Ehitaks ühe autoveokäru..
#1

http://koti.mbnet.fi/~maajussi/marina11/...ri%203.jpg
http://www.longhornsales.com/trailers/to...railer.jpg

Tere, küsin nüüd sellist asja, et kui selline käru ise ehitada auto vedamiseks siis kas peab järgima mingeid kindlaid nõudeid selle ehitamisel või aitab ka nii, et keevitab valmis ning registreerib siis arkis selle ära?

Fiat 127 0.9l
Vasta
#2

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12896328 , loe see esiteks mõttega läbi (haagiste koha pealt).

Praktikas nii neid haagiseid ehitatakse jah, mine näiteks Tööriistamarketist läbi, osta kõik vidinad (sillad, haakeseade, tuled), mida ise pole lubatud või mõtet ise teha ja keevita raam vahele.
Vasta
#3

No selle ise ehitamise kohta pole ma küll sealt tekstist midagi leidnud ning ka seda mitte, mis lubatud kaalud/mõõdud on.

Fiat 127 0.9l
Vasta
#4

Ega ise ehitamisele polegi mingeid spetsnõudeid, samad nõuded mis poest ostetavatel kärudelgi. Ära mõõtude ja kaalude pärast väga pabista, see tuleb sul lõdvalt alla 750kg ehk kerghaagis, seega ei pea pidureid olema, max laius on sama mis autodelgi, 2,5m, seda on selle konstruktsiooniga ka suht raske täis saada. Peaasi et tuled-viled on e-märkidega ja õigete kohtade peal ning üldine konstruktsioon asjalik.
Vasta
#5

http://www.ark.ee/atp/?id=513
Vasta
#6

Üks hea variant oleks veel see, kui kuskilt saaks sellise agregaadi plaanid. Et mis kui suur ja kuhu käib. Nende järgi oleks kerge ehitada.
Aga kas nii saaks, et kasutan mõne esiveolise auto tagasilda koos amortidega?

Fiat 127 0.9l
Vasta
#7

Üksikkorras on lubatud valmistada O1, O2 kategooria haagiseid.

MASS
O1 kategooriasse kuuluvad haagised, mille täismass ei ületa 0,75 t.
O2 kategooriasse kuuluvad haagised, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t.

MÕÕDUD
O1, O2 kategooria haagiste lubatud suurim pikkus koos tiisliga on 12m, laius 2,55m ja kõrgus 4m.
L kategooria veduki haakes oleva O1 kategooria haagis suurim lubatud laius 1,25 m.

PIDURID
O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele.
O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid (pealejooksupidurid).


Üksikkorras valmistatud O1 ja O2 kategooria haagisel peavad vähemalt järgmised osad ja seadmed olema e- või E-sertifitseeritud:
1) haakeseade;
2) rehvid;
3) valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed.

Rehvid peavad ka mingid spets olema?
Haakeseade saab kuskilt osta ka?
Valgustus? Kas nii aitab, et viskan taha porikatele 2 punast tuld põlema? Auto tagatuled väiksemaks ning see punane osa eraldada tulede jaoks..

Fiat 127 0.9l
Vasta
#8

noottaur Kirjutas:...
Rehvid peavad ka mingid spets olema?
Haakeseade saab kuskilt osta ka?
Valgustus? Kas nii aitab, et viskan taha porikatele 2 punast tuld põlema? Auto tagatuled väiksemaks ning see punane osa eraldada tulede jaoks..


Eeee...Äkki jätad ikka ehitamata, kui tekstist arusaaminegi raskusi tekitab.Rolleyes

Rehvid võivad olla tavalised maanteeliikluse tarvis tehtud. Lihtsalt kandevõime peab piisav olema.
Jah, haakeseadmeid saab mitmest poest osta. Ka sell eteema alguses mainitud Tööriistamarketist. Silla saad ka sealt. Ja tuled.

Kaks punast tuld poritiibadel jääb vähekls. Lisaks peavad tagatuled idee kohaselt olema kõige tagumised asjad selle käru küljes...
Vasta
#9

Ohjah, ise vastasid oma küsimusele aga ikka küsid. Rehvid peavad omama E- või e- tähistust ja ei tohi olla üle 10 aasta vanad, ja peavad olema piisava turvisemustriga. Valgustid peavad olema ka E- markeerinuga, nii et ei ole mingit suvalist kahe punase tule põlema panemist vaid... (krt jesper andis sulle lingi, seal on kirjas milline peab olema haagise valgustus) ...peab olema käru tagaosas 2 suunatuld, 2 pidurituld, 2 ääretuld, 2 kolmnurkset helkurit, 1 udutuli ja piisav valgusti numbrile. Haakeseade - selle saad osta poest Wink Automaailm on täiesti sobiv.
Vasta
#10

Selline autovedamise haagis (täpsem termis oli vist pukktreiler) on ikka paras piiri peal kompamine.
Esiteks on haagis kirjas kerghaagisena (Lätis näiteks sellistele haagistele, nagus esimeses postituses viidati, reg. numbrit vaja pole), see tähendab, et haagisel ei ole pidureid vaja.
Teiseks on ta täislastis (haagis+transporditav sõiduk) nagu jäiks puksiir. See tähendab, et samamoodi võid oma järelveetavale autole "kolmnurga" ette külge panna ja siis teda järel vedada.
Kolmandaks ei paista vedamise ajal käru tuled eriti tahapoole, ehk nad jäävad transporditava sõiduki varju. Sellele ei vaata patrullivad politseinikud hea pilguga.
Neljandaks on järelveetav haagis (käru+sõiduk) tihtipeale raskem kui veduk, ehk vedajal peaks olema E kategooria juhiluba.

Kust ma tean?
Olen ise sellist käru mitmeid kordi kasutanud.
Tallinnas on ühel mehel rendifirma, mis rendib erisuguseid haagiseid ja autotreilereid.
Temal on selline treiler, kuid palju paremini konstrueeritud. Sellel treileril on rattad eraldi pööravad st. pöörangu peal ei väänata haagises oleva sõiduki sildasid.
Aga et seda ARKis arvele võetaks, pidi mees paraja kadalipu läbi tegema.
Tõestamist vajasid järgmised väited:
1.tühjalt on treiler nagu kerghaagis, täislastis on on tegu jäiga puksiiriga.
2.tühast peast vedrutavad rattad, täislastis vedrutab treileri peal oleva sõiduki sild.
3.tühjalt on treiler eraldi arvel, kui temaga saab vedada ka mitte arvel olevaid ja mittekindlustatuid sõidukeid (paras keeruline teema politseile selgitamiseks)
4.kuna treiler on laiem kui veetav sõiduk, siis piisab treileri kabariidituledest näitamaks veetava "haagise" laiust

... ehk soovitan soojalt enne sellise treileri ehitamist tutvuda seadusandlusega ning konsulteerida mõne juba sarnast treilat omava härrasmehega.
Vasta
#11

No kena väikene treiler aga jama nii palju selle pärast.. palju selline asi maksta võiks kui ostma hakata? Vaja oleks vahest mandri vahet käia kahe autoga, suvel plaanis kuskil võistlustel käima hakata aga pole autotreileri jaoks raha ja laenutamine läheb kalliks. Sad

Fiat 127 0.9l
Vasta
#12

No sellisel juhul tee parem jäik ühenduslüli ja rahu majas.

[Pilt: Treiler1.JPG]
[Pilt: Treiler2.JPG]
Vasta
#13

Ei hakka kavalpea postitust siia pikalt tsiteerima, kuid tema postitusest ajendatuna on ka minu jutt.

Ise pole mitmeid kordi pruukinud, kõigest ühe, kuid siiski on minu mõtted järgmised:
1) mõni aeg tagasi (või noh, hea mitu aastat) vaieldi TqHq foorumis selle pooleldi toestatuna vedamise üle. Päris seda õiget teemat ei leidnud, kuid siin jõuti järeldusele, et kindlustus ikkagi peab olema, see omakorda eeldab seda, et auto on arvel. Minu isiklikku arvamist mööda ka loogiline.
2) soovitus ehitajatele: minu meelest oli väga leidlikult lahendatud minu poolt pruugitud haagisel see pööramise probleem: rataste kinnituskohad olid sillatalast eraldi tala peal, mis oli keskelt kinnitatud sillatala külge pöörduva kinnitusega. See võimaldas pukseeritava auto esisillal pöörduda haagise silla suhtes, mis aitas pööretel kõvasti. Käru oli küll kirjas omavalmistatuna, kuid ei tundnud põlve otsas nikerdatud olevat, korralik ja viks välimus, ehk Tiki Treileri või mõne muu sellise asutuse poolt tehtud. Ja ei tundunud seal mingid rattad vedrutavat, hea, kui kummipukski vahel oli, kuigi nagu ei mäleta sedagi.

Tuledega on nii, et need ikka peavad mingitele nõuetele ka vastama ja peavad olema suuna-, piduri- ja muud vajalikud tuled. Ristiisa pani oma tehtud haagisele kusjuures Mosse tuled külge, aga ei tea, kas see Eestis ka läbi läheks. Kui kellelgi tarvis, siis eks ta uurib.

Vaielge siis vastu, kui tarviline, nii minu arvamus on siiani olnud.
Vasta
#14

Terv,

Peas on juba tükkaega olnud möte ehitada auto veoks treiler. Ikka kuhu terve masin peale mahub.
Aga ei raatsi osta kalli raha eest, vaid teeks ikka ise ja käepärastest vahenditest.

Ootaks ideid sillalahenduse puhul. Tean, et peab olema piduritega haagis. Kas pidurid peavad olema mölemal sillal vöi tohib ka ainult ühel olla? Kas peab just sild olema? Mul oli vahepeal möttes öötsadega teha, aga see lahendus vist keerates ei kesta kaua?
Kui öötsad suurte kummipuksidega raami külge poltidega panna(pöhimötteliselt jäigalt), on ka paha möte?

Kas ise sillatala tegemine on lubatud?

Nii laiu sildasid ei vöta ühegi masina küljest ka ju, ning poest ostes on 2 silda kuskil 10 000eeki, mis on minu arust palju...
Vasta
#15

olen ise ehitanud kunagi O1 kategooria haagise. sillaks kasutasin zubriku silda, mille tegin laiemaks lüües vajaliku mõõduga torujupi peale ja keevitades otste pealt kinni. samuti dubleerisin kinnitused poltidega. treileriks arvan et kõige lihtsam on kasutada ntx. escort combi lehtvedrudega silda, mida siis laiemaks teha. kandevõime peaks olema piisav kahe silla korral(1500kg) ja arvan, et ega need sillad enam üle 1500 krooni eriti ei maksa. laiemaks tegemiseks peaks ju sobiva seinapaksusega toru ikka leidma. pidurid pidid minuteada ikka mõlemal sillal olema

ja dolly suhtes on asi nii, et kõige õigem oleks dubleerida haagisepistikust lisaks tagatuled, mis saab näiteks lükata veetava auto luugi või stange vahele. olen ise näinud sellist varianti.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#16

Sild on sild. On see õõtsadega või talaga. Lihtsalt vedrustuse tüüp erinev- õõtsadega sõltumatu ja talaga sõltuv. Nii lihtne see ongi. Mis mõttes jäigalt raami külge? Vedrusid ei pane? Sa ei kujuta ette mida see haagis tühjalt kiiruse pealt tegema hakkab, eriti august läbi sõites. Ja see hüplemine kandub läbi haakekonksu autole. Tunne selline, et kohe tõmbab konksu küljest või auto pooleks.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#17

jah, aga öötsadega lahendus vist ei ole nii tugev kui talasild? Mötlen koormaga keerates hakkab väänama, vöi kujutan liigselt ette?
Vasta
#18

(21-07-2009, 01:50 AM)marauder Kirjutas:  jah, aga öötsadega lahendus vist ei ole nii tugev kui talasild? Mötlen koormaga keerates hakkab väänama, vöi kujutan liigselt ette?

tugev on õõtsadega sild küll,muidu ju ei pandaks neid autodele alla. pigem hakkab kurvides su treiler liigselt kalduma. samuti on talasilda ju tunduvalt lihtsam paigaldada/kinnitada. Samuti on kuluosasid tunduvalt vähem
Mõtle nüüd ise: talal kinnitad vedru otsad mõlemalt poolt raami külge, lisaks amordikandur raamile ja valmis. Õõtsadega aga ju õõtsad ise, mis üldiselt kinnituvad kahest otsast, vedru, amort, ilmselt ka stabikas, käändtelg, erinevad kandurid jms. vaja veel õõtsade jaoks ehitada lisakronsteine ja tugevdusi. samuti kaalub see õõtsadegalahendus tunduvalt rohkem ju

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#19

Talasillaga on lihtsam isetegijal. Kaks vedrukinnitust ja amort (kui tuleb) ning kogu moos.

Õõtsadega on keerulisem - kui doonori sillatala ei taha kasutada, tuleb õõtsakinnitused väga täpselt paika mõõta. Lisaks kinnitused vedrule ja amordile ning soovitavalt vähemalt ühele stabilisaatorivardale.

Ilma vedrudeta haagist ei kujuta liikluses ettegi. Kui tühja haagise korral on probleemiks vaid ebamugavus, siis koorma korral hakkavad detailid järgi andma. Heal juhul kõvedrub vaid raam, kuid võib järele anda ka sild/õõts ning kooremgi ei pruugi vedrutamatust üle elada.

See ehitamine on ikkagi natuke peenem töö, kui kemppiga paari plekitüki kokkulaskmine. Määrus 50 annab küll põhilised nõuded, kuid seal on veel hulk asju, mida enda ja teiste turvalisuse tagamiseks arvestada. Kasvõi kaalujaotus tühjalt/koormaga. Või materjalide valik. Ainult joonistest suure tõenäosusega ei piisa, kui varasemat (kiiresti) liikuva tehnika ehitamise kogemust pole.
Vasta
#20

No aga kas ülevaatusel ja arvele vötmisel see talasilla laiemaks tegemine on normaalne nähtus?

Muidu plaanisin möne olemasoleva treila pealt maha kopeerida enam-vähem käru, seega ei tohiks olla kaalujaotused jne eriliseks probleemiks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne