[Laurix]

Miinu vanaema rääkis, et ükskord 50 aastate lõpus oli ta tellinud endale auto, millel nimeks Belka.Oli teine päris kena auto olnud pildi peal, aga olenemata suurest nõudlusest seda siiski tootmisesse ei lastud ja vanaema endale uut autot ei saanud.Ega kellelgil sellest autost pilte pole ega selle kohta infot pole.Kangesti tahaks teada saada, et mis imeloom see siis õieti oli.

[mrali]

Üks artikkel:

http://oppozit.ru/article1069.html

Seal esimesel pildil on ka näha, milline see aparaat oleks välja näinud. Neli kohta, taga asuv "emmilise" mootor, vedavad tagarattad, 10-tollised rehvid, konstruktsioon Irbiti mootorrattatehaselt koostöös NAMI-ga oleks vast peamised märksõnad antud auto kohta.

[Laurix]

Wow...Disain on vist valminud koostöös 3l Russkaya Vodkaga .Aga muidu suht huvitav kontseptsioon.Mõnevõrra isegi kahju, et see tootmisesse ei läinud.

[reymo1995]

Belka katseeksemplaar:

Belka maastikuvariant:

Ja kohe-kohe hakkan Tehnika ja Tootmise põhjal kirjutama teksti Belkadest.

[reymo1995]

Belka oli Irbiti Mootorratta tehase ning Autode ja Mootorite Teadusliku Uurimise Instituudi ühsitöö vili. Projekteerimist juhatasid 2 inimest, kelle nimed on autohuvilistele arvatavasti küllalt hästi tuntud: tolleaegne Irbiti Mootorrattatehase peaksontrukuri asetäitja E. Reppihh ja tehnikakandidaat J. Dolmatovski. Uue auto katsemudel valmis 1955. aasta lõpul.

Belkat iseloomustasid väikesed gabariidid ja mass. Esiistmed nihutati esirataste vahele – auto sai nn vagunskeemi. Auto esiosa koos osaga katusest avanes ettepoole, sealt pääses esiistmele, tagaistmele mis samuti mahutas 2 inimest, sai minna läbi ainukese külgukse, mis asus paremal, kõnnitee pool. Sobivad möödud võis esiistmele anda üksnes rattakoobaste kahandamise hinnaga.

Samal 1955. aastal ehitati ka lahtine variant, millel oli ette maha pööratav tuuleklaas, autokere esipaneelile kinnituv varuratas ja käepidemed piki kere servi. Sellel variandil loobuti istmete vedrudest – neid asendasid istmekarkassile pingutatud kummilindid. Mõlemad prototüübid ja veel 2 autot, mis ehitati hiljem, tegid läbi mitmekülgsed katsetused. Selgus, et avanev esiosa ning autokere ei taganud alati hermeetilisust, mootorimüra oli suurem oodatust. Hiljem õnnestus need vead enamikus kõrvaldada. Mootor aga jäigi Belka nõrgaks kohaks. Oli see ju võetud külgvankriga mootorrattalt massiga 320 kg. Belka aga kaalus poolteist korda rohkem ja mootor töötas tunduvalt suurema koormusega. Pinguldatud soojusrežiim ja lühenenud tööiga tegid mootori autole sobimatuks.

Kuid oli veel üks põhjus, miks Belka jäi ainult prototüübiks. Irbiti Mootorrattatehas oli valmis lõpetama raskete mootorrataste tootmist, et alustada mikrolitraažilise seeriaautoga, kuid tootmisvõimalused olid tehasel piiratud. Ehitas see ju mootorrattaid tagasihoidlikul arvul, umbes 20 000 aastas, mis oli täiesti ebapiisav massiauto tootmiseks. Ja veel: autode ehitamiseks tuli sisse seada võimas stantsimistsehh autokere detailide valmistamiseks, kereliin keevitamiseks, montaažiks, värvimiseks. Autotööstusel ei jätkunud raha Irbiti Mootorrattatehase rekonstureerimiseks, sest aastatel 1955 – 1958 juurutati tootmisesse Moskvitch-402, ГАЗ-21, ЗИЛ-158, ЛАЗ-695 ja kõigepealt oli vaja nende kereehitus ümberkorraldada.

[Laurix]

Aitäh ülevaatliku info eest

[kr8nik]

Ikka Irbiti Mootorrattatehas, mitte Irpiti, nagu loo alguses kirjutatud on.