kere-remondi lühikonspekt
#41
Juurikaz Kirjutas:SmileKülajutu tasemel kuulsin,et põhja,eriti rattakoobaste lõppviimistluseks pidi hästi istuma basseinide vettpidavaks tegemisel kasutatav ollus,jäävat midagi kummikihi-sarnast.Kuna ise kogemust ei oma,loodan lugejate kompetentsusele-keegi ikka teab vast täpsemalt.
Kui eeltöö on vilets siis kukub see aastate pärast küljest ära ja all pole enam pleki haisugi.
Nii, et tähtis on mis seal all on.
Vasta
#42
al Kirjutas:enne iga värvimist pesu. Tavakrunt kergelt toorele h.krundile, viimane võib õhuke kiht olla. eelviimase krundi võd osta nn. täitekrundi, mis paksem ja varjab paremini pahtlelduste jms piirjooni.
a muidu sinnapoole jah. Värvimüüjad võid veel piinlikku situatsiooni panna, nõua neilt täpset eestikeelset kasutusjuhendit.
nb! värvid/krundid ühest seeriast ikka?

peale pahteldust siis nn t2itekrunt, millele peale tavaline krunt ja siis v2rv? asjatundmatu inimese kysimused nuhSmile
Vasta
#43
Chobram Kirjutas:peale pahteldust siis nn t2itekrunt, millele peale tavaline krunt ja siis v2rv?
pahtel+(täite)krunt+värv. Pahtli peale pole mitut krunti küll vaja. Krunt täidab seal just \"täitmisotstarvet\":

\"täitekrunt\" tähistab seda, et krunt on paks. Kaotab ära ca 100 (kuiva) liivapaberi lihvimisjäljed ning pahtli augukesed. Krundil lased kuivada ning lihvid veel ca 400 vesiliivapaberiga üle - ning seejärel võib juba kattevärvi peale panna.
rõhutaksin seda, et ilma \"klotsita\" ürita pahtlit-krunti mitte lihvida! Krundi lihvimisel pööra tähelepanu krundi-vana värvi üleminekutele - et need saaksid ikka siledad (ideaalis ei tohi läikida).

jõudu tööle!
Vasta
#44
pahtli alla ikka krunt kah?
Vasta
#45
Chobram Kirjutas:pahtli alla ikka krunt kah?

Loomulikult.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#46
valdo Kirjutas:
Chobram Kirjutas:pahtli alla ikka krunt kah?

Loomulikult.

2iapapa mul lihtsalt ytles, et tema arust uued pahtlid nii h22d, et pole sinna alla krunti vaja.

aga igatahes t2nud, nyyd kohe targemSmile

tulemust n2eb mu corolla pealToungue
Vasta
#47
Tere, lugesin selle teema läbi ja sain hulga targemaks, kuid siiski jäi arusaamatuks, millal ei tohi vesiliivapaberiga lihvida, ja millal võis? Oleks keegi nii abivalmis ja õpetaks kuidas eemaldada kõige efektiivsemalt roostet, kui puudub liivapritsi võimalus, probleemsed kohad on ukseservad(ka seestpoolt, kuid läbivat roostet pole), sinna naljalt relakaga ei pääse, nii et olen natuke nõutuSad teine küsimus selle kohta, et kui vahetan tiivaääre ära, siis mida pean tegema keevituskohtadega? rellakaga lihvin üleliigse keevituse ära, kuid mida peale panema peab? happekrunti? kuidas pääseda ligi sissepoole jäävale keevitusele?? sinna peaks ka midagi peale kandma, et korrosioon levima ei hakkaks... sama ka küljekarpidega.


ootan huviga vastust!Rolleyes
Vasta
#48
vesiliivaga ei lihvita pahtlit (väidetavalt imeb pahtel vee endasse) - aga praktikas kasutatakse ju pahtli lihvimiseks niikuinii kuiva ning suureteralist (100, 120, 150, 180) liivapaberit, niiet sellega ei maksa oma pead vaevata. Vesiliivaga käiakse vana värv / krunt üle enne lõplikku värvimist - et karestada allolev pind (krundi puhul on see pigem silumineSmile), temasse liig suuri vagusid jätmata (ca 180 paberi \"triibud\" jäävad muide värvi alt välja paistma, niiet pahtli peale alati krunt ning see vahetult enne värvimist vesiliivaga üle. Väidetavalt ei tohi krundi ja vana värvi üleminekukohad läikida, muidu jääb see värvi alt näha (see on teooria - praktikas pole mina küll üleminekuid täiesti matiks saanud).

liivaprits on tegelikult kole ohtlik plekile (järab mõnuga) ning pealegi on pärast kogu masin liiva täis. Kus saab, kasuta rellaka otsa käivat traatketast (kasuta kindlasti prille!). Peenemate traatidega kettad kuluvad kole kiirelt - ära pelga osta jämedamate traatidega \"kettaid\", nad teevad tööd sama hästi, aga kümneid kordi kauem! Ukseservad on kahtlane koht - tavamasina puhul on korralikuks tulemuseks lihtsaim/parim variant korralikumad uksed hankida. Muidu toimi aga oma loogikaga (kompressoriga puhtaks, roostesurmad ning võimalusel ka krundid-värvid-kivikaitsed paksult peale; viimasena mõnuga vedelat korrosioonitõrjet - kas spets püstoliga või aerosoolpakendis).
keevituskohad: kui on hästi keevitatud, pole tegelikult vajadust keevitust maha lihvida. Hea mitmes mõttes - keevitusega pole plekki liialt kuumutatud/aktiveeritud ning minu kogemuses on rellakaga lihvitud kohad hulka roostealtimad, kui need, mis puutumata jäänud on. Muidu aga rellakas+traatketas+roostesurm+traatketas(roostesurm KINDLASTI traatkettaga üle, muidu krunt ei nakku õieti!)+poole tunni jooksul täitekrunt (kiire tegutsemine vajalik happekrundi ja krundi nakkumiseks!)+edasi juba pahtlid-krundid-misiganes.

kohtadega, kuhu ligi ei pääse, polegi paraku suurt teha. Pintseldad roostesurma, võimalusel pihustad krunte-värve. Ning peale kannad vedela korrosioonitõrje. Muide, karpide täitmiseks on olemas spets riistad - pikad torud, mis saab karbi otsast sisse ajada ning millest (kuumutatud) korrosioonitõrjet välja pritsitakse.

teet,
teeb garaazhis teooriat vaat et rohkem kui praktikat Big Grin
Vasta
#49
üks tähelepanek veel:
näiteks karpe vahetades võiks nende siseküljele kanda happekrundi (ka muudes kohtades, kus pärast keevitamist/komplekteerimist siseküljele enam õieti ligi ei saa). Krunt+värv normaalse paksusega ainult kohtadesse, mis keevitusest min 1cm kaugusele jäävad. Nimelt moodustab happekrunt õhukese kihi - ning see ei karda kuuma ega pole ka ohtu, et karp/detail seest põlema süttiks. Samas krunt jääb paksult ning kuumutamine paneb ta päris koledasti kooruma. See on aga potentsiaalne niiskusekoja.

PS! Keret ei saa kunagi sellesse olukorda, millisena ta tehasest tuli - aga selle poole tasub püüelda!
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#50
nonii, lisaksin siis oma ammuse \"loomkatse\" kohta ka illustreerivat pildimaterjali. Piltidel pinnatöötlus vasakult-paremale siis sellises järjekorras:
1) prits+\"roostesurm\"+happekrunt
2) prits+\"roostesurm\"+happekrunt+värv
3) prits+happekrunt+värv
4) happekrunt+värv
5) happekrunt
6) \"roostesurm\"+happekrunt
7) \"roostesurm\"+happekrunt+värv
8) \"roostesurm\"

esimesel pildil on kõik sektorid näha; juhiksin tähelepanu sellele, et sektorid 5 ja 6 on ikka suht erinevad - roostesurm teeb rooste peal oma tööd küll!
teisel pildil jälle kõik sektorid
kolmas pilt piilub teiselt poolt
neljandal pildil ainult sektorid 1-4
viiendal aga sektorid 3-7
Vasta
#51
roostesurm - mis see on?
võibolla natuke loll küsimus...
Vasta
#52
N2O Kirjutas:roostesurm - mis see on?
võibolla natuke loll küsimus...

peatab roostetamisprotsessi ja parandab kattevärvi pinnaga nakkumist
• inaktiveerib rauarooste, muudab selle püsivaks raud-tanaat ühendiks
• muudab tarbetuks roostes pindade käsitsi lihvimise
• ei kahjusta olemasolevat, roostest kahjustamata värvikihti

• takistab uue rooste tekkimist
• võib kasutada veega pestud, niiskete pindade töötlemiseks
• keskkonnasõbralik, ei sisalda plii- ega kroomühendeid
• kaitseb pindu ilmastiku mõjude eest ilma värvkatteta vähemalt 6 kuud
jeep cherokee
cadillac fleetwood
http://www.zone.ee/mbcar/
Vasta
#53
leek Kirjutas:kaitseb pindu ilmastiku mõjude eest ilma värvkatteta vähemalt 6 kuud
seda tuleks siiski mõista nii, et plekk ei hakka õhuniiskuse toimel roostetama. Niiet roostesurm (ehk roostemuundur) sobib ka pooliku ehitamise \"konserveerimiseks\" ning üle jääva külmvaltspleki säilitamiseks - haljad pinnad lihtsalt üle pintseldada. Kui pind vett-õhku-soola saab, hakkab ta aga kohe roostetama.
Vasta
#54
Vaidleks viimastele postidele natukene vastu... roostemuundur peatab olemasoleva rooste edasiroostetamise... aga kui metall ei ole enne muunduri pealekandmist roostes olnud, siis kaitsvat oksiidikihti ei tekki ja hiljem tekkiva rooste vastu see ei kaitse see üldse.
Vasta
#55
leek Kirjutas:• ei kahjusta olemasolevat, roostest kahjustamata värvikihti

mul kunagi siiski jättis \"flora\" versioon värvile jälje - ei viitsinud tekkinud niret kohe ära pühkida, hiljem selgus, et surma all oli värv pöördumatult tumedamaks tõmbunud. kahtlustan, et kõnealune detail oli värvitud sadolini metallikuga
Vasta
#56
rainer Kirjutas:mul kunagi siiski jättis \"flora\" versioon värvile jälje

Samamoodi tegid minu kogemuste põhjal ka Buvanol ning CRC kontsentraat, kui kohe värvi pealt ära ei pühkinud.
Vasta
#57
Mis targemad arvavad: epokrunt...
kas sobib tsiklile...(ostetud juba, 400eeku liiter)
räägiti, et seda pole vaja 2 kihti panna.
Siis jääb küsimus, et kas selle peale pahtel jääb(seda oleks vaja pisut)? ja järgmine krunt?
Vasta
#58
\"13piisab\ Kirjutas:Muidu aga rellakas+traatketas+roostesurm+traatketas(roostesurm KINDLASTI traatkettaga üle, muidu krunt ei nakku õieti!)+poole tunni jooksul täitekrunt (kiire tegutsemine vajalik happekrundi ja krundi nakkumiseks!)+edasi juba pahtlid-krundid-misiganes.
oot, kuidas nii, kas pahtel mitte happekrundi peale ei läinud? ja siis täitekrunt?
:S
Vasta
#59
1.mida teha läbiroostetanud poolraamiga?
lõikaks välja ja väänaks paksemast plekist uue ja keevitaks asemele, või raudharjaga puhtaks, roostetanud kohale roostesurma ja keevitaks tugevdused või plekid peale?
2.kas vana rooste aukudega põhjapleki peab ära lõikama, või teeks puhtaks, laseks roostesurma ja keevitaks uue pleki alla poole, et jääb nagu topeltpõhi?
3. kas auto põhjaplekiks sobib panna mõne teise auto katuseplekk, või peaks eelistama mõnda paksemat plekki või sellist lainelist nagu originaalis on?
4. mis juhtub kui roosteaugud kinni pahteldada või klaasplastiga katta?
5. millist roostesurma eelistada?
Vasta
#60
tõnn Kirjutas:1.mida teha läbiroostetanud poolraamiga?
lõikaks välja ja väänaks paksemast plekist uue ja keevitaks asemele, või raudharjaga puhtaks, roostetanud kohale roostesurma ja keevitaks tugevdused või plekid peale?
2.kas vana rooste aukudega põhjapleki peab ära lõikama, või teeks puhtaks, laseks roostesurma ja keevitaks uue pleki alla poole, et jääb nagu topeltpõhi?
3. kas auto põhjaplekiks sobib panna mõne teise auto katuseplekk, või peaks eelistama mõnda paksemat plekki või sellist lainelist nagu originaalis on?
4. mis juhtub kui roosteaugud kinni pahteldada või klaasplastiga katta?
5. millist roostesurma eelistada?

1. a) vahetada uues vastu välja b) lõigata läiroostetanud kohad välja ja keevitada uued asemele c) teha põlve otsas ise uus.

2. Loomulikult tuleb läbiroostetanud kohad välja lõigata ja uued asemele keevitada! Igastgune topeltplekk on uus roostekolle.

3. Uus plekk peaks terase paksuselt ja enamvähem kvaliteedile olema algsete parametritega.

4. Kui väiksemgi rooste alles jäi, hakkab uuesti roostetama ja kobrutab lahti.

5. Flora oma. Aga lahjendamata kujul. Toimib.

Soovitab tegelikult tutvuda Unicweb.ee -s Märt Aarne töödega kere osas Wink
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne