[Sm. Volgahuviline]

Happekrundi omadus ongi see, et ta reageerib metallpinnaga ning selle sisse sööbides(silmaga seda ei näe) moodustab halja pinna peale õhukese kaitsva kihi. Ja selle peale saab siis omakorda lasta mõne aja möödudes tavalise kahekomponendilise täitevkrundi.
Kõikidel kahekomponentsel kruntidel on purgi peal õpetus kirjas, mida ja millises järjekorras teha, et pärast ei oleks halbu üllatusi oodata.

Buvanoli saab kasutada siis, kui seda detaili enam rohkem mingil moel ei töödelda ja ta jääb pikemaks ajaks seisma. Kui on plaan selle detaili kallal esimesel võimalusel edasi tegutseda, siis tuleb see Buvanol sealt maha pesta. Muidu hakkab ta kas reageerima või siis ei nakku pealekantavate kruntide jms. kraamiga ja kogu kupatus tuleb maha.

Lehekülje alguse poole olevate postituste vastuseks ütleks, et seda asja ma ei ole oma senise tööstaaþi juures küll näinud, et kui näiteks pahteldatud-lihvitud ja krundiootel plekkdetailile haljastele kohtadele happekrunti lasta ning see pahtli või vana värvi peale satub, siis keedab pealekantud pahtli või matistatud värvi lahti. Siis on järelikult kas pealelastava happekrundi kogusega liialdatud või ei ole kasutatud õigeid materjale, mis omavahel sobiksid.