[jurkman]

Mida on siin eksperimenteerida, kogemustele tuginedes võib ju eksperimendi tulemused ära öelda,
alustades vastupidavamast
1) prits+\"roostesurm\"+krunt+värv
2) prits+\"roostesurm\"+krunt
3) prits+krunt+värv
4) \"roostesurm\"+krunt+värv
5) \"roostesurm\"+krunt
6) \"krunt+värv
7) \"krunt
8) \"roostesurm\"
Väga lihtne - rooste võimalikult ära, võimalikult kallis krunt ja kattevärv. Kogu lugu.

Pärast pritsi (juhul kui õnnnestukb eemaldada 100% roostet tuleks kasutada passiveerivat ainet roostesurma asemel, ilma roosteta RS vähendab pinnakihi tugevust
krunti ei tohi kunagi ilma kattevärvita panna, ta pinnakiht jääb poorne ja rabe, toimib ainult kattevärviga.

Autot paneb mädanema
värvikihi vigastused, mis tekivad löökide, väänete (eriti keevisõmblustes), vibratsiooni, termiliste muutuste (ilmastik, mootori, väljalaske lähedus. Sool pääseb alles siis mõjule, kui värvikihis juba praod (kasvõi mikroskoopilised). Kuidas värvikihti kaitsta, see on korrektse eksperimendi põhiküsimus ja seda saab teha vedela või plastse määrdega, mis ei allu eelnimetatud teguritele. Küsimused: milline määre (määrete kombinatsioon) suudaks vett tõrjuda, ei alluks meh/term toimetele jne. Eksperimendis jääb ainult happest väheks, katseribakesi tuleks meh ja termiliselt töödelda+ happerünnak --- siis on näha kuidas asi reaalselt toimib. Vaat siin võiks eksperimentaator saada reaalselt toimivat tulemus.

Lihtsustatud katse: kuidas suudavad erinevad vedelad või plastsed määrded haljast metalli kaitsta rooste eest. Võtta näiteks haljaid naelu katte erinevate määretega ja happesse, siis võrrelda rooste teket ajaühikus.

Kassa Rein metsiku raamatut \"Autude korrosioon\" oled lugenud, sääl on palju õpetlikku.