kere-remondi lühikonspekt
#21
motamees Kirjutas:Eelpool oli ka midagi kirjutatud, et pele liivapritsi tuleb teha (passiveerimine). Ei saanud aga sellest aru. Millega just Tegu.
mnjah, pärisin täna \"Benefitis\" mingi nn spetsialisti käest - temagi tegi taolise jutu peale suuri silmi. Niiet ilmselt mingit erikeemiat polegi. Küll aga soovitas temagi pritsitud pinnale happekrunti - \"aktiveeritud\" metallil hakkavad ju õhuniiskusegi mõjul kohe (mikroskoopilised) roostetamisprotsessid peale. Happekrunt peaks tema väitel selle pisikese rooste \"ära süüa\" suutma.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#22
Tahaks teada kuidas kantakse auto põhjale kahurimääret, kas all peab olema ainult krunt või ka lõpp värv.
Vasta
#23
Martti Kirjutas:Tahaks teada kuidas kantakse auto põhjale kahurimääret, kas all peab olema ainult krunt või ka lõpp värv.
KINDLASTI ka kattevärv!

teet,
näinud karpe, mis krunt+põhjamastiks all juba 2 aastaga läbi mädanevad (kuigi opelite põhjad on tehasest sarnase kompoti all - ning kestavad...)
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#24
Olen kuulnud et kahurimääre peab olema soe või isegi kuum. Mis sellest asrvate, mis temperatuuril peaks olema ja millega peale kantakse.
Vasta
#25
Kunagi,kui mul isa Haapsalu EPT-s töötas,siis tegeldi seal aktiivselt ka korrosioonitõrjega kogu Läänemaa jaoks (isa kirjutas oma TPI lõputöö kah sel teemal).Seal olid kaherattalised,inimese ees lükatavad pütid,kus määret soojendati ning peale kanti seda selle küljes olnud püstoliga (meenutas väliselt survepesurite pihusteid).Aga see aeg jääb juba enam kui kümne aasta taha,kuidas seda praegu tehakse,ei oska öelda.
Rebella (GAZide müüja) hinnakirjas on miski töötlusviis \"Teroson\" GAZellide lisavarustusena kirjas...kasvõi säält küsida.

Martti Kirjutas:Olen kuulnud et kahurimääre peab olema soe või isegi kuum. Mis sellest asrvate, mis temperatuuril peaks olema ja millega peale kantakse.
Vasta
#26
Varemmainitud lõputöö on mul nüüd enda ees ning Vene-aegset kahurimääret PVK kanti peale temperatuuridel 50-70 Celsiust.Aga kuda praegu on,ei oska öelda... Sad



mrali Kirjutas:Kunagi,kui mul isa Haapsalu EPT-s töötas,siis tegeldi seal aktiivselt ka korrosioonitõrjega kogu Läänemaa jaoks (isa kirjutas oma TPI lõputöö kah sel teemal).Seal olid kaherattalised,inimese ees lükatavad pütid,kus määret soojendati ning peale kanti seda selle küljes olnud püstoliga (meenutas väliselt survepesurite pihusteid).Aga see aeg jääb juba enam kui kümne aasta taha,kuidas seda praegu tehakse,ei oska öelda.
Rebella (GAZide müüja) hinnakirjas on miski töötlusviis \"Teroson\" GAZellide lisavarustusena kirjas...kasvõi säält küsida.

Martti Kirjutas:Olen kuulnud et kahurimääre peab olema soe või isegi kuum. Mis sellest asrvate, mis temperatuuril peaks olema ja millega peale kantakse.
Vasta
#27
5 aastat tagasi sai värvitud veoauto tagaluuk. Alustuseks siis väga korralik liivaprits. peale seda 30 km maanteed ja järgmisel päeval tavaline (vivacolor?) krunt+hiljem värv, miski alküüdemail.
Tulemus, järgmisel kevadel oli vaja uuesti värvida, kuna rooste vohas.
Teine luuk sai tehtud samas kohas, kusjuures peale pritsimist kohe happekrunt ja järgmisel päeval 1 kiht krunti+värv. Seekord siis tegu DeBeersi toodetega, värv nn veoauto värv. Krunt+värv mõlemad 2komponentsed. Luuk siiani kena, (so 4-5 a) va. mehhaniliste vigastuste kohad.

Varasematel aastatel tehtud värvimistest, kus kettaga puhastatud pinnale sai Korrostopi või Hammerite´t, kestsid esimese soola-lumeni.

Nüüd siis järg raami värvimise käes, liivaprits+kohe happekrunt. Spetside soovituse järgi, kergelt toorele h.krundile, tavakrunt ja siis värvi paar kihti, kõik samast DeBeersi sarjast, pidada omavahel vägagi sobima. Kõige otsa miski korrosioonitõrje, kuna antud raam on ehitatud pori ja sodi enda sisse korjama.

Siit ka kerge küsimus, mida sinna pikka kinnisesse raami sisse pritsida? tõenäoliselt on aluspinnaks lahtised roostelärakad, mille elimineerimiseks tuleks raam pikki lõhki lõigata.
Päris huvitav on näha, mis aastate pärast alles jäänud on?
Vasta
#28
Oskab keegi öelda kas kahurimääret müüakse kuskil poes ka või on tegemist sellise kaubaga mida juba naljalt kätte ei saa?
Vasta
#29
al Kirjutas:Nüüd siis järg raami värvimise käes, liivaprits+kohe happekrunt. Spetside soovituse järgi, kergelt toorele h.krundile, tavakrunt ja siis värvi paar kihti
kusjuures huvitav soovitus. Peab ilmselt paika kah. Nimelt olen minagi skeptiline selle suhtes, kuidas krunt happekrundile kinni jääb. Happekrunt kuivab ju väga siledaks - ning kuna kiht on õhuke, ei saa teda ka lihvida.
Vasta
#30
Peale liivapritsi tuleks metalli pind kindlasti õle harjata: ketas või kausshari relaka otsa ja saavutada läikiv metallipind. Töö suht kerge. Siis roostereaktiivne krunt ja umbes 15 min pärast 2K krunt, siis võib pahteldada ja värvida.
Terv. Märt Aarne
http://www.vanatehnika.ee
Vasta
#31
Vaata ka postitust lk2 keskelt.
Plekitükkidest enam rääkida ei saa. Need sai eelmise katse tulemuste saamiseks sooja vee ja harjaga puhtaks pestud. See ilmselt eemaldas ka kaitsekihid (pele värvide). Nüüd plekid kihiti roostes ja pole mingit vahet.

Piduriketta pesin lahustiga puhtaks (ka see on nüüd viimane tulemus selle koha pealt) ja nägin.
Sektorid 2;4;5 ja 6 olid lausroostes. Määrimata vahekohtadega ühesugused. Nii, et mingit vahet ei tee. Nendel kateteks Grafiitõli; Addinoli ja Grafiitõli segu; Buvanol ja ketiõli. Nagu näha keemiat segada ei tasu. Tulemus teadmata. Parema toimega Addinol muutus Grafiidiga segamisel palju viletsamaks.

Sektorid 3 ja 9 olid suuremas osas läikivad (umbes 70%). Ülejäänud oli natuke roostes või lihtsalt tuhm. Seal kateteks Addinol KO 6 F ja Karipoli universaalvaha.

Sektoris 1 oli läikivat umbes 95%. Tuhmi (kerge rooste) osa oli üksikute täppidena. Katteks Movil

Sektor 8 oli täiesti läikiv. Nagu just auto alt eemaldamisel. Seal katteks Dinitroli ML.

Värvkatted olid säilinud suht korralikena. Ainult kõrvalt peale roninud rooste oli muutnud värvust.

Kvaliteedi järjekord siis ketta järgi
1)Dinitroli ML
2)Movil
3)Addinoli KO 6 F ja Karipoli universaalvaha
4) Ühtlaselt halb tulemus kõik ülejäänud testis olnud õlid.
Vasta
#32
al Kirjutas:Siit ka küsimus, mida sinna pikka kinnisesse raami sisse pritsida?

Nii minu enda vastus siis siin.
Terosonil miski vahabaasiline vedel ollus karpide jms kinniste asjade täitmiseks. (nime peab potsikute pealt uurima) 1kg pudel ~150 eek. Spets püstol orig. pudeli külge on 200 eek. Sellel on 30 cm painduv ots, millega igale poole juurde/sisse pääseb.Saab ka värvipüstoliga lasta. Dinitrolil sama asi olemas, aga pole kasutanud. Vedelana oli (pidi olema?) väga heade vaheleronimise omadustega. Kuivades jätab mõnusa kergelt naksuva läbipaistva kihi.
ise alles möksisin terve raami, uksed ja muud kinnised õõnsused. Kohe lähevad ka seinad+ muud plekid, mis katte alla jäävad. Tiivakoopad, põhi ja muud lagedad kohad lähevad Terosoni põhjamastiksi alla.
Nagu öeldud samad asjad siis ka teistel olemas, 3-4 tootjal kindlasti.

minu \"katseplaadike\" on siis liivapritsi alt läbi käinud +happekrunt +2x krunt+silikoonipesu+1-2 kihti värvi. teroson kõige peale. Aasta pärast teeks vahekokkuvõtte.
Vasta
#33
al Kirjutas:Terosonil miski vahabaasiline vedel ollus karpide jms kinniste asjade täitmiseks. (nime peab potsikute pealt uurima) 1kg pudel ~150 eek. Spets püstol orig. pudeli külge on 200 eek.
see peaks mõnes keelepruugis \"kerevaha\" olema. Selle ostmisel hoiataksin Devoris käijaid: ma sain sealt spray-purgis hoopis vedelat mastiksit (tundub vähemalt olevat, kuna ära ei kuiva teineSad). Mahavisatud raha... Tean, et näiteks Saksa Auto töökojas on kerevaha spraypurgid kasutusel. Kuivades jääb paks rasvane kiht, mu opelite uksed-tiivad on seestpoolt tehases sarnase asjaga kaetud.
Vasta
#34
13piisab Kirjutas:see peaks mõnes keelepruugis \"kerevaha\" olema. Selle ostmisel hoiataksin Devoris käijaid: ma sain sealt spray-purgis hoopis vedelat mastiksit (tundub vähemalt olevat, kuna ära ei kuiva teineSad). Mahavisatud raha... Tean, et näiteks Saksa Auto töökojas on kerevaha spraypurgid kasutusel. Kuivades jääb paks rasvane kiht, mu opelite uksed-tiivad on seestpoolt tehases sarnase asjaga kaetud.

Uurisin, peaks sisuliselt sama asi, mis Terosonil. Mul on 2-3 nädalat tagasi tehtud ja siiani nätske st. näpujälg jääb sisse.
Tõenäoliselt ei ole probleem mitte Devori/Dinitroli kaubaga, vaid müüja ebakompetentsusega. Kui tegu mastiksiga, siis see peaks 24-48 tunniga olema nii kuiv, et kannatab kasvõi ülevärvida. Kui kivikaitse, siis veelgi kiiremini.

Kõigile tegijatele soovitus. võtke kogu tehnoloogia ühe firma käest, e. Kontrollige, kas komponendid omavahel sobivad. N. Sadolini muidu head värvid, ei sobi paljude lääne tehnoloogiatega, vene krunt, mis muidu väga hea, ei hoia uuemaid värve kinni.
Väikse ämbri panin krundialuse ettevalmistusega. korduvalt vahatatud (tehasevärviga) pind, jäi põhjalikult pesemata, e. usaldasin lakibensiini. Vahale ei teinud see muidugi midagi ja aluskrunt tuli osaliselt maha lihvida. Silikoonipesuga asi üle ja rohekm probleeme ei olnud.

a@värvib korra 3 aasta jooksul.

edit: proovin homme sama Dinitroli uste peal järele. katsetamine on tarkuse ema, või umbes nii.
Vasta
#35
al Kirjutas:proovin homme sama Dinitroli uste peal järele. katsetamine on tarkuse ema, või umbes nii.

Katsetatud, 13 jutt vastab tõele. Dinitroli ML on lahtiste pindade peal samasugune nagu nädal tagasi. Määrib ja on \"tavotine\". Seega peaks samasugune olema ka uste sees kuhu seda sai ikka isuga lastud. Seega peaks siis korralikult seestpoolt kaitstud olema. Loodame et see lubatud keemia ka toimib. Lahtistele pindadele küll ei soovita. Terosoni kaitsevaha on selle aja jooksul peaaegu ära kuivanud, naksub katsudes.
Põhja alla sai nii Terosoni, kui ka Dinitroli mastiksit. Teroson kuivas ära ja jättis kivikaitset meenutava tugeva kihi. Kuna tegu rattakoobastega siis väga vahva. Tagumised koopad ja põhi sai üle piserdatud Dinitroli põhjakaitsega. Meenutab natuke tõrva, kattis päris paksult ja ei ole 4 päeva jooksul täielikult kuivanud, määrib katsudes.
Ainus mis meele mõruks teeb on mastiksite kulu Sad 1 karbivaha ja 2 mastiksit a´1kg, lisaks 1x500 gr aerosool kadusid kui musta auku.

eks siis hiljem paistab, igaljuhul liikurit talveks pukkidele ei jäta.
Vasta
#36
al Kirjutas:Ainus mis meele mõruks teeb on mastiksite kulu Sad 1 karbivaha ja 2 mastiksit a´1kg, lisaks 1x500 gr aerosool kadusid kui musta auku.
nojah - (bituumen-)mastiksite \"soovitav kihi paksus\" on 2-3mm. Kui tõesti 2mm mätsida, siis väike arvutus näitab, et 1l purgiga saab katta 0.55m2. Harju keskmine autopõhi on ca 1.5m*2.5m=3.75m2. Niiet teoorias kuluks 7l mastiksit ning auto oleks pea 8kg raskemBig Grin

aga küsimus põhja keevitamise kohta: kas keevitamisel tekkivad väiksemad-suuremad \"täpimügarad\" on ikka mõttekas maha lihvida? Praktikas täheldanud, et (nurgelisemale) lihvitud kohale ei hakka värv nii hästi peale kui (ümarale) lihvimata täpile - ning et lihvitud kohad on roostealtimad??? Kuidas te toimite?

teet,
vaevab ka pisiasjadega oma pead
Vasta
#37
13piisab Kirjutas:aga küsimus põhja keevitamise kohta: kas keevitamisel tekkivad väiksemad-suuremad \"täpimügarad\" on ikka mõttekas maha lihvida? Praktikas täheldanud, et (nurgelisemale) lihvitud kohale ei hakka värv nii hästi peale kui (ümarale) lihvimata täpile - ning et lihvitud kohad on roostealtimad??? Kuidas te toimite?

Õpetati mind nii, kui silma ei jää, siis pole vaja maha lihvida, väitsid, et pidi tugevam jääma. Mina olen siiani maha lihvinud, (va. kandvad kohad, mis näha ei jää, viimati näiteks kandevraamile peale pandud paigad).
veel minu asjatundmatut arvamust:
Värv hakkab ikka sama hästi peale, lisaks mahalihvitud pinnal täidab värv paremini ka tühikud.
lihvitud kohal võib välja tulla keevitusvigu. augud mis värviga täidetud ei saa, hakkavad niiskust korjama.
keevitustäppidel on ikka natuke räbu, e. põlenud metalli, ei ole kindel, et see värvi all oma elu elama ei hakka.

Soovitati veel kõik uus plekk, mis paika saab, ~100 se liivapaberiga, enne kruntimist üle käia. Pidi vägagi oluliselt parandama krundi nakkumist metalliga. Olen nühkinud, vähemalt enesetundele mõjub hästi.

Kahjuks ei ole ühtki enda tehtud autot piisavalt kaua pidanud, et tulemusi oskaks kommenteerida. seega puhas teooria Smile
Vasta
#38
SmileKülajutu tasemel kuulsin,et põhja,eriti rattakoobaste lõppviimistluseks pidi hästi istuma basseinide vettpidavaks tegemisel kasutatav ollus,jäävat midagi kummikihi-sarnast.Kuna ise kogemust ei oma,loodan lugejate kompetentsusele-keegi ikka teab vast täpsemalt.
Vasta
#39
parandage mind kui eksin.. nimelt k2ivad autol keret88d ja on tulnud erinevate inimeste k2est erinevaid soovitusi.

1. plekk haljaks
2. happekrunt
3. tavaline krunt (2 kordne?)
4. pahtel
5. tavaline krunt
6. kattev2rv

on mu pandud nimekiri 6iges j2rjekorras, miskit puudu/yle?
t2nan igasuguse abi eest.
Vasta
#40
enne iga värvimist pesu. Tavakrunt kergelt toorele h.krundile, viimane võib õhuke kiht olla. eelviimase krundi võd osta nn. täitekrundi, mis paksem ja varjab paremini pahtlelduste jms piirjooni.
a muidu sinnapoole jah. Värvimüüjad võid veel piinlikku situatsiooni panna, nõua neilt täpset eestikeelset kasutusjuhendit.
nb! värvid/krundid ühest seeriast ikka?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne