Garaazi kütmine
#61
(22-11-2015, 22:15 PM)41Degree Kirjutas: Kaevame vana teema üles.

Kuidas nende maa-aluste garaažiboksidega lõpuks on, kas ja millal nad kuhugi kõlbavad (pean silmas neid "mägede" tüüpilisi ühistuid)? Kas kuulutustes olev "soe ja kuiv" on ainult kena müügimehe jutt või mitte alati? Oma tuttavatelt olen kuulnud paari kogemust, mis ei ole üldse positiivsed, nt on üle talve hoiustatud jalgratas kevadel parajalt roostes olnud jms hallitamise-roostetamise lood. Ettevaatlikuks teeb ka see, et pole ühtegi positiivset näidet kuskilt võtta.

Kellel kogemusi on, võiks jagada, mille järgi tuvastada "head ventilatsiooni" või vastupidi, mis peaks ettevaatlikuks tegema?

Kogemus olemas Mustamäe maa aluse garaaziga kus oli boks välisseinas ja talvel oli ikka sein märg/niiske.
Samas oli Õismäel garaaz maa alune ja seal oli selline U kujuline tee kus kahel pool olid boksid ja boks ei piirnenud väliseinaga, ning oli kuiv.
Muidugi mustamäel ei köetud, ning samas Õismäel ka ei köetud aga ventilatsioon vähemalt töötas.
Vasta
#62
Võin pajatada kah õismäe omade kohta. Aastaid paarkümmend tagasi kui oli eestiaja teine algus siis neid kõeti mõnuga (temperatuur oli nagu igaühel toas, ka talvel), aga nüüd, kuna kõik maksab, siis kütmine on minimaalne ja natike seda niiskust seal leidub (Just talvel ja poristel aegadel) kuid mitte niipalju, et midagi halba teha, seega ventilatsioon oleks nagu piisav. Otse betooni peale pole muidugi soovitav puhast metalli panna Big Grin
Vasta
#63
Soetasin eile 4,2 kW gaasiahju garaazi. Mõte oli, et koos elektripuhuriga annavad nad kokku ca. 6 kW soojust ja vast saab hakkama. Alustasin kell 13.00 Lähtepunktid: väljas +2C, garaazis +4C, auto vastu garaaziust ja ahi töölaua ning auto vahel, el. puhur auto katusel. Temperatuuri mõõtsin kahe termomeetriga, mis asusid töölaual.
 Kahe tunniga jõudis tuba +15C, 16.00 panin elektripuhuri kinni ja temperatuur oli nii 19,5 C Edasi temperatuur veidi langes ja püsis enam-vähem stabiilsena. Kella 20.00 paiku hakkasid vist seinad ja sisustus ka veidi oma temperatuuris järele andma ja temperatuur laua juures tõusis 20C juurde. Kokku 7h kütmist, teoreetilise gaasikuluga 300g/h ja 11 kg gaasi maksis miski 27.50€
 Täna hommikul kella üheksa paiku oli garaazis 8C ja õues -1,5C Näis mis saab, kui päris talv tuleb.
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
#64
Kas just garaažis oluline aga nt inimene kes tegeleb just ehituses oleva niiskuse ja hallitustega ütles minu mõtte peale gaasi kasutada kiireks kütmiseks  EI kuna gaasi põlemine tekitab palju niiskust. Probleemiks on see eesti kirikutes kus köetakse gaasipuhuritega. Need siis tekitavad sooja ja niiske hallitusele sobiva kliima. Gaasipuhur peaks olema siis nö. korstnaga nagu diislipuhurgi. Seal kuhu neid tegelt toodetakse ei pea majad ei sooja ega ka niiskust.  Big Grin
Vasta
#65
Niiskus on tehniliselt point jah. Mul garaaz nagunii nii niiske - otsaga maaall ja osa aastast too sein vaatet märg. Vahtisin kütmise käigus ka õhuniiskust aga see püsis alul 60% juures ja päris lõpus langes paar pügalat. Ega seal midagi korralikumat hoida pikalt ei kannata. LCD monitorid lähevad väga kiiresti hingusele ja paar aastat sees seisnud detailidele tekib rooste. Kuna lähikonnas pole eriti varianti kanali ja elektriga garaazi osas, siis jumal paraku. Kui kellegil on pakkuda kuiva, kanali ja elektriga garaazi Tartu kesklinna piirkonnas, siis võiks arutada.

Ps. LCD lõppemise fakt tuleneb sellest, et mul seal aastaid olnud üks VGA väljundiga plaadimängija, millele aegajalt olen ruumi kokkuhoiu mõttes kasutatud LCD monitore hankinud. Praeguseks 4tk. paari päeva kuni mõne nädalaga ära lõppenud ja kineskoop ikka ainuke toimiv asi.
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
#66
(23-11-2015, 12:24 PM)nootsii Kirjutas: Kas just garaažis oluline aga nt inimene kes tegeleb just ehituses oleva niiskuse ja hallitustega ütles minu mõtte peale gaasi kasutada kiireks kütmiseks  EI kuna gaasi põlemine tekitab palju niiskust. Probleemiks on see eesti kirikutes kus köetakse gaasipuhuritega. Need siis tekitavad sooja ja niiske hallitusele sobiva kliima. Gaasipuhur peaks olema siis nö. korstnaga nagu diislipuhurgi. Seal kuhu neid tegelt toodetakse ei pea majad ei sooja ega ka niiskust.  Big Grin
Gaasi põlemise (ja ka piirituse) üks jääk on puhas vesi veeauruna. Praeahjus ülihea, otse kütteks - sõltub ju ruumist! Ega siis ilmaasjata jälle õhuniisutajaid ei toodeta Big Grin Liiga kuiva õhuga betoonpaneelikaid on paras gaasikiirguriga elamiskõlblikuks muuta. 
Kui juba korstnaga, siis on ökonoomsem vist diislipuhur? (üks variant gaasiga on veel aga sellest ei tohi avalikult kirjutada, see pole just päris legaalne). 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#67
Mul just plaan Ikarusi gero panna tööle gaasilt.On keegi ehk proovinud ja jagab kogemusi.Matkaautol on gaasigero peal,aga see ei suuda seda ruumi ära kütta.
Vasta
#68
1 kg gaasi põletamisel tekib 4 kg veeauru.
Vasta
#69
Kütsin kunagi 5 või enam aastat gaasibaloonidega ja mingi infrapuna kiirgur ahjuga keldrit ja kui gaas aastaid tagasi kallimaks läks lõppetasin selle jama ära ja edaspidi kasutasin elektri puhurit 3kw mis hoidis ruumi kuivana (julgesin jätta ka tööle ööseks) ja peale seda paranes tervis märgatavalt.
Ning märgatavat rahalist kokkuhoidu see gaasiga kütmine küll ei andnud peale seda kui gaas kallimaks läks, ning enam ei pidanud seinasid/lagesid iga aasta värvima ja lisapoonusena tervem tervis.
Vasta
#70
(23-11-2015, 22:02 PM)Praktik Kirjutas: 1 kg gaasi põletamisel tekib 4 kg veeauru.
otseselt "tekkimise" mõttes läheb energia jäävuse seadusega vastuollu. Saad Sa tagamaid / täpsemat mõtet valgustada?
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#71
Minu puhul savi palju seda veeauru tekib,sest põlemisjäägid lähevad õue,nagu ennegi naftaga töötamisel.Gaasi tahan sellepärast kasutada,et naftaga küttes tekib Ikaruse kuiva gero puhul selline spetsiifiline lõhn.
Vasta
#72
(23-11-2015, 22:02 PM)Praktik Kirjutas: 1 kg gaasi põletamisel tekib 4 kg veeauru.

Mis gaas see on? 1 kg metaani annab põlemisel 2,25, butaan 1,64 ja propaan 1,55 kg vett, kui ma keemiat õigesti mäletan.
Vasta
#73
Vene aeg sai ju gaasiga tavalist kiviahju köetud ja ka pliiti vahel.Ahju puhul õhtul põleti koldelaes põlema ja hommikul seisma.Mis korstnad selle peale ütlesid jään vastse võlgu,aga köeti metsikult varastades.Elasin 8 krt majas ja vähemalt kolm korterit kütsid nii.
Vasta
#74
(24-11-2015, 19:16 PM)muska71 Kirjutas: Vene aeg sai ju gaasiga tavalist kiviahju köetud ja ka pliiti vahel.Ahju puhul õhtul põleti koldelaes põlema ja hommikul seisma.Mis korstnad selle peale ütlesid jään vastse võlgu,aga köeti metsikult varastades.Elasin 8 krt majas ja vähemalt kolm korterit kütsid nii.

Minu mäletamist mööda polnud gaasimõõdikuid kusagil vahel. Maksid oma x summa iga kuu ära ja kasuta palju tahad seda gaasi. Kust otsast see vargus oli?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#75
(24-11-2015, 15:56 PM)13piisab Kirjutas:
(23-11-2015, 22:02 PM)Praktik Kirjutas: 1 kg gaasi põletamisel tekib 4 kg veeauru.
otseselt "tekkimise" mõttes läheb energia jäävuse seadusega vastuollu. Saad Sa tagamaid / täpsemat mõtet valgustada?

Ei lähe, tekst on lühidalt esitatud. "X kg gaasi (eksotermilisel) ühinemisel õhuhapnikuga tekib Y kg vett (ja Z kg süsinikdioksiidi)" on selgem.
Näiteks propaani täielik põlemine käib nii (vabandust, ma ei viitsi alaindekseid tekitada):
C3H8 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O
Ainete molekulmassid on
C3H8 = 44
O2 = 32
CO2 = 44
H2O = 18
millest võime ülemise võrrandi massid avaldada:
44 + 160 -> 132 + 72 (klapib, eksju Wink)
ja saame, et 44 massiühiku propaani põlemisel tekib 72 massiühikut vett ehk 1,64 korda rohkem, nagu juba varem kirjutasin. Põhikoolikeemia.
Vasta
#76
Meil oli mõõtja vahel ja vanamees aretas otse kuidagi.Gaasiga kütmine oli keelatud igaljuhul,me päeval ei julgenud,aga naabrid lasid suvaliselt.
Vasta
#77
(24-11-2015, 22:25 PM)muska71 Kirjutas: Meil oli mõõtja vahel ja vanamees aretas otse kuidagi.Gaasiga kütmine oli keelatud igaljuhul,me päeval ei julgenud,aga naabrid lasid suvaliselt.
Tln vanalinnas sama meetod. Kedagi ei huvitanud, et seal polnud puukuure, puude saagimist-lõhkumist, puuriitasid ja puude sülega tuppa viimist. Kommunismi alged?
Инвалид информационной воины.
Vasta
#78
Mul on garaazi kütmiseks fotol olev väike kamin. Kirjade järgi olla võimsus kuni 6 kw aga see on kinni ikka selles palju ja mida raatsin sinna alla visata. Garaaz ise maapealne ja betoonpaneelidest seinte ja laega. Ukseks ühekordne plekkuks mis täiesti soojustamata ja ka ukse vahed on tihendamata, et õhu liikumist tagada. Ruutmeetreid kokku natuke alla 30. Praeguste ilmadega, kui temp on seal nulli ümber, siis korralike kuivade klotsidega küttes kannatab u 45 minuti pärast jope juba maha seljast visata. Kui temperatuur on umbes -15 kraadi, siis kulub umbes tund, et mõistliku olemist tekitada. 
Ümber ahju on paigutatud kõik mitte süttiv kola mis võiks natukenegi soojust salvestada ja see läbi aidata suurendada sooja kiirgavat pinda.
Plaanis on risti läbi kamina ülemise osa paigaldada kaks või kolm rauast toru nii, et õhk neist läbi saaks liikuda ja tekkiks midagi bullerjani efekti sarnast. Kuna töötegemiseks kasutan garaazi talveperioodil pikkade vahedega siis eesmärk tegelikult ongi õhu maksimaalselt kiiresti üles küttmine ja soojuse salvestamisel ei ole väga mõtet, garaaz jahtub vahepeal täiesti maha. Seetõttu ei ole mul seal ka siibrit vahel.

Plussid: 

Kuna tegelen garaazis palju puidu töödega siis kannatab kõik tekkivad jäätmed ära põletada. Kuivatab õhku väga hästi. Kütmine ei maksa mulle sisuliselt mitte midagi.
Miinused:
Lahtine tuli garaazis kus kõik peale seinte on väga hästi süttiv. Ei salvesta soojust, niikui leek vaibub, tunned kohe, et õhk hakkab jahtuma. Ei saa üksi jätta. Väga suur osa potensiaalsest soojusest läheb tegelikult otse korstnasse. Teises nurgas on korralik puuriit mis võtab liiga palju ruumi kohas kus alati on pinda liialt vähe.
[Pilt: IMAG0159.jpg]  
Vasta
#79
Mul on vana saunaahi pudel sees ja 15 ribi malmradikat ka taga aga tunnike läheb aega,et ilma paksu riideta olla võib.Selleks ongi ikkari gerot vaja sealt tuleb sooja kohe ja õhk ringleb,aga nafta pealt on imelik hais sees.Kui tean et homme vaja sooja ruumi kütan eelmine õhtu soojaks,siis hommikul saab kohe pihta hakata.
Vasta
#80
Tegin minagi endale garaagi ahju, aga hoopis vanast veeboilerist. Sädemepüüdjaks keevitasin armatuurist resti, mille keevitasin ahju sisse lakke ja peale panin kivid, mis oma nurgelisuse tõttu püüavad sädemed kinni. Korstnatoru ümber panin betoontoru, mille vahel on isolaatoriks veel tulekindel vill. Betoontoru on seina sees kinni vahuga. Korstna kõrgus maapinnast sai ca 4 meetrit, mis tekitab hea tõmbe küll. Korstnatoru otsa sai veel võrgust (ca 5mm avadega) müts tehtud, mis püüab igaks juhuks veel uitama läinud sädemeid. Ohutus siiski ennekõike.
Ümber ahju sai pandud karkassi peale tulekindel kips. Soojust salvestavad punased tellised ja samotikivid. Tuld pidevalt all hoida, siis on kahe tunniga piisavalt soe (põrandapinda ehk ca 30m2), et t särgi väel tööd tegema hakata. 20 kraadises soojas on päris mõnus olla. Eelnevaid aastaid ei taha enam mäletadagi.  Big Grin
[Pilt: ea0d9bd.jpg] [Pilt: eb99d2b.jpg]
[Pilt: ec79cb7.jpg] [Pilt: ed30d04.jpg]
Ja üldpilt:
[Pilt: 72b5d1d.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne