Iseehitatud traktor.
#21

Nüüd peaaegu aastake möödas ja traktori ehitus edenemas. Lähiajal
panen pilte üles senisest ehituse käigust.
Vasta
#22

Romka Kirjutas:*Kasti kõrgus- pole probleemi olnud. Kui vaja eriliselt madalat tõstekõrgust, siis selleks näiteks lõunaeestis sellised päris oma nimega eriti madalad järelkärud. Nimi hetkel ei meenu aga see oli päris lahe.

Mitte ei saa mainimata jätta...
Selle asja nimeks on vähemalt meil kodukandis laav Toungue

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#23

Huvitav oleks teada, kuidas ehitamine edeneb? Enda projekt liigub kah, vahel üle kivide ja kändude, aga vahel saab jälle suht kiirersti tüki maad edasi, eriti kehvade ilmade korral...Smile


Vasta
#24

Motamees, su "abimehel" on pükste ja summuti vahel sukkajupp... kuidas see vastu on pidanud? Tahtsin oma projektil panna suka 180 kraadise pöörde peale, aga "siilike" ütles, et targem oleks sukk panna sirge koha peale, et gaasid vaid läbi tuhiseksid. Muidu hakkab pöörde koha pealt läbi põlema? Mu meelest on jutus iva seesCool.


Vasta
#25

siin traktoriteemas on paslik pärida: kas neliveolise sõiduauto veermiku poole (Opel vectraA) oleks mõtet nn bagi-traktori hübriidi vajadusel (st küttepuu "kiirtransport") vaadata? Nimelt vaja üks sõiduauto likvideerida (kandevkeret pole just palju kandmas...), aga pean esiti aru. Pragmaatik ütleb, et sõiduauto kliirens ei sobi, sõltumatu vedrustusega veermik on liig keeruline ning mis peamine - kastiülekanded ei passi. Ristimootoriga neliveolise tehnika ei luba just eriti loominguliselt agregaatide paigutusele ning ülekannete muutmisele läheneda. Mingu ta kogu täiega "manalateed", sest töölooma tarbeks ei ole sealt midagi võtta?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#26

Vaevalt et sellest leiutisest pikemaks asja saaks, kuid alati vöid ju katsetada, seda siis eriti palju panustamata. Vötad ühe vaba päeva, möned ölled, relakas ja keevitus, rattakoopad väliselt suuremaks et veidi körgem ja mustriga rehv alla sobiks, tagauksed keevitad kinni vaba käega, katuse saed pärast esiistmeid maha, tagaluugi eemaldad koos tagaklaasiga ja moodustub nö kast.
Rehvideks leiad möned vanad pastlad ikka, millel rohkem maastikunägu peas.
No jasiis lihtsalt proovid, et palju kannatab puid peale laduda ja kaua on vöimeline maastikul liikuma poolekskukkumata. Äkki hakkab meeldima, niipalju et keevitad veel küljekarpidele miskid tugevdused pealegi....enivei, pole sellise diiliga kaotada suurt miskit ja äkki veabki aasta-paar puid, kuni miskit eluliselt tähtsat puruneb ja asi ikka oma tavalist teed läheb ehk hiinasse kus temast 14kiiat tehakse.
Vöin garanteerida ääretult röveda välimuseSmile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#27

Kandevkere puhul tuleb arvestada, et katus annab kerele olulise osa jäikusest. Seega tuleks uste plekiosa ülaservast (aknapilu asemele) panna jooksma midagi tummisemat, katuse risttala tugevdada mingi profiiliga ja sellest omakorda viia toed amordikannudele. Nüüd peaks mõistusega lammutamist kannatama üsna hästi.

Ma plaanin oma pudedaksmuutunud kerega, kuid muidu täitsa sõidukorras MB universaaliga teha sama triki. Eks vaatame, mis sellest välja kukub...

Tolle Opeli ümberlõikusest tuleb väga huvitav teema! Paljudel on mõtteid, kuid vähesed teevad teoks. Oleks, millest õppida.

Maastikul pole kliirens esmatähtis - mida madalam liikur, seda kiiremini hakkab juht kasutama mõistust lolli jõu asemel. Tõsi, 15 cm just kraave ei ületa, kuid reaalselt vedavad 3 ratast (sellisel loomal peaksid kesk- ja tagadiffer ikka KEMPPIlukus olema).
Mul on juba 7 aastat igapäevakasutuses pirukamosse, millega on käidud nii langilt puid vedamas kui heinamaalt kive korjamas. Ning võin öelda, et mina olen oma mossega läinud läbi sealt, kus Hilux end kinni ajas...

Karvane muster on igal juhul abiks. Ratta suurusega on jälle sellised lood, et suurem ratas annab suurema kiiruse. Minul on mossel näiteks taga 12", sest nii on 1. käik mõnusalt aeglane. Tõsi, kliirens sillatala difrikorpuse all on nüüd vaid 11 cm.

Minu jutu mõte on ässitada - anna minna (ja räägi meilegi, mida teed).
Vasta
#28

Indreku pakutu käis küll mõttest läbi, aga sai kere alaosa olematu metallisisalduse tõttu kriipsu peale. Aga sellises serveeringus hakka või uskuma, et kere veel tõesti mingit kasutust leida võiks. Uurime seda asja, kuigi olen mõttekuse-perspektiivikuse osas skeptiline. Nn tehnikapoolt iseloomustab muidu:
- kliirensit on vast 12cm
- 3,72PÜ + 3,55 esimene käik annavad kõige aeglasemaks tühikäigul tammumiseks ca 9..10km/h
üht on kole vähe, teist aga kole palju. Mõistlikku-lihtsat muutmist ei näe ei ühele, ega teisele. Nende mittesobivuses on aga lihtsaim veenduda tehasekere peal - eriti, kui nii ka KKK pere garanteeritud täiendust saab Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#29

Kui autole teha korralik kaalusääst (eemaldada mittevajalik kola), võiks kliirens oluliselt paraneda. Vectral ei peaks olema mingid erilised vedrud - romulast võiks leida midagi tummisemat üsna väikese vaevaga...

Ma ei kujuta ette Vectra sillaehitust väga täpselt, kuid miskid paar cm ilmselt annab varastada ka šarniiride kinnitusi modifitseerides. Kuna teeliiklusesse see hübriid ilmselt ei tule, siis julgen selliseid lahendusi pakkuda.Rolleyes

Sent siit, teine sealt ja nii need vajalikud lisasentimeetrid tulevad. 15 on hea, üle selle juba täiesti piisav. Niikuinii saab see preparaat sihtotstarbelisel kasutamisel hulgaliselt maksahaake Cool

Mis aga ülekandesse puutub, siis ma millegipärast usun, et see mootor suudab autot pädevalt edasi veeretada ka mingi 1 krpm juures. 1 krpm väntvõllil annab:
1000/3,25/3,55=86,midagi pööret rattale minutis. Kas sellele preparaadile 13" velg alla mahub? Siis võtaks edasiseks aluseks rehvi 175/70R13, mille läbimõõt on 575 mm ja ümbermõõt (arvestamata läbivajumist) 1805,5 mm. Seega on teoreetiline liikumiskiirus läbilibisemata liikumisel:
86*0,0018055*60=9,3 km/h. Sama tulemuse annab ka 155R13 rehv.

Veidi aeglasemaks muutub käik siis, kui kasutada näiteks 165/60R14 rehvi - 8,6 km/h. Vahe on küll väike, kuid maastikul ukerdades piisab väga vähesest. Tõsi, madala rehvi korral peab arvestama velgede kahjustumise kõrge tõenäosusega - kivid ja kännud ainult madalaid rehve ootavadki...

Kui aga panna alla miskine maastikurehv (näiteks 10,5-15), siis on arvestuslik kiirus pea 12 km/h... Ning peab kindlasti tõstma vedrustust ja lõikuma rattakoopaid.

Vasta
#30

(21-06-2011, 02:04 AM)13piisab Kirjutas:  Mingu ta kogu täiega "manalateed", sest töölooma tarbeks ei ole sealt midagi võtta?

Kas Opeli "neliveo" jupid likviidne kaup pole? Või on "talverõõmu" nautimisega vähe liiale mindud ja pole sealt enam miskit võtta?

Vasta
#31

(22-06-2011, 09:36 AM)v6sa Kirjutas:  Mis aga ülekandesse puutub, siis ma millegipärast usun, et see mootor suudab autot pädevalt edasi veeretada ka mingi 1 krpm juures. 1 krpm väntvõllil annab:
1000/3,25/3,55=86,midagi pööret rattale minutis. Kas sellele preparaadile 13" velg alla mahub?
suhtkoht head teadmised. Peaülekanne on aga masinal 3,25 asemel 3,72 ja viidatud 9..10km/h@1000rpm tuleb originaalse 15" veljega. 13" ei lähe kumbagi otsa, 14 juba mahub.
originaalmootorist ma ei räägi: konkreetse isendi hammasrihm katkes 2,5 päeva enne lõplikku parkimist (sai just toona 2km varem kindlustustki lõpetamas käidud) ning sellel motojurakal on nüüdseks puudu 16 klappi + sidur. St see moto on vanaraud ja samasugust asemele passitada ei maksa:
- kaal on üüratu. Ca 140kg
- ta on lihtsale kulgurile liig keeruline - toite ja süütega tegeleb Motronic 2.5
- jõu vähenedes tähikäigul tavatseb pritse segu-süütega mängida ning pöördeid ca 1500rpm peale visata. Ei ole maastikule hea omadus

paremini passiks nn diisliomadustega C16NZ monoprits. Maksimumvõuimsust küll kaks korda vähem, aga sitkust on madalal pöördel küllaga. Kaalub ta oma kaks korda vähem, elektrit praktiliselt ei oma ning külgepanek on nii elektri kui mehaanika poolt (peab tegelikult sidurid veel kõrvutama) "vaheletõstmise vaev". Leidmine on imelihtne.

Peeter - likviidset suurt pole: kast ja sillad ei ole kuluosa. Vahekast on, aga masina sihtgrupp on kas vec2000 ja-või 4x4 sellel fännavad entusiastid või vectrat kui odavat asja pidavad pohhuistid: ühed leiavad asja oma doonori(te)lt, teised ei lase end pisiasjadest häirida - saati kui nende kordaajamine juba tööna vast rohkem, kui pool auto hinda tähendab Big Grin

nädala pärast vaatame siis asja praktika poolt.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#32

Esitaks oma küsimuse ka siia teemasse.
Nimelt kange isu oma "hobiaiatraktor" pisut jõulisema jõuallikaga(praegune ise komplekteeritud Kuusakoskist päästetu kasutab Zid- 4,5-te mootorina ja selle järel Gaz-51 tehnikat) varustada.
Mõtteid on mõned;
Variant A- kasutada õue peal vedeleva VW 1,6 bensukat. Toob kindlasti kaasa vajaduse modida jõuülekannet ja leida koht sellega kaasnevaile lisadele. Samas- kas 70 hobust sinna vahele on ikka vaja?
Variant B- komplekteerida/remontida ja paigaldada praegu suht nutuses seisus vedelev mootor D-21(T-16 oma). Vajab käigukasti ja mootori vahele uue sidurikoja meisterdamist ja hulka aega ja omajagu krõbisevat puuduvate tükkide leidmiseks. Kütusekulu pealt hoiaks ilmselt kokku küll... Samas ega neid töötunde ka meeletult ei tule...
Variant C- osta Flindist selline asi- http://www.flintkaubandus.ee/?p=21&id=178&item=1186 No treiali juurde oleks igal juhul asja, et asi sobima panna...
14 hobust ei tohiks ju liiga vähe olla? Vanad DT-14-ned ja RS-id ju samas võimsusklassis. Ja uus Honda kloon peaks olema ka päris hea ressursi ja töökindlusega...
See viimane variant tundub endale suhteliselt parim.
Aga kui keegi viitsib kaasa mõelda ja oma arvamust avaldada, oleks tänulik.
Vasta
#33

Targutaks ka pisut.Mina valiksin d21 mootori,sellega müdistad tühikäigul kõik tööd ära teha.Endal ka pooleli selle paja istutamine gazi käigukasti otsa.Kui juba traktor siis diisel,selline minu arvamus.
Vasta
#34

Kõik variandid on kindlasti paremad, kui ZID 4,5. Samas ära võrdle aeglase käigulise diisli ja mitu korda suuremate pööretega pensuka hobujõude, suurt rolli mängib ka pöördemoment ehk vääne.
GAZ 51 käigukast peab D 21 järgi edukalt vastu, ainult ühendamine nõuab natuke pusimist.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#35

Flindi lehel pöördemoment võrreldes selle lehega- http://www.china-power-generator.com/gas...wg405.html kahtlaselt puus.
Flindi lehel 11 hj moto pöördemoment hulka suurem kui 14 hj.
Endal Zidi manuaal olemas, aga seal ei kõssagi sellisest näitajast nagu pöördemoment.
Vasta
#36

(09-09-2011, 21:44 PM)meli666 Kirjutas:  Ilmselt see hiinlaste enda lehel olev on ikka õige.
Oleneb muidugi mootorite ehitusest ka, aga mingi ettekujutuse võrdluseks saaks vast kuubikutest ka leida. Hiinlane 407 Cm3, Zid...?

Zid-il 520 kuubikut.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#37

Kindlasti oled vaaginud plusse ja miinuseid, et kumma kasuks. Kangesti tahaks nagu seda hiinakat (kena tükk ja vaeva vähem, aga kas annb miskit võitu jne) aga D-21 on diisel ja väändemoment on sel ikka ohohoo Smile. Aga D21 tahab sitaks tööd saada.. hmm, dilemma missugune!
Mina valiks D21-e. Ikka tõsine asi. Mu meelest kõlbaks see hiinakas kergemate asjade pääle, nagu murutraktorid jms. 51-e kasti ja D21 ühendamine tahab jah nokitsemist. Mina ühendasin VAZ-i ja 53 kasti kokku. Sidurikoja valmistamine läks kuskil kolm täistööpäeva. Rohkem kulus aega lõikamisele ja keevitamisele ja lihvimisele Smile.


Vasta
#38

Just-just! Need plussid ja miinused just segadusse ajavadki...
Hiinakas oleks niiöelda kõik ühes lahendus, uus, pealearetamine erilist vaeva ei nõuaks jne... Sellega ongi just see küsimus, et milleks ta suuteline oma 14 hj-ga on... Kütusekulu erilist muret ei valmista, sest töötunde aastas vaevalt väga palju tuleb...
D-21... Jah, ma tean, mida tähendab diisli jõud(eelistan ise ka diiselliikureid ja töögi suurte diislitega tihedalt seotud). Aga selle mootori paigaldamine nõuab kogu traka ümberehitust(sidurikoda ei mahu raami vahele kuidagi ära jne) ja mootor ise päris korralikku remonti+ rändama läinud osade asemele teisi). Ja ei usu ma, et põllul 20 tollised rattad selle jõu maha suudavad kanda... Ehk siis asisemaid rattaid ka vast vaja.
Ja selle mootori remont tähendab pm kapitaalremonti, sest see masin peab ilma tseremoonitsematta ärkama ka - 25 kraadi juures. Vana küsitava pumba ja pihustitega kohviveski seda kindlasti ei suuda...
9hj hiinakas ärkas küll eelmisel talvel -30kraadiga esimesel katsel...
Krt... Selle D-21 kindla peale korda tegemine läheb vähemalt sama suurusjärgu maksma ka kui hiinakas.
Kui nüüd teaks, et see hiinlane nõrgaks jääb. Eks siis hakkaks vaatama, kust neid D-21 pudinaid saama hakkab...
Eks peab mõtlema- arvutama...

Vasta
#39

Noh, hiinaka otsaaretamisel... kuda sul see ülekanne seal käib.. kui ta otse k-kasti otsas pole vaid on mingi vaheülekanne, siis rihma/ketirataste suuruse muutmisega saab ju kiiruse/jõu vahekorda muuta ja sel juhul peaks hiinakaga hakkama saama.


Vasta
#40

(10-09-2011, 14:18 PM)Tift Kirjutas:  Noh, hiinaka otsaaretamisel... kuda sul see ülekanne seal käib.. kui ta otse k-kasti otsas pole vaid on mingi vaheülekanne, siis rihma/ketirataste suuruse muutmisega saab ju kiiruse/jõu vahekorda muuta ja sel juhul peaks hiinakaga hakkama saama.

Praegune ülekanne omab tõesti mootori ja siduri vahel kettülekannet ülekandega 1;1,5-le. Ja esimeses kastis on praegu neljas käik enamasti(ehk siis aeglasemaks saaks ainult käiku vahetades 6,4korda) ja tagumises siis vastavalt vajadusele. Zidi enda redutor ja see kettülekanne arvesse võtta, siis praegu eespool kasti 1;4,4-le aeglustav ülekanne.
Hiinaka paigaldamisel mõtlesin moto ja kasti vahele panna kardaani keti asemele. Vaja ainult kaks flantsi treida(ja sellele flantsile saaks teha ka rihmasoone hüdropumba jms käitamiseks) ja mootor raamile kinnitada.
Ja otse loomulikult peab tagasilla ka õiget pidi keerama siis tagasi.


(10-09-2011, 17:58 PM)meli666 Kirjutas:  Üks võimalus oleks veel uurida veoautolammutustest furgoonide külmutuskompressorit käitatava diiselmootori hinda. Tavaliselt on nad 3 silindrilised ja sellised mõnusalt väiksed. Olen sellist näinud aiatraktori peal, VW oma veel. Eeliseks võrreldes vene D21 see, et soojendusküünlad ka olemas ja talvel ei ole probleeme. Samas miinus ka, et vedelikjahutusega ja radikas ka vaja põkale paigaldada.
Iseasi muidugi, et mis hinnaga selle kätte saaks.

Väga huvitav info. olen enne ka kuulnud, aga näinud pole. Peaks asja täitsa uurima.
Radikale koha leidmine pole mingi probleem.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne