Garaazi kütmine

Mul on ka täitsa ükskõik, kas sa paned omale selle aurutõkke või mitte.
 Kondenseerumine avaldubki pigem tänapäevase soojustuse puhul ja juhul kui on millel kondenseeruda.
Tuleb omale selgeks mõelda hoone või selle osa niiskusrežiim ja seina konstruktsioon ja selle järgi talitada.
 Aga nagu ma ütlesin, võib igaüks ehitada oma äranägemise järgi ja näiteks ka katusealuses vannitoas hüdroisolatsiooni tegemata jätta.
Vanaisal ju oli ilma aurutõkketa ja maja ikka veel püsti.
Vasta

(10-01-2016, 20:15 PM)vant Kirjutas:   Aga nagu ma ütlesin, võib igaüks ehitada oma äranägemise järgi ja näiteks ka katusealuses vannitoas hüdroisolatsiooni tegemata jätta.
Vanaisal ju oli ilma aurutõkketa ja maja ikka veel püsti.

Kusjuures mul ongi näiteks nii ehitatud ja vannitoas on isegi tapeet seinas. Vot siis.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Siis on hästi.
Vasta

(10-01-2016, 15:42 PM)viplala Kirjutas:  ... Seisis see lagi 60 aastat krohv-liiv-saepuru, kuivana, seisab edasigi niivisii, sellest aastast ka +30cm villa peal veel. ...
Puukuuris peavadki puud ära kuivama.

(10-01-2016, 19:41 PM)viplala Kirjutas:  Tänapäeva interneti häda on see, et kõik loevad sealt midagi ja siis visatakse seda loetud tarkust mööda foorumeid laiali nagu sitta vastu lauda seina. Lõpuks karjuvad kõik kooris ühte ja sama juttu, erinevate ehituskonstruide puhul, loobitakse ehitusfüüsikalisi termineid siia sinna, ahastatakse, kui keegi suvatseb tänapäeva ehitust mainida ilma kileta ja ollakse 100% kindlad, et pliidil potis mulisev vesi läheb raginal läbi esimese ettejuhtuva seina nii, et teiselt poolt lendab krohvi ja vettinud villatükke. Aga õnneks pole ma siin selleks, et kedagi koolitada või enda õigust taga ajada. Selle jaoks on meil ju täna google Smile Las igale jääda oma.
Sinu arust on maakera ka kindlasti lapik. Muide, kondentsi küsimus tuli ikkagi sinult ju...

Aga et sa selle kile peale edaspidi nii pahane poleks, siis tark google rääkis veel, et aurutõkke ülesannet täidavad ka OSB, kipsplaat ja sinu poolt palavalt armastatud tapeet.
Vasta

Ärge võrrelge vanu maju tänapäevaste majadega. Fakt on see, et jahtudes veeaur kondenseerub ja see oleneb niiskusest ja temperatuuride vahest. Ei pruugi kohe midagi läbi vettida, kui see piirkond, kus kondensatsioon toimub, on piisavalt ventileeritud. See aga ei ole tavaliselt eesmärk. Püüdlus passiivmaja suunas maksab valusalt kätte, kui kusagil mööda panna.
Vasta

(11-01-2016, 02:36 AM)donn Kirjutas:  Sinu arust on maakera ka kindlasti lapik. Muide, kondentsi küsimus tuli ikkagi sinult ju...

Aga et sa selle kile peale edaspidi nii pahane poleks, siis tark google rääkis veel, et aurutõkke ülesannet täidavad ka OSB, kipsplaat ja sinu poolt palavalt armastatud tapeet.

Maakera ei ole ka ümmargune muideks, ma nii igaks juhuks mainin. Ma muidugi ei tea, millist maakera kuju sa pooldad. Kondentsi küsimus tuli minult ja ma pole saanud sellele siiani vastust. Ma muide ei viitsinud su posti ennem kommida, sest niiskustõkke eemaldamine, sinu poolt toodud joonisel, ei tekita mitte mingisugust kondentsi, seest poolt välja liikuva difuusse auru osakaalu suhtes selles konstruktsioonis, juhul muidugi kui teisel pool seina ei ole eriliselt ekstreemset olustikku. Ja minu poolest võid aurutõkkeks kasutada nii osb'd kui ka tapeeti või härmatist seinal, need kõik suudavad takistada difuusse auru liikumist mingil teatud minimaalsel määral. Ja lõpetuseks. Ma ei vihka kilet (kuigi ma ei maininud seda kordagi oma tekstides) ega ka muid materjale, lihtsalt ma ei näe neil vajadust, kui ehituskonstruktsioon on vastavalt püstitatud. Igal asjal oma koht. Tänase seisuga on aga asjad nii kaugele läinud, et netis ei osatagi rohkem sõnu, kui aurutõke, kile, niiskus, kondents, hallitus jne jne jne. Keegi otseselt nagu midagi ei tea aga kõik on põhisõnad pähe õppinud ja ka füüsikalised terminid, nagu veeauru liikumine läbi seina, külmumise punkt, õhuvahetus läbi ventilatsiooni, krt, juba oleks meelest läinud... kondentsvee tekkimine seina sees mis lammutab oma külmumispunktiga maja laiali (üldistav, mitte siit teemast)...Muide, ka väljaspool seina on niiskus õhus ja tihtipeale kõvasti kõrgem kui siseruumis. 

Üks asi veel, et kuda on õige, kas kondens või kondents?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

[Pilt: milk_397.JPG]

Täidetud õlleklaas tuleb asetada alusele – sellel on väga praktiline põhjus. Kui õlu on külm ja ruum soe, siis hakkab klaas n-ö higistama. Kui klaasi all on alus, valgub kogu kondents sellele ega riku lauda. 


Ehk siis piima puhul kondens, õlle  korral kondents!
Vasta

Mitmeid erinevaid ehitusfüüsikasse kuuluvaid termineid on juba läbi jooksnud. Omalt poolt lisaksin veel: kastepunkt ja auru erijuhtivus.
Vasta

(10-01-2016, 18:55 PM)karel Kirjutas:  
(10-01-2016, 16:38 PM)v6sa Kirjutas:  
(10-01-2016, 15:42 PM)viplala Kirjutas:  Kurat, ajasite mulle hirmu nahka. Igaks juhuks jooksin kohe pööningule lage ülalt poolt katsuma, et äkki on juba vett täis ja kondents jookseb ojadena
...

Kas pööning on miinuskraadis? Kondents tekib nulljoonele...

Minu majalobudiku laepealsel on liiv ja katus on soojstamata plekk. Praeguste ilmadega on liiva pind plussis, kuid meetri kõrgusel õhus juba miinus.

Ma nagu korra mõtlesin V6sa esitatud ehitusfüüsikalise postulaadi peale, et kondensaat tekib nulljoonele. Et kui liiva pind on plussis ja meetri kõrgusel miinus, siis peaks pööningul vist vihma sadama hakkama?

Palun vabandust terminoloogilise eksimuse eest: veeaur kondenseerub kastepunkti isotermile. Kastepunkt ei ole alati üks ja sama konkreetne temperatuur, erinevalt kolmikpunktist , vaid sõltub õhu koostisest ja rõhust.

Minu pööningu juurde tagasi tulles, siis olen soojemate ilmadega korduvalt näinud veepiisku ja härmatist katuseplekil ja roovitisel. Tõenäoliselt on pööningul ajuti vihma ja härmatist ka õhus, kuid kuna õhk vahetub ja viiehingelise majapidamise pruukida olevad 164 ruutmeetrit on ikka päris palju pinda, ei piisa läbi lae liikuvast niiskusest permanentse lumesaju tekkeks.

Eks oma osa annab ka ahiküte, mis isuga õhku toast välja imeb. Asenduseks väljast sisenev õhk on aga oluliselt kuivem, mahutades toast hulgaliselt veeauru.

Isand Viplala võitlus aurutõkke vastu on omal kohal ventilatsioonita majas, kus niiskuse liikumine läbi seina on arvesse võetud. Kui kastepunkt tekib tuulutusvahes, on kõik hästi. Kui see kastepunkt tekib aga paksu soojustuse sisse, mis ka sve jooksul ära ei kuiva, võib oodata üsna huvitavaid termokaamera pilte ja toast võetud õhuproovide liigilise mitmekesisuse olulilst kasvu nii paarikümne aasta jooksul Big Grin

Küsimus aurutõkkekilede ajalise püsivuse kohta on omal kohal. Praegu on "euromaju" ehitatud siinkandis paarkümmend aastat. Hakkavad kogemused tekkima... Ning paraku ei ole odava pakketeibiga "õhukindlalt" jätkatud soojustuse pakkekiled mitte püsivad kipsikarkassi taga... See näide on olemas: 15 aastat ja kõik teibid olid lahti. Ka kiled ise olid paiguti rebenenud. Eemaldamisel pudisesid veel omakorda peeneks. Miskised punavalged olid.

Lammutamisepõhjus oli labane lisaruumi vajadus.
Vasta

(11-01-2016, 10:24 AM)kass Kirjutas:  [Pilt: milk_397.JPG]

Täidetud õlleklaas tuleb asetada alusele – sellel on väga praktiline põhjus. Kui õlu on külm ja ruum soe, siis hakkab klaas n-ö higistama. Kui klaasi all on alus, valgub kogu kondents sellele ega riku lauda. 


Ehk siis piima puhul kondens, õlle  korral kondents!

Pudel palderjani Kassile!
Ainuke küsimus jäi mulle,et milleks seda suhkurt sisse pannakse. Kas see ka aurustub külmumispunkti? Big Grin
Vasta

(11-01-2016, 11:09 AM)v6sa Kirjutas:  Minu pööningu juurde tagasi tulles, siis olen soojemate ilmadega korduvalt näinud veepiisku ja härmatist katuseplekil ja roovitisel. Tõenäoliselt on pööningul ajuti vihma ja härmatist ka õhus, kuid kuna õhk vahetub ja viiehingelise majapidamise pruukida olevad 164 ruutmeetrit on ikka päris palju pinda, ei piisa läbi lae liikuvast niiskusest permanentse lumesaju tekkeks.

 Katusepleki alla peab kindlasti kile panema, sinna kondenseerub väline niiskuski. Võin ühe hõreda varjualuse järgi öelda. 

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Tsitaat:Ainuke küsimus jäi mulle,et milleks seda suhkurt sisse pannakse. Kas see ka aurustub külmumispunkti?
Moosi sisse pannakse ka! Ikka peente E-ainete asemel juba ammusest ajast. Pohlad ja jõhvikad vist sälivad ise oma tarkusest.
Küünlavahaga suletud moosidel olen näinud hallitust. Kasutati ammustel aegadel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(11-01-2016, 11:48 AM)Tegelane5 Kirjutas:  
(11-01-2016, 11:09 AM)v6sa Kirjutas:  Minu pööningu juurde tagasi tulles, siis olen soojemate ilmadega korduvalt näinud veepiisku ja härmatist katuseplekil ja roovitisel. Tõenäoliselt on pööningul ajuti vihma ja härmatist ka õhus, kuid kuna õhk vahetub ja viiehingelise majapidamise pruukida olevad 164 ruutmeetrit on ikka päris palju pinda, ei piisa läbi lae liikuvast niiskusest permanentse lumesaju tekkeks.

 Katusepleki alla peab kindlasti kile panema, sinna kondenseerub väline niiskuski. Võin ühe hõreda varjualuse järgi öelda. 

Täpselt. Paraku seda kuuekümnendatel teha ei võetud.
Vasta

Teema pikk ja sirivsin kiirelt üle, kuid vastust sellisele küsimusele ei leidnud.

Situatsioon järgmine.

Maapealne garaaz. Taga laes on mingi 50mm korstnalaade toode, ees ukses ventilatsioonirest. Seest tahaks kütaks diiselpuhuriga, mis juba olemas. Kuna tal eraldi korstent pole, siis mõtlesin et kui ohtlik on sellega seal tööd teha? Mõte ongi, et põlemisaurud jäävad sisse vms. Mõtlesin et peaks äkki panema ukse ventiava külge väikse vendi, mis värsket õhku peale lükkab. Kerol endal on termostaat peal, et hakkab tööle siis kui langeb alla mingi temperatuuri.

Asjal mõtet või mitte?
Vasta

Ostsin gaasiahju just seepärast, et diiselpuhurit kasutades peab kogu ruumi õhk tunnis 2x vahetuma. Üsna kenake ülesanne, et ei jääks ventileerimata nurki ja elamine külmaks ei läheks. 
Vasta

Peale CO  tuleb ka kogu divesinikoksiid e. H2O sul tuppa. Kogu garaazisisu tahab soojas-niiskes roostetama minna. Külma õhu ohtra pealeandmisega kütad jälle ilma... Odavaim elektripuhur, -radikas, maaküte, õhkküte lahendaksid järelevalveta ise asja.
Vasta

Õunapuud garaazi ümber lähevad varem õide....     Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

Ise küll ei tahaks sellises ruumis olla kus diislipõleti töötab,sest see mendelejevi tabel mis diisli põlemise eraldub jääb ju kõik sulle hingamiseks.See umbes sama,kui prügipõletuskatlamaja ligidal elada,ei kadesta neid vendi,kes Iru ümbruses elavad-see mis sealt korstnast välja lendab on ikka väga karm kraam Big Grin .
Vasta

(15-01-2016, 11:40 AM)ahtos Kirjutas:  Ise küll ei tahaks sellises ruumis olla kus diislipõleti töötab,sest see mendelejevi tabel mis diisli põlemise eraldub jääb ju kõik sulle hingamiseks.See umbes sama,kui prügipõletuskatlamaja ligidal elada,ei kadesta neid vendi,kes Iru ümbruses elavad-see mis sealt korstnast välja lendab on ikka väga karm kraam Big Grin .
Oled käinud nuusutamas?

Ma olin sealkandis asjatamas ühel hommikul, kui korstna otsast tulev alla jõudis tänu inversioonile. Ma olen muidugi maakas ja igasugu sitahaisuga harjunud, aga ei märganud midagi erilist.

Muide, Iru plokil peaks olema Eesti uusimad ja üsna, kui mitte kõige tõhusamad püüdurseadmed heitgaase puhastamas.
Vasta

Diiselpõleti vingu olen nuusutanud ja prügipõletusest oli ühes vene telekanalis juttu üsana põhjalikult ja jutt tundus üsna tõepärane,sest kõik mis prügikasti visatakse läheb ka ahju peaaegu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne