Garaazi kütmine
#41
(30-12-2012, 15:29 PM)myrakaru Kirjutas: Plekktünn või vana saunaahi on teinekord täitsa asjaks, kui objektil tegevust harva ja tuleohuga arvestatud. Puumajas ei soovita sellist asja, teadagi.
Muide, kas väikeses koguses vanaõli põletamine saepuruga, puukoorejäätmetega vms krõbiseva kraamiga segatuna on kah kurjast? Olen tähele pannud, et kui saepuru kuiv ja segu mõistlik, so vähese õlisisaldusega, siis suitsu praktiliselt pole.



kõige paremini pidi see va napalm põlema , vanades sõjaväeosades pidavat vedelema

pingviinide kohta ei tea arvata , äkki nad põletasid ikkagi hülgeid mitte pingviine ?
Vasta
#42
Kui käsil oleks garaaži ehitus, siis arvetades praegust küttehinda on kõige mõistlikum teha maa-alune garaaž. Endal on niimoodi tehtud, temperatuur püsib läbi aasta stabiilse 9 soojakraadi ümber. Kui millegi kallal pikemalt nokitseda, siis teen ahju tule. Ahi on tehtud vanast plekktünnist ja 100m2 kütab paari tunniga 15 kraadini, puude kulu minimaalne. Maapinna küttevõime, ilma "päris maakütteta" on juba piisavalt suur, et hoida selline ruum iseensest soe. Vundament on loomulikult soojustatud, nii nagu peab, sest endale taskusse ikka ei lase!!! Garaaž asub elumaja all.
Vasta
#43
kas asjad rooste ei lähe maa all?

mul on 7 garaazi, osades on ka kanalid ja need on ühed eriti niisked kohad , praktiliselt seal midagi hoida ei saa -läheb hallitama
Vasta
#44
Suvel tuulutan. Palavate ilmadega on garaažis meeldivalt jahe toimetada. Ventilatsioon talvel esialgu ei ole kasutusel. Tulevikus plaan põranda küte paigaldada. Tehnika roostetamist pole täheldanud. Alati võib lisaks kasutusele võtta niiskuse eemaldamise tehnoloogia, aga see on hoopis teine teema, kulukas ka natuke.
Nagu ma kirjutasin, siis vundamendil on soojustus ja nagu korralik ehitus ette näeb, siis hüdroisolatsioon, mis otsest vett sisse ei lase. Loomulikult drenaaz ümber maja. Lisaks kontrollkaev põrandas, kus pump automaat anduriga selle vajadusel tühjaks lööb. Seinad tuleb katta "hingava materjaliga" et tekiks meeldiv õhkkond. Kips on vastunäidustatud(samas teatud tuleohutuse eesmärgil peaaegu vältimatu mõnes kohas), üldiselt viimast ei taha üldse näha, nagu ka makrofleksi!
Vasta
#45
(31-12-2012, 22:43 PM)kalleb Kirjutas: kas asjad rooste ei lähe maa all?

mul on 7 garaazi, osades on ka kanalid ja need on ühed eriti niisked kohad , praktiliselt seal midagi hoida ei saa -läheb hallitama

Võta 100-ne kanalisatsiooni toru lõika pilud sisse iga meetri peale ja pane kanali põhja, ots tuleb ikka üles ja välja tuua ... ning kanalile ära pane laudu üksteise kõrvale vaid jäta vahed sisse.

Ca 30 aastat hoitud tehnikat "õues" ja "mõttelise" ventilatsiooniga, siiani asjad ei hallita/roosteta.

Dad.
Vasta
#46
(31-12-2012, 21:41 PM)Martti Kirjutas: Kui käsil oleks garaaži ehitus, siis arvetades praegust küttehinda on kõige mõistlikum teha maa-alune garaaž.
Loen ja kadestan. Minul on vesi maapinnast umbes meetri kaugusel. Praeguse ilmaga aga pea maapinnaga tasa... Keldris töötab kogu aeg automaatrežiimil pump.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#47
(01-01-2013, 15:29 PM)Basilio Kirjutas:
(31-12-2012, 21:41 PM)Martti Kirjutas: Kui käsil oleks garaaži ehitus, siis arvetades praegust küttehinda on kõige mõistlikum teha maa-alune garaaž.
Loen ja kadestan. Minul on vesi maapinnast umbes meetri kaugusel. Praeguse ilmaga aga pea maapinnaga tasa... Keldris töötab kogu aeg automaatrežiimil pump.
Kuskilt otsast tuleb korraliku ehitamist alustada, eriti veel kui endale tehakse. Kahtlemata ei sobi maa-alune garaaž igasse piirkonda, peamine põhjus ongi pinnavee tase. Alati on võimalik koguaeg pumbata, aga mingist hetkest muutub selline tegevus majanduslikult mõttetuks. Soovitav on vaadata suuremat pilti pikemas perspektiivis, mitte "kips seina ja remont valmis" stiilis.
Vasta
#48
Tere.
Pakkuda selline ahi-õlipõleti.
http://www.osta.ee/uus-ahi-olipoleti-31510840.html
Tel.56477273
Meil. metall73@hot.ee
A.
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#49
Nägin täna Euronics-is müügil (ja töötamas) 1800W infrapuna soojendit hinnaga 75€. Selline meetrise pikkusega kiirgur. Kui selline töölaua kohal oleks ja võimsust veidi maha keerata, siis võiks vist päris asiselt väiksemaid asju nokitseda.
Vasta
#50
Vanaõliahi. Täitsa toimiv asi kivigaraazi.
   
Vasta
#51
Vaja nõu ,raudahjule korstna suuruse arvutamisel . Ahi 60×70×70 + lisana 200 vene vaat et kuum kohe korstnase kaoks .
Vasta
#52
küsin juurde: ehitan vaikselt maakodus 45m2 põrandapinnaga (plus 6m2 nn teenindus-ungas ühes nurgas) garaazhi. Kivist. Vaikimisi on kütmata garaazh, aga "teeninduskunkas" saab olema korsten + ahi. Kuigi ma ei näe lähitulevikus põrandakütte kasutamist (on liiga inertne - jupiti maal käies on mõistlikum kütta vajadusel õhku ennast), siis torustik ei maksa suurt midagi ja valan kaks kontuuri põrandasse. Kas on midagi, mida tasuks hoone ehitamisel kütte-infra võtmes eraldi silmas pidama? St jätta nt mingeid läbiviike vms?
paar vaadet:
- kaalusin jätta mõlemale kontuurile täiendava tühjenduspunkti (ja viia need seinavundamendi alt välja), aga valdkonnaga tegelev tuttav ei näinud selles kasu - pigem nägi jätkus / kolmikus üht võimalikku probleemiallikat
- üks katuseviil saab olema ca lõuna suunas (plaanin korralikku ca 45 kraadi kallet) - kas annab katusekollektorit kuidagi ilma pumbata (konkreetsetest temperatuuridest sõltumatuna...) tööle panna? Selline passiivne küte mulle meeldiks, aga füüsika ei taha seda just eriti toetada? Smile

üldiselt - kõik head küttesüsteemiga seotud mõtted ja huvitavad kogemused on teretulnud Smile
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#53
(25-09-2015, 11:40 AM)13piisab Kirjutas: - kaalusin jätta mõlemale kontuurile täiendava tühjenduspunkti (ja viia need seinavundamendi alt välja), aga valdkonnaga tegelev tuttav ei näinud selles kasu - pigem nägi jätkus / kolmikus üht võimalikku probleemiallikat
- üks katuseviil saab olema ca lõuna suunas (plaanin korralikku ca 45 kraadi kallet) - kas annab katusekollektorit kuidagi ilma pumbata (konkreetsetest temperatuuridest sõltumatuna...) tööle panna? Selline passiivne küte mulle meeldiks, aga füüsika ei taha seda just eriti toetada? Smile
Mingi tühjendusvõimalus peaks ikka olema. Kui lased vee sisse, no kas või prooviks alguses ikka, siis peab selle enne talve välja laskma. Kui aga antifriis, siis on seda tarvis mõnikord vahetada või lekke likvideerimise ajaks nõusse lasta.

Lämmi vesi ja lämmi luft tahavad ikka üles minna. Alla surumiseks tuleb teha tööd. Kui võrguvoolu kasutada ei raatsi või on soov äraminekul rubilnik välja tõmmata, jääb päikese-elekter. Väikese ringluspumba jaoks piisab 15-20W paneelist, kõige odavamast kontrollerist(ca 10 EUR Jebais) ning väikesest 12V akust. Hästi soojustatud kollektor annab ka talvel selge ilmaga vähemalt +20 *C, mis peaks põrandal juba efekti andma. Soovitaksin lisaks põrandaküttele õhuküttekollektorit. See on odavam, lihtsam ehitada, ei karda külma, väike inerts jne ning kuivatab hästi ruumi. Fotoelektriline paneel tuleks siis valida vastavalt ventika tarbele. Seinale paigaldatava õhuküttekollektori puhul pole väga võimsat ventikat tarvis, aga katuselt sooja õhu alla surumiseks peab midagi tummisemat panema.
Kombo põrandaküte+õhkküte peaks päris hea saama. Õhkküte stardib päikest saades mõne minutiga, põrandaküte on pika vinnaga, aga salvestab soojust kauemaks.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#54
Kui juba toru põrandasse panna, siis tuleb põranda alla ka soojustus panna. Garaazi puhul 10cm EPS200 peaks kärama küll. Samuti ei saa põrandat valada äärtest vundamendiga otse kokku, vaid tuleb midagi vahele panna, et mängimisruumi jääks. Olen ise välisseinte puhul 5cm paksust peno kasutanud ja siseseinte puhul spetsiaalset 1cm paksust seinalinti. Peno on selles osas hea, et soojus jääb tuppa, mitte ei lähe vundamendi kaudu välja. Samas kui põrandale katet peale ei tule, siis jääks üsna tobe välja nägema. Vundamendi väljast ja seest eraldi soojustamine on juba aga tükk tööd rohkem. Rolleyes
Vasta
#55
Killustik on ka olemuselt isolaator. Seinast isoleerib ka 10mm peno. Tühjendada saab sisendist/väljundist sisseaetud kõrre ja tolmuimeja abil, eelduseks on toru võimalikult täpne horisontaalne paigaldus. Liitmikke ei valaks mina ka betooni sisse.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#56
Panen paar sõna oma garaashikooperatiivi kohta Tallinnas Mustamäel. Nimelt on tegu 100% maa-aluse garaashiga kus 52 boksi. Köetakse sooja õhuga. Seina sees jookseb ca. meetri kõrgune küttetunnel kuhu üks kaloriifer puhub läbi kütteradika mis meenutab auto jahutusradikat aga on ca. 2X2 meetrit, õhku. Kütteradikasse tuleb kuum vesi linna küttetrassist...soojamõõtjad vahel loomulikult jne.  Sisselülitusreshiimi saab muuta kaloriiferil ja viimastel talvedel on olnud päeval iga paari tunni tagant u. 15 min. sees. ÖÖsel harvemini.Talvel on temp. 13-14 kraadi...suvel 17-19 kraadi ilma kütmata...töötab ainult ventilatsioon. Erinevalt tavaliste radikatega kütmisest(mida ei raatsita reeglina kasutada) on õhk kuiv...mingit niiskust ei esine.  Ehitatud on aastatel 73-75. Breshnevi ajal oli temp. 20-23 kraadi. Kommunaalkulud ühe boksi kohta on viimastel aastatel olnud 150 aastas.
Vasta
#57
põrandaalune soojustus ja põrandavalu isoleerimine seinast on vähemalt mulle iseenesestmõistetavad.
tänan - sain mõningaid mõtteid, mida talvel seedida ja uurida ning kevadel ehk ka tõeks teha.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#58
Kaevame vana teema üles.

Kuidas nende maa-aluste garaažiboksidega lõpuks on, kas ja millal nad kuhugi kõlbavad (pean silmas neid "mägede" tüüpilisi ühistuid)? Kas kuulutustes olev "soe ja kuiv" on ainult kena müügimehe jutt või mitte alati? Oma tuttavatelt olen kuulnud paari kogemust, mis ei ole üldse positiivsed, nt on üle talve hoiustatud jalgratas kevadel parajalt roostes olnud jms hallitamise-roostetamise lood. Ettevaatlikuks teeb ka see, et pole ühtegi positiivset näidet kuskilt võtta.

Kellel kogemusi on, võiks jagada, mille järgi tuvastada "head ventilatsiooni" või vastupidi, mis peaks ettevaatlikuks tegema?
Vasta
#59
Minu tüüpilise Mustamäe maaaluse garaashi kohta on postitus ülevalpool. Teen seal igapäevaselt tööd ja ei kurda. Meil on pigem mureks tolm jm. mis liigse kuiva õhuga kaasnevad. Autosid olen seal hoidnud/ehitanud alates 1975 aastast Smile
Vasta
#60
(22-11-2015, 22:15 PM)41Degree Kirjutas: Kaevame vana teema üles.

Kuidas nende maa-aluste garaažiboksidega lõpuks on, kas ja millal nad kuhugi kõlbavad (pean silmas neid "mägede" tüüpilisi ühistuid)? Kas kuulutustes olev "soe ja kuiv" on ainult kena müügimehe jutt või mitte alati? Oma tuttavatelt olen kuulnud paari kogemust, mis ei ole üldse positiivsed, nt on üle talve hoiustatud jalgratas kevadel parajalt roostes olnud jms hallitamise-roostetamise lood. Ettevaatlikuks teeb ka see, et pole ühtegi positiivset näidet kuskilt võtta.

Kellel kogemusi on, võiks jagada, mille järgi tuvastada "head ventilatsiooni" või vastupidi, mis peaks ettevaatlikuks tegema?

Kogemus olemas. Mustamäe, maa-alune. Ise ei "hoiustaks" seal mitte midagi, õues seistes on kahjud tõenäoliselt väiksemad.

Näiteks mootorratta karburaatorid oksüdeerusid ühe aastaga nii ära, et tooreklapid ei liigu, võll täiesti kinni. Gaasihoob samamoodi täiesti kinni. Eelnevalt sõitis.

Kõik, mis roostetada oskab, see roostetab, mis roostetada ei oska, see mädaneb. Mis mädaneda ka ei oska, see hallitab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne