[valdo]

... sai valmis.

Tõnu, müts maha Sinu tohutu kannatlikkuse ja tahtejõu ees!

Aga... kuidas Sa valepoolse rooliga siin reaalselt sõitma hakkad? Ning veel - kas juhiiste peabki olema sõidusuuna suhtes nurga all?

[Väravamehaanik]

Parempoolse rooliga sõitmise juures on võimatu sooritada maanteel möödasõitu suuregabariidilisest sõidukist. See on võimalik ainult siis, kui usaldada konduktorit, kes peab omama vastutustunnet ja suutma hinnata bussi kiirendust ja vastutuleva sõiduki kaugust. Lihtsam on sellisest manöövrist hoiduda. Kõik muud sooritused on sooritatavad.
Eestiaegsed bussijuhid kiitsid AS Mootoris valmistatud Scania-Vabiseid, millel oli samuti rool paremal, nimelt olla olnud mugavam peatuses kõnniteest õigele kaugusele maabuda. Ja nii tegelikult ongi, pista aga pea aknast välja ja rihi ennast paika.
Käiguvahetus vasaku käega ei ole ka midagi võimatut, nii ehk naa on sellise bussiga sõitmine paras mõtlemise ülesanne ja suvalised igapäeva elust kaasnevad refleksid selle bussi roolis ei avaldu. Esimese vasaku nurga jälgimisest näib palju olulisem jälgida peeglitest tagumikku, sest see on kahtlaselt pikk ja pööretel on paras kombaineri tunne.

Aga istmel on jäänud kõikide piltide peale see asend, kus juht saab oma töökohale siseneda. Sõitmise ajaks keerab juht ennast otseks ja vasaku küljega peaaagu vastu mootorit. Istme otseses asendis ei mahuks juht lihtsalt rooli taha ronima. Bussi konstruktorid on mõelnud ka sellele et juht ei peaks ebakultuurselt üle kapoti oma kohale ronima. Ilmselt on see istme keeramise võimalus ka selleks, et vajadusel pileteid müües, saaks juht klientidega meeldivamalt suhelda.

[koterman]

Tublid mehed, töö tõepoolest kiidab oma tegijat!

Kui kange töömees on veidi ise parsil puhanud, võiks muidugi nooremate inimeste jaoks mõne mõttetera süstematiseeritult kirja panna - er sel igihaljal teemal kuidas tööprotsessi nii üles ehitada, et 'kruvikeeraja kohe õiget pidi peos' püsiks.

A see võiks olla eraldi teema 'Vestlusi liikuvast rauast/varuosadest/joonistest/raua-, puidu-, värvi- ja nahatööst ning muid elulisi tähelepanekuid Eesti- ja Liivimaast: üldist taastamishuvilisele ja näitevara tõelisele spetsile' näituseks.

Aityma kajastamast!
k

täname ka kõiki, kes lihtsalt kaasa elasid. Pühapäeva õhtul veidi peale kaheksat sai valmis. Pildid kogu arengust on

... bussiehitus on ainult kättevõtmise asi (nagu mehed ütlevad). Lisaks kätele on vaja ka veidi viha ja mingil määral "purtsu" (nagu noored ütlevad). Loodame, et siinses foorumiski entusiasmiga esitlema hakatud LAZ-id, PA

....vähemalt nädala jagu puhkust on küll ära teenitud, enne kui järgmise projekti kallale asuda...

[Väravamehaanik]

Tunnustatud spetsialistid käisid kohal, kitlid olid seljas. Vaatasid alt ja pealt, ronisid ka sisse ja tegid proovisõitu. Hüpitasid endid istmetel ja rippusid torude küljes. Kogu kupatuse eest andsid üle 99 protsendi. Kontrollküsimusena tuvastasid ka ainsa nõukogude päritolu detaili, milleks oli pagasnikus olev vineerist tööriistakast. Komisjon oli asjatundlik ja lahkus juhiga Mercedes Benz 600 tagaistmel, nagu oli ennem saabunudki.
Seejärel sõime üritusest alles jäänud täidetud munad lõpuni, ning seadsime paari päeva pärast sammud Tallinna ARK büroo poole.
Ulatasin vajalikud paberid üle leti ja nõjatusin mugavalt ootele. Kui letitöötaja toksis oma arvutisse auto margi lahtrisse tavapärase Mazda või Toyota asemel SKV Katrineholm, kustusid järjekorras kõikidel töötajatel kuvari pildid, järjekorra numbri automaat kiilus kinni ja üle Eesti seiskusid ülevaatuspunktides piduristendid poole ülevaatuse pealt. ARK-i IT süsteem ei pidanud 66 kohalise bussi restaureerimisest tekkinud ülepingele vastu. Selle kohta avaldati ARK-i kodulehel ka vastav teade. Ma ei ole küll kindel, kas see ülepinge tekkis bussi andmete sisestamise tõttu või lihtsalt samal aja. Kuid ikkagi palun ka omalt poolt vabandust tekkinud ebameeldivuste pärast.
Nüüdseks on numbrimärgid A 056 ülge krutitud ja jaanipäeva tule teekond koos õhtuste taplustega võib alata.

[koterman]

Kuna isand Väravamehaanik paistab olema nüüd laskunud oma hiiglaslikele 66-tammelehelistel loorberitele ja põua puhul istub väsinult oma iludus(t)e jahedas garaazis (loodetavasti õlle, mitte pidurite vms man), riputan siia üles äsja silma jäänud vestest paar katket.

Olgu see siis kaasfoorumlasele ergutuseks ja kindlaks redeliks hirmsast vaimsest tagasilöögist - 'nüüd on kõik tehtud' - ülesaamisel. Allikaks 1957 aasta 'Pilt ja Sõna', nr 7, kellegi sm/kodanik Kaljuvee tindirikkast sulest:

" 'Seal kus voolab Tisza'

Eesti Raadio korraldusel toimus käesoleva aasta juunikuus ekskursioon autobussil ZIL 127 Taga-Karpaatidesse. Marsruudi pikkus oli 5091 km. Sõit ainulaadne, sest üle 1000 m kõrguste mägede ületamine sellise autobussiga oli esmakordne.... Suitsutared ning elektri- ja telefoniliinid käsikäes.... (foto 1). Omapärane maaliline ilu peitub neis sammeldunud katustega majakestes, kohtuksid nagu luule ja proosa... Visalt on siin kinni peetud rahvakommetest säilitatud rahva omapära... Paneb imestama, millise visadusega harib gutsuul oma mõnikord peaaegu 45-o kallakuga põllulappi.

Ka meie autobussil ei olnud 'võitlus' mägedega kerge. Enne järgmise mäeaheliku ületamist (foto 3) tuleb teha puhkus, teostada masina tehniline ülevaatus, eriti kontrollida pidureid ja sidurit. Et niisugusel suurel ja maanteesõitudeks ettenähtud autobussil mägede ületamine on erakordne ja mitte just kerge ülesanne, näitab suur uudishimulike hulk, kes igas peatuses ümbritses meie bussi.
Iseloomulik oli ühe kohaliku autojuhi imestunud küsimus: 'Kas te tõesti selle bussiga ületasite mäed?' Jah, ületasime ja ületasime hästi, tänu Zil-127 vastupidavusele ning bussijuhtide tublidusele.

Veel viimane pilk Tiszale (foto 6) ning algab tagasisõit. Kaksteist päeva pärast väljasõitu, täpselt kell 15.00 peatub Zil-127 jälle Raadiomaja ees. Väljume bussist suure muljetepagasiga, käes nii mõnelgi (mälestuseks võetud mägironimise) kepp. "



k

Tunnustatud spetsialistid käisid kohal,..... Kogu kupatuse eest andsid üle 99 protsendi. Kontrollküsimusena tuvastasid ka ainsa nõukogude päritolu detaili,
.....jaanipäeva tule teekond koos õhtuste taplustega võib alata.

[Aspelund]

Herr Mehaanik olla kuuldavasti projekti "127" raames teinud uurijatööd koduvalla territooriumil ning avastanud kaks rariteetset kogumit vanarauda...

Püha üritus ei tohi lõppeda!

A.

[motamees]

Krt, pole sõnu. Mulle meeldib selle asja juures köik, rääkimata kajastamise stiilist.

[Väravamehaanik]

Krt, mul pole ka enam sõnu... See projekt oli näpuharjutuseks hea küll. Peamine, mis mina õppisin oli see, et pilte tuleb teha ohjeldamatult palju ja need ka kusagile üles laadida. Kui vanakoolimehed tegid eeskujulikult jooniseid, siis tänapäeval pole joonistega eriti midagi peale hakata. Täpseid jooniseid on vaja, kui soovid mingit detaili mõnelt treialilt või luksepalt tellida. Muul puhul on aga vaja kvaliteetset fotot. Eriti hea oleks kui saaks 3D fotodega asju ajada...
Aga buss on sõitnud 1100 km ja seisab niisama tühja, pole viitsinud mingeid sõite paaniliselt korraldama ka hakata, sest lubasin enesele, et vahin suvel niisama merd ja imen lähimas sadamarestoranis jäätisekokteili. Üks kord sai buss peale jaanipäevatuuri käima pandud ja sõidetud teise garaazi ette. Korraks käisin nurga taga, samal ajal olid käinud luuramas Odessa bussiloendajad, kes tegid pildi ja toppisid üleliidulisse meediasse http://fotobus.msk.ru/vehicle/227034/

ZIS 127 teema sai võetud käsitlemiseks sõbralikus kaasfoorumis Põhjuseks on nimelt see, et ZIS käib hetkel eneselgi üle mõistuse ja kuidagi on vaja erinevate alateemade ja pildipangaga mingi selge süsteem luua ennekõike iseenese jaoks. ZIS oleks hea valmis saada järgmiseks jaanipäevaks (natuke nokitsedes).

Siin teemas käsitleks ikka SKV Katrineholmi tegemisi.

[Väravamehaanik]

Informatsiooniline teadaanne!

Tere!

Teada on et Rootsis Katrineholmi linnas toimub 15.augustil vanade Katrineholmi busside väljanäitus ja kokkutulek seoses Rootsi bussiliikluse 111 aastaseks saamisega: http://www.evenemangskalender.se/cruisin...trineholm/

Hetkel on kirjas 10 vanaaegset bussi (mis on tegelikult väga palju), esindatud on ainsa välisriigina ka Eesti. Mõned pildid eelmise aasta juubelist: http://www.omnibuss.se/forum/index.php?topic=26797.0
Meie seiklusterohke reis saab alguse Tallinna sadamast 14.augustil kell 11.00. Sõidame laevaga Helsingisse, kust vurame 1962. aasta SKV Katrineholmiga kella 19.00 Turu sadamasse, et asuda teele Rootsi poole. Enne jääb ka veidi aega Turu linnaga tutvumiseks. Õhtul saab laevas süüa ja kajuti koikul sõba silmale lasta. Vanad merekarud võivad muidugi hommikuni pootsmaniga rummi juua ja vanu meremeeste laule jõurata.
15. augusti hommikul kell 6.10 oleme Stockholmis, et alustada teekonda Katrineholmi. Sealses bussijaamas algab vanade busside näitus ja paraad kell 10.00, samal ajal toimuvad Katrineholmi linna päevad. Bussihuvilised külastavad ka bussiajalooga seotud paiku ja vaatavad vanu filme. Meeleolu on ülev. Kell 15.30 väljuvad vanad bussid bussijaamast koduteele. Meie jõuame õhtuks Stockholm-Turu laeva peale, kus saame süüa ja õnnest rammestunutena hommikuni pikutada, et sõita tagasi kodusele Maarjamaale, 16. augusti pealelõunaks.

Seni on kirjas 10 inimesega grupp ja iga järgneva grupiliikme osamaks on väiksem kui 3200.- (ehk mida rohkem tuleb rahvast, seda suurema seltskonna vahel jaguneb bussi üleveokulu) Pakett sisaldab kahte õhtusööki laevas, kajuti kohta kahel ööl ja Tallinn-Helsingi pileteid ning bussisõit Katrineholmi ja tagasi.

Kel huvi võib kaasa tulla. Seltskond on pigem soliidne, mitte ülevoolavalt peojanuline.

[Väravamehaanik]

Käidud! http://kkuriren.se/nyheter/katrineholm/1.779158
Tegu oli tõsiselt vabas vormis toimunud üritusega, kus vanad bussid veeresid kokku, juhid ajasid rootsi keeles juttu ja läksid kella peale ilusasti laiali. Keegi ei pingutanud millegagi üle, keegi ei olnud kellestki parem ega halvem. Kokku oli 17 bussi, neist 11 tehtud Katrineholmis. Ürituse käigus kaardistasime kogu Rootsi vanade busside taseme ja tutvusime peenemate nüanssidega busside alal. Oli tore vanatehnikaüritus!
Rohkem pilte: http://www.fordonsnostalgi.se/

[Aspelund]

Milline oli siis Eesti bussitaastamise tase Rootsi taustsüsteemis? Piltide põhjal otsustades ei jäänud Kuusalu Autobaas kapitalistlikule süsteemile vastulöögi andmises küll jänni.

A.

[lauren]

Müts maha, ilus buss, kahjuks ei mäleta kus aga nägin korra bussi sõitmas,polnud teemat kaua lugenud aga arvasin kohe et autobaasi volvo.
5+

[Väravamehaanik]

Rootsi keskmine vanabussi tase oli üsna Eesti keskmine, Katrineholm oli ka umbes Paide sarnane linn. Ega meil seal bussijaamas seistes häbi küll ei tulnud tunda. Meite bussi komplektsuse, koostekvaliteedi ja tehnilise seisukorra tase oli ikka seal esimeses otsas. Väga tasemel oli ka 1957. aasta SKV, millest link oli selle teema esimeses osas. Nüüd õnnestus seda bussi oma silmaga näha ja omanikul käppa suruda. Seega võib öelda, et üritusel oligi ainult kaks restaureeritud Katrineholmi tehase bussi, mainitud 1957. aasta SKV Katrineholm ja Eestist pärit 1962. aasta SKV Katrineholm. Kuuldavasti ei ole neid üldse maailmas rohkem restaureeritud.
Ülejäänud bussid olid säilinud originaalis ja vastavalt vajadusele kõpitsetud sõidukorda. Bussiajaloo huvilisele oli huvitav vaadata kõiki busse, hoolimata nende tehnilisest seisukorrast. Otse liinilt võetud ja seisma pandud räsitud ilmega kuid tehniliselt täiesti toimiv buss on ka kunstiliselt huvitav vaatepilt.

[Väravamehaanik]

Täname kõiki osapooli, hooaeg sai läbi. Terve suve vältel sai käidud nii Rootsis kui niisama külavahel tiirutamas. Esimese aasta eesmärk oli tuvastada kõik lastehaigused ja vajakajäämised bussiehituse kvaliteedis.
Generaator laagrid küpsesid suure kihutamisega ära, ju olid siis lihtsalt ebakvaliteetsed, sest suure restaureerimise tuhinaga sai terve genekas uuesti mähitud ja renoveeritud, aga laagrid läksid ikkagi. Nüüd on uued laagrid ja laadimine toimub eeskujulikult.
Teise täisutusena teipisin mootori katte seestpoolt vastava porolooniga üle. Originaal mootorilärm hakkas lihtsalt ajudele. Ühe doonoriga tuli kaasa ka dermatiinist ja vildist läbitepitud mootorikate, mis võtab müra maha, kuid see oli eriti kole ja siis oleks kogu bussi mootorikatte funktsionaalsus ära kadunud. Kopikate alust ja prügikasti ei saaks kasutada ja mis kõige huvitavam - mootori katte olemasolu korral ei lähe tagurpidikäik sisse. Ilmselt polnud liinibussil seda vajagi, sest liinibuss tagurdab heal juhul ainult garaazi, ülejäänud sõidud on kõik otse suunas. Nüüd on poole vaiksem.
Selgus ka et talvisel perioodil ei saa jahutussüsteemis kasutada tosooli. Nimelt on tosooli paisumistegur oluliselt suurem kui veel ja kogu süsteem vajaks umbes 10 liitrist kinnist paisupaaki.Kui täita süsteem tosooliga nõutava normini, siis viskab vähemalt 10 liitrit soojenedes radika korgi vahelt välja. Buss on aga "musta numbri" registris ja nii suured ümberehitused ei ole sobivad. Pealegi pole kohta, kuhu seda paaki paigaldada, ainus koht oleks juhi süles ja see ei lähe kohe mitte. Lahenduseks on, kas kasutada jahutussüsteemis tavalist vett, nagu seda tehti vanasti või tosooli korral mitte avada suure ringi radiaatoreid, sel juhul on paisuva tosooli hulk oluliselt väiksem ja talvel külmaga mitte sõita. Mõistlikum on teine lahendus,sest vesi kipub ka garaazis külmuma ja pidevalt ei viitsi välja lasta. Tosool aga on külmakindel ja hoiab radiaatoreid ka suurema roostetamise eest. Talvel sõidame kaasaegsete bussidega, kui tekib väga suur tahtmine bussidega ringi kruiisida.
Ühe korra jäin ka paariks tunniks teele, nimelt kütuse torustik võttis õhu vahele, tegi pot-pot ja seisis keset suurlinna ristmikku. Kõik liisitud Daihatsude mehed tuututasid kui mina käiseid üles käärisin ja peale vea tuvastamist kogu etteande süsteemi õhutama asusin. Oma kaks tundi läks ikka ära, aga pärast oli minek oluliselt teravam, ju oli siis õhku juba pikemalt vahele imbunud.
Üritasin välja arvutada ka reaalset kilomeetri- või tunnihinda, juhuks kui keegi soovib bussi mingil põhjusel rentida. Kahjuks jäin jänni, sest kõikide bussiarvutamise valemite ja tabelite järgi tuli kilomeetrihinnaks ühe Kuusalust Tallinnas käigu puhuks umbes 90 krooni kilomeetri eest. Karm aga õiglane. Karm selles suhtes, et keegi sellise hinnaga Eestis bussi ei telli ja õiglane selles osas, et jääb ära kohaliku reisijateveo turu konkurentsi solkimine. Reaalselt on see ka põhjus, miks Eestis ei ole levinud vanade busside harrastus, sest iga bussifirma vanima bussi viimase sõidu ja uunikumi staatusesse jõudmise vahele jääb periood, mida keegi ei jaksa kinni maksta. Vähe usutav, et keegi kohalik suudaks ka uunikumi staatuses bussi tellida sellises mahus, et seda vähemalt mittetulunduslikul tasemel ülal suudetaks pidada.
Kokkuvõttes oli tore hooaeg ja loodetavasti tuleb järgmine veel toredam. Järgmisel suvel võiks juba mingi pikema Euroopa otsa ette võtta.

[motamees]

... Järgmisel suvel võiks juba mingi pikema Euroopa otsa ette võtta.

90eek kilomeeter. Aa, siis on ju eurod juba ja kilomeetri hind kukub umbes 15 korda.
Väga mõnus teema, kaasarvatud muidugi teema põhjus.

[hobiautod]

... Järgmisel suvel võiks juba mingi pikema Euroopa otsa ette võtta.

90eek kilomeeter. Aa, siis on ju eurod juba ja kilomeetri hind kukub umbes 15 korda.
Väga mõnus teema, kaasarvatud muidugi teema põhjus.

90 eeki km jagatud istekohtade arvuga ei ole see summa pooltki nii ulmeline kui tallinna linnas liikuvatel taksodel.

Arvan, et rootsi eakad ja vanduspuhkusel olevad naudiksid rõõmuga oma nooruspõlve aegset bussi ja sellega reisimist sadamast kuhugile sanatooriumisse

[Regardman]

... Järgmisel suvel võiks juba mingi pikema Euroopa otsa ette võtta.

90eek kilomeeter. Aa, siis on ju eurod juba ja kilomeetri hind kukub umbes 15 korda.
Väga mõnus teema, kaasarvatud muidugi teema põhjus.

Herr Piibur, kuidas te siis ei tea, et musta numbriga üldise tellimussõite ei saa ju teha . Vaid "sõbrad" kaasa, kes hiljem "tänutäheks" kütust komepnseerivad.

[Väravamehaanik]

Tegelikult saab "musta numbriga" teha kõiki sõite, aga jama on oluliselt rohkem ja see omakorda kergitab hinda. Kõigepealt on vaja buss rentida reisijateveolitsentsi omavale ettevõttele, kõige muu hulgas on vaja reisijatega sõlmida lepingud, kus nad kinnitavad, et on teadlikud sellest, et klaasihaamer asub bussijuhi püksitaskus ja üldse toimub kõik nende endi vastutusel. Kettaid on vaja tahhograafi puudumise tõttu täita käsitsi. Kuna selliseid sõite saab teha ainult reisijateveo ettevõte, siis peab ettevõtte loogikast lähtuvalt olema asi ka majanduslikult mõtekas, muidu tundub asi jälle maksuametile kahtlane.
Kuna igasugu väliste vidinatega buss ei saa käia automaatses bussipesulas (kahjuks ei ole ka sellist kodus), siis kulub bussi üksinda käsitsi pesemisele peale igat sõitu umbes 4 tundi.
Kütusekulu ei erine kuigi palju kaasaegsetest bussidest.
Ehk siis mida pikem sõit, seda odavamaks kujuneb kilomeetrihind.
Seoses kogu reisijateveo jamaga on tekkinud olukord, kus üksinda bussis ringi sõites on kilomeetri hind odavam kui mitmekesi sõites.
Aga head asjad ei peagi olema odavad.

[koterman]

Vaat, siinkohal lp koolipapa ja suurtehnika spets tibakese eksib. Ehk siis muretseb asjata. Sarnast vestlust sisu mõttes on õnnestunud meil pidada ühes teises transpordisektoris, nimelt laevanduses. Seal on nii kohalik maksuhaldur kui ka seadusteandja jõudnud pikema vaimupaneku tulemusel targale kokkuleppele - soosimaks vanemate alustega toimetamist, võib reisivedu sooritada iseendale.

Sestap soovitame edaspidi Kuusalu AB andekatel kogu (reisiv)seltskond võtta arvele restaureerimisettevõtte nimekirja, muidugi tiitleid jagades vastavalt käelistele oskustele, ja riputada nad kõik üles ühte munsterrolli (n "Tõnu ees, muud rahvatantsijad taga, MTÜ") ja asi lihtsustub.

Teiseks, esitan uuesti tungiva üleskutse väljaanda näit "samizdatj" kirjastuses antud bussitaastamise baasilt koguteos - "Buss kui kunst -praktika ja unelmad". Sellega saaks võimaldada seetõttu noorematel ilmakodanikel õliste, värviste, nõelapistemuhuliste jms sõrmedega seda öösiti lehitseda ning tirazeerida eesrindlikku kogemust.

Lisaks tahaks meenutada, et Skandinaavia on mh ka rokisõprade kant, ja bussisõit, eriti omakäe järgi sätit bussidega ning vastavate festivalide külastamine sobivad nagu sukk ja saabas. Õnneks parimad toimuvad aastast-aastasse, seega pole hiljaksjäämist karta

kõik Kuna selliseid sõite saab teha ainult reisijateveo ettevõte, siis peab ettevõtte loogikast lähtuvalt olema asi ka majanduslikult mõtekas, muidu tundub asi jälle maksuametile kahtlane....
Aga head asjad ei peagi olema odavad.

[HendrikR]

2 pilti bussist.Mis ajast Mootor Grupp ees tablool?