõtmise pilu nii 3 või isegi rohkem cm. Ja suutis oma lõugu piisava jõuga kokku suruda. Võtsin toru läbimõõduga ümarraua lati. Lisasin juurde pleki paksuse ja natuke veel ning vinkelrauast tegin sobiva vahega raami. Alumiiniumpleki tahvel ribadeks ja kogu krempel painutuspingi vahele, pleki ribad muidugi ühekaupa. Jäid ilusad sirged, toru läks tihedalt vahele ja pleki (põranda) tasapinnaga oli kõik tasa. 
Algul proovisin sama raami ja lati abil selliselt, et sõitsin auto rattaga latile, kuid kuna jõud mõjus pleki servale, siis rebis pleki puruks. Teoorias saaks tungraua abil sama teha, mis mina painutuspingiga.
Hajameelne
Vasta
jah - Sa tegid juba tehasetoote sarnase asja. Mis põrandad muud olid, mis oli kütteallikas ja kuidas tööle hakkas? Mind huvitab just, kas saab ka nii lihtsalt, nagu ma teen - muretsen natuke, kas selline lihtsalt natuke väänatud plekk ülesannete kõrgusel on... Peale läheb veel vanakooli-paksusega (ca 32mm) põrandalaud, mis on ju pigem isolatsioonimaterjal. 1.korruse põrandad on betoon, mis omastab soojust hulka paremini - võimalik, et 2.korruse vähe soojust ära andvad küttekontuurid hakkavad lisaks vähesele töötamisele veel ka pumpa lollitama (tagasivoolu vee tempi tõstma).

(muidu auto raskuse kasutamine käis ka mul stantsi-variandina mõttest läbi)
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
Mina tegin nii. All on fooliumpaber.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
(15-01-2018, 19:30 PM)rollfix Kirjutas: Mina tegin nii. All on fooliumpaber.

Sinna torude ümber läks mingi segu? Kuidas jala all tundub pärast?
Muidu, torusid on niimoodi hea lihtne vedada küll, aga hea praktika kohaselt veetakse toru üldjuhul paarina, pealevool ja tagasivool kõrvuti, et tagada ühtlane temp kogu kontuuri ulatuses. Muidu võib pikemates kontuurides isegi 3-4 kraadi erineda põranda temperatuur ühes ja teises toa ääres ja see on juba tuntav.  Wink 

Suvaline interneti näide paaris veetud torust:

[Pilt: nokia-pildid-016.jpg]
Vasta
Kuidas see foolium töötab ja mis on küttevee temperatuur? Peale läks ilmselt laud (ujuvpõrandat sellisele alusele ju ei pane)? Kas toru sai veel ka kipsisegu vms soojust ülekandva täidise ümber?
sellisel kujul (eriti veel ilma vahesid nt kipsiga täitmata) ei julgeks ma teha - Uponori hajutid on toru ümber ja ca 0,5mm alumiiniumplekist. Foolium on õhuke ja lisaks on taolisel kujul kontakt põrandaga kole väike. Kui aga ka selline lahendus madalatemperatuurilises süsteemis töötab, on mu muretsemine ilmselt asjata Smile

olli - nn kuivpaigaldusega (nagu rollfixil on) ei saa kontuure nii vedada nagu betooni sisse (Su pilt. Natuke kummaline pilt muidugi - märgpaigaldusel oleks loogiline armeerida. Tegu paistab ka olevat viilualusega ehk 2+korrusega). Võinoh - kuidagi ehk isegi saaks, aga see on hirmus nokitsemine.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
igasugune nn peegliga plekisees olev süsteem töötab lam.parketiga normaalslt, kuid kui paksem asi juba peal siis temp peab olema suht kõrge et soojus läbi tuleks. Pandud peale 14mm tamme laud siis pealevoolu temp juba 38-42 kraadi.

mõistlik oleks teha: voolium paber alla toru põrandale kinni ja siis kipsiribad vahele ja toruümbrus segu täis. Paneks veel põrandakipsi ka üleni peale. Põrand soojeneb ühtlasemalt ja salvestab ka minimaalsel määral sooja ja samas vahelae jaoks suht kerge lahendus.

See plekiga lahendus mida kallilt pakutakse ei tööta eriti hästi vanemates majades.

H
Vasta
Kõige all on vineer, mis annab ühtlase toestuse fooliumpaberile. Vahele ma mingit täidist ei pannud, kasutegurit ma ei suutnud selles näha. Peal on 18 mm. saepuruplaat ja siis parkett. Pealejooksud jäid toa keskele ja liikusin järjest seina äärde. Mahupaak 1,5 kanti ja Viadruse tahkeküttekatel. 50-60 kraadi keskmine ja põrand täiesti meeldiv.
Põhjuse sellise lahenduse tarvis dikteeris vahelagi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
Skeem "olli" on sobiv vannitubadesse, kus on soovitav torud paigaldada tihedama 150mm sammuga. Kuna valdav osa käänakuid on 90 kraadise nurga all, siis on lihtsam toru painutada. 

Skeem "rollfix" on tegelikult projekteerimis-staadiumis tavapärasem lahendus, aga on tõesti mõningane hulk paigaldajaid, kes leiavad "olli" skeemi paigaldamisel mugavama olevat ja teevad oma mõistusega projekti ümber. Unustamata sealjuures Tellijale veel selgitamast, et projekteerijad ongi kõik idioodid.

"Rollfixi" skeemi eelis on selles, et kuumema veega pealevoolutorud saab paigaldada välisseina äärde, kus jahtumine tegelikul aset leiab ja just selle koha peal on põranda temperatuur siis sobival viisil paari kraadi võrra kõrgem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne