Garaazi kütmine
#21
50m² garaazi puhul on kõige mõistlikum minu meelest siiski sobiva suurusega bullerjan.
Korda peab lihtsalt hoidma. Bullerjan kütab ikka väga edukalt, lisaks pole tööruumi vajagi toatemperatuurile ajada, peaasi, et hingatav õhk on soe. Kiviseinad jäävad külmaks, ja mis siis, ega sa selg vastu seina tööta.
Teema algataja siiski märkis, et tema elavat tuld kasutada ei taha, siis jääbki vaid el. puhur.
Vasta
#22
Teema algataja ei taha ka elektripuhurit kasutada. Lihtne põhjus: garaazi elektrisüsteem pole just kõige teravam nuga sahtlis. Tavalise väikese kodus olnud puhuri rakendamise tagajärjeks oli terve rea garaazide pimedaks jäämine. Põhjusmõtteliselt aga peaks saama õhu probleemi lahendada kui seina sisse mingi ventikas panna?
Siin kasvab eesti meeste sugu ja sammub vabadusele, siin kasvab priskelt eesti neiu ja sirgub eesti mehele!
Vasta
#23
Aegunud teema,aga hea oma teema alustamiseks.
Nimelt sai renditud vana KEKi aja hoone,(peaks koosnema 2rida tellist?)
Kus on põranda pinda 150m2 ja kõrgust 6m ja 4m.
Mis lahendusi keegi pakub??

Hetkel mingi vana veekütte ahi(koosneb torudest 20tk),torud kinni pandud,et tegemist ikka õhkküttega,kasutegur on minu arust 0 ainult ahju juures on soe,sai proovitud,et vent ajab ahju juures õhku ringi,kuid ei midagi.
Vasta
#24
Tervist ja head vana aasta lõppu kõigile!

Olen proovinud nii diislil kui gaasil töötavat puhurit u60rm põranda
pinnaga garaazis.Hea pole kumbki.
Esiteks hakkab õhtuks kõrvadele ja närvidele halvasti mõjuma
töötava puhuri müra.
Teiseks, diislil töötava puhuri puhul jääb riietele ja ka endale tugev
diisli vingu lõhn juurde.Ise ei pannud seda nagu tähelegi aga tuppa
minnes tõstis naine kohe kisa.Ma pidin haisema nagu nõuka aegne
traktorist! Sellepeale saigi ostetud gaasil töötav puhur aga ega sellega
asi palju parem ei olnud.Uksest sisseastunud inimesed kurtsid,et
tugev gaasilõhn garaazis.Ise seda ei tundnud ja hapniku põletab
tõesti, õhtuks hakkab pea valutama.Lõpuks panime ka bullerjani.
Kevadel valmivasse uude garaazi panen õhksoojus pumba ei tuleohtu
ega müra.Garaaz kogu aeg soe mine millal tahad.
Vasta
#25
Ei lähe täpselt teemasse aga ikkagi:
Ma pakuksin välja kaks lahendust mis minu jaoks on kõige paremad variandid.

Esiteks: kui garaaž on valmis siis soovitan bullerjan tüüp ahju. Miks? Lihtne paigaldada, saab põletada erinevat kraami, odav, väikses ruumis toimib ilma probleemitetta. Suures ruumis keskküte. Ahjus põleb: puit, kõik tselluloos tooted, uljamad põletavad ka plastikut ja õli.

Teiseks: Kui plaanis garaaži ehitus, siis põranda küte - maa-vesi tüüp soojuspumbaga. Miks? Mugav, kütte kuludesse läheb ainult elektrikulu mida tarbib pump (on võimalik paigaldada päikesepaneelid mis suudavad pumpa toita), põrand on pidevalt kuiv, garaaž on ühtlaselt soe. Tõsi - ehitus kulud on suuremad, kuid vanaduspõlves tänad veel ennast.

Miks on garaaži kütmiseks maa-vesi pump parem kui majakütmiseks? Toas sa tahad, et oleks 20-25 kraadi sooja! Garaažis on jube hea, kui on 10 kraadi sooja mida maakera suudab pakkuda meile läbi talve.

Miks on maa-vesi pump parem kui õhksoojus pump siis seletan lihtsalt. Õhksoojus pump puhub soojust vendilaatoriga mingilt radikalt mis on nii 10 kraadi soe (ei ole soe õhk mida puhub - rohkem tekitab külma tunde garaažis) Rohkem kuluosasid pump mis tsirkuleerib vett ja vent (vendid) mis pumpavad niiöelda sooja õhku garaaži.
Miks on maa-vesi soojuspump parem koos põranda küttega on see, et kui põrand (betoon) on 10 kraadi soe siis see on meeldiv ei ole mingit vendikat mis puhub õhku.
Kui aga tahetakse rohkem sooja saada garaaži - nii 20-30 kraadi siis see saavutatakse nii maa-vesi kui ka maa-õhk pumpadel elektriga lisa kütmisel mis muudab selle kütmis viisi mõtetuks!! Kasutegur muutub heal juhul nulliks halval juhul maksad elektriga lisaks!!

Mina isiklikult otsin ikka kütteviise mis on odavad - diisli põletamine sooja saamiseks "NO HALLO" Kui tasuta kätte ei tilgu siis on sitaks kallis.
Gaasi põletamine on tunduvalt odavam, kuid ikka kallis (võrreldes puiduga). Puhtalt elektri pealt kütta on ka kallis, kui 24/7 kütad siis vaeseks jääd.
Mis ühendab õli/diisel/gaas/elekter/puit kütte allikaid on HINNA TÕUS.
Sellepärast on maa seest sooja ammutamine igati odavam, kuid ka sellel on omad miinused.

Vaielge/kiitke/laitke see on minu arvamus raha kulutamisest.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#26
Kuhu sa garaazi puhul paigutad maakütte torustiku???Äkki mõtlesid
õhk-vesi soojuspumpa?
Vasta
#27
Garaaži kütte torud paigaldad põrandasse - sooja ammutamis torud paigutad õue maa sisse. Googelda uuri.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#28
(29-12-2012, 23:10 PM)phyl Kirjutas: Vaielge/kiitke/laitke see on minu arvamus raha kulutamisest.

Kohe ei teagi, mida teha? Kiidaks, et on üsna humoorikas, aga laidaks ka, pea hakkab valutama selle "arvamuse" peale! Kuigi hea mõte - võtta soojust soojendatavast põrandast, see on juba tase! Iseenesest +30 garaažis on ka hea mõte, nagu väike saunake, pärast tööd dušši alt ka läbi ja asi ants! Pole ei gaasi ega diisli vingu juures!
Ei tea, mida Beatrice selle kohta arvaks? Rolleyes
Vasta
#29
Beatricel oleks pluss massisBig Grin
Mul täna sauna sarikapidu,sorry!!!
Vasta
#30
vene sõjaväes oleks põrand sõimuga soojaks saadud ja siis kuvaldadega tükkideks lõhutud . peale seda oleks parko-hozjaistvennoi den olnud lõpukorral ning peaks valmistuma sauna minekuks

1 patarei vahetab pesu 2 patareiga
Vasta
#31
Garaasi kütan hetkel kõigega mis põleb, peamiselt masuut sest seda leidub mul pea 12t. Kuna igapäev ei küta, ainult siis kui miskit nokitsen, siis kulub talve jooksul seda paarsada liitrit... jätkub veel kauaks Wink Big Grin

Esimese larhviga viskab vähe tummisemat aga kui ahi kuum kaob seegi ära. 1l masuudi kütteväärtus on sama mis ca 10kg briketil... aga masuudist ei jää järele peale kerge tahma miskit.

   



Üks robustsemaid ahjusid mis kütab ka kõige viletsama sara kuumaks...

   

   
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#32
12 tonnine tünn on garaazi põranda sees või katusel?

kuidas tuleohutusega on , kas tuletõjeinspektor ata-ata ei tee?
Vasta
#33
Ise ka selle garaazi kütmisega hädas. Renditud 18m2 boks ja kuni temperatuur oli väljas nii +5C kandis, toimis 2kW puhur päris mõistlikult. Vähemasti käed ei külmetanud ja suutis nelja-viie tunniga temperatuuri tõsta kuni viis kraadi. Suuremat puhurit ei vea kohalik 1968 aastast pärinev elektrisüsteem välja. Mingisuguse tahkekütte ahju paigaldamine ei tule kõne alla, sest koos hoiustatava auto ja töölauaga ei ole seal lihtsalt ruumi. Jääb siis vist ainult gaasiküte, kus põlemisõhk võetakse väljast? Laealla ei ole mõtet paigutada, kuna siis vist hakkavad jalad külmetama? Samas, millise temperatuuriga sealt ahjust see soojus väljub? Mul on auto ühelt poolt pea vastu seina ja kas kannatab panna ca. 50cm laiusesse "koridori" huugama, ilma et plastlaiendid jms. kuju muutma hakkaksid?
Käin seal nii korra-kaks nädalas ja korraga viibin tavaliselt 4-5 tundi. Viimati käisin, olid seinad ja lagi -7C ning konkreetselt härmas. Proovisin 10h 2kW puhurit ja ei saanud temperatuuri isegi plussi.
Vasta
#34
Nu üldiselt on mul sama probleem. Külm. Põrandasse on sisse valatud vesikütte torud, kuid ei ole veel jõudnud keskküttega ühendada. Aga tööruumis oleks vaja majandada. Mõtlesin siis, et ajutise lahendusena paigutaks rakett-ahju. Panengi keset ruumi, 150 toru aknaruudu klaasi asemele paigutatud plekktahvlist läbi ja ongi soe majas. Kiviseinad võtavad ka sooja endasse, kui tuli rakett-ahjust läinud, siis mingi aeg tuleb seda sooja sealt ka tagasi. Ma arvan, et see lahendus on vähemalt minu jaoks päris hea. Valmistamine kiire, lihtne, odav... Hiljem pole kahju minema visata.

Vasta
#35
(30-12-2012, 00:07 AM)kalleb Kirjutas: 12 tonnine tünn on garaazi põranda sees või katusel?

kuidas tuleohutusega on , kas tuletõjeinspektor ata-ata ei tee?


masuuti kokku 12 tonni, garaasist eemal- ohutus kauguses... 200l vaatides.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#36
Kel vaja siis võib tellida suure puitjäätmete põletamise ahju(privasse): Bullerjani põhimõttel, kuid korraga läheb ca 1 kaubaalus sisse pooleks lõigatuna. Mõõtmed Laius 75cm, kõrgus 1m, pikkus 1m. Ahjuuks on ca 60cm kord 50 cm. 300rm ruumi hoiab täitsa okei. maksumus ca 500 eur. Ventika õhuvahetustorudele peab ise ühendama ja soovitavalt reostaadiga.
NB soe korstnast ei välju, korstna toru on erinevalt enamikust garaasides kasutatavatest väga jahe, käe saab 2cm kaugusel hoida. St et enamus sooja jääb ahju. Tavaline nali on et ahi ja korsten on küllaltki kuumad ja osa sooja kaotab lihtsalt õue.

On ka väiksemaid variante. mis natuke odavamad, sobivad väikemasse ala 150rm ruumi.

Hinda on aga selle eest ei ole äraviskamise huvi ja saab reaalselt toimiva ahju.

Ainus mis erineb paljudel juhtudel on see et kui tõesti nädalas käid kaks korda garaazis siis reaalselt sul vahepeal jahtubki ruum nii maha et sa ei saagi seinu enam soojaks. Saad vaid õhu soojaks, kuid selleks peaks piisama.
Suurema ruumi puhul peab kahjuks igapäevaselt kütma et sul püsiks stabiilne soe. Ning soe õhk peab ka ringlema. Meil on lae kõrgust samuti ca 4-6m sõltuvalt katuse kaldest. Lae all on vana CCCP kaupluse suur ventilaator ja vaikselt vuhisedes ei lase soojal koguneda ülesse.

Kuna meil on rendiruum siis pole akendesse ja ustesse investeerinud. Ei ole mõtet. Samas ahjust saab läbi ajada nii kaubaalused, küttepuud, akna ja ukselengid kui ka mis iganes. Mõne lukase võiks ka läbi ajada ilma et jälgi jääks Big Grin
Kui kellegil on isiklik ruum ja plaan korralik põrand valada siis soovitan samuti kohe õiged torud põrandasse ära valada( eks hiljem vaatad kas katlaga soe vesi või maast)

Gaasipuhur sobib sinna kus on ka venitilatsioon. Omal on korralik suur ja olemas ja toimib küll. Kuid vajab siiski venilatsiooni et ei jääks jääke. Sooja annab hetkeliselt. Põletamisel ei kasutata majapidamisgaasi, on spetsiaalne segu. Segu küsige ise gaasikontoritest. Aga toimib siiski. Maal sõbral ka maakividest garaaz ja sinna laenasin sest tal ka vaja harva seal midagi nokitseda. Paneb aga sooja minema ja teeb toas kohvi ja söögi ära ning garaasis on juba 15kraadi sees ja leek gaasipuhuris vaid suureneb vaikselt. Külma , ehk miinuse juures on alguses leek väike sest gaasisegu on tulles ka jahe. Hiljem balloon soojeneb ja sooja õhuga kokku puutudes ka põlemine paraneb vaikselt. Tal vist ca 35rm ruum. Seina laudu majale ta igatahes kuivatas seal koos gaasipuhuriga vist päris edukalt.
Aga nii või naa, natuke vajab õhu ventileerimist mingi aja tagant.

Elektriga võite peldikut kütta ja sedagi reostaadiga või taimeriga. Liiga kallis juba tänapäeval.
http://www.motoristiklubi.eu : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#37
Plekktünn või vana saunaahi on teinekord täitsa asjaks, kui objektil tegevust harva ja tuleohuga arvestatud. Puumajas ei soovita sellist asja, teadagi.
Muide, kas väikeses koguses vanaõli põletamine saepuruga, puukoorejäätmetega vms krõbiseva kraamiga segatuna on kah kurjast? Olen tähele pannud, et kui saepuru kuiv ja segu mõistlik, so vähese õlisisaldusega, siis suitsu praktiliselt pole.
Vasta
#38
(30-12-2012, 15:29 PM)myrakaru Kirjutas: Plekktünn või vana saunaahi on teinekord täitsa asjaks, kui objektil tegevust harva ja tuleohuga arvestatud. Puumajas ei soovita sellist asja, teadagi.
Muide, kas väikeses koguses vanaõli põletamine saepuruga, puukoorejäätmetega vms krõbiseva kraamiga segatuna on kah kurjast? Olen tähele pannud, et kui saepuru kuiv ja segu mõistlik, so vähese õlisisaldusega, siis suitsu praktiliselt pole.

Kussa tohid! Kole paha jääde ju.Toungue

Aga saab, eriti mõistusega segu tehes.Rolleyes
Vasta
#39
Millega veel saadi: Norra vaalakütid Antarktikas talvitudes kütsid eelmise sajandi alguspoolel pingviinidega- ikkagi kuni 45 % rasva...
Vasta
#40
(30-12-2012, 18:15 PM)pen.skar Kirjutas: Millega veel saadi: Norra vaalakütid Antarktikas talvitudes kütsid eelmise sajandi alguspoolel pingviinidega- ikkagi kuni 45 % rasva...

- Ära üle poole pingviini pane, muidu läheb elamine liialt niiskeks
- Aga kes see loll oli, kes peale nottimist ainult kaks pingviini pooleks raius ja riita jättis? Nüüd on need ära köetud.
- Ära targuta, küll kuidagi pooleks saad. Ega me sind ekspeditsioonile teadusliku töö tarbeks kaasa võtnud... Säh, siin on saag. Ja arvesta, kuhu tal rasv ladestunud on.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne