Ereliukas jm nõuka-aegsed jalgrattad
#41

Mul on just Start Shosse raam värvimises.
Toon tuleb Ral 3000
[Pilt: Feruerrot-RAL-3000.jpg]
Tagaratta viisin sirgestamisse ning peale tulevad väikese läbimõõduga Schwalbe võidusõidu kummid. Idee on teha sest üks kena korralik maanteesõidu ratas, millega veidi trenni teha. Stiililiselt saab ikka olema puhas racer - ei mingeid porilaudu, pakiraame ja ketikaitseid.
Vasta
#42

(24-01-2009, 17:08 PM)valdo Kirjutas:  
Potsataja103 Kirjutas:Ja veel kõvem oli, kui suutsid leida võrri vedrudega kahvli (tol ajal ei olnudki suur haruldus).

Kui Sa mõtled tavalist Gauja kahvlit, siis neid liigub praegugi üsna lihtsalt ja palju. Palju haruldasemad on nn "teisepoole" vedrudega (survele) Saksa sõjaväejalgratta vedrukahvlid, Prantuse jalgrataste lehtvedrudega kahvlid jms. Lugesin kunagi oma erakogu isendid kokku ja sain 6 erineva süsteemiga vedrustusega jalgratta esikahvlit.


Kõlbab ka vanema liikuri alla.

Ausalt öeldes teeb sõidu kaunis mugavaks.
Vasta
#43

Osteti mullegi rohelise raamiga "kaheksa",alguses ei osanud muidu seisma jääda kui hoo raugedes külili muru peale kukkudesBig Grin.Kõvemad algajad aga peatasid hoo vastu seina veeredesBig Grin Ratas oli aus ja kestis kõikvõimalikke loomkatseid,hüppeid,kannakaid ja põlvini lund.Juppe ja tarvikuid ma ei mäleta,et oleks poest ostnud eriti,(polnd vist saadagi?)hammasrattaid,kette,pedaale ja tagarummusid sai alati vanemate poiste käest,kel juba mitu ratast läbi peetudSmileÕhukummi paikasime kummiliimi ja vanast lohvist lõigatud paigaga,ööseks läks voodijala alla kuivama ja järgmine päev siva kokku.Rattad läksid kergesti "kaheksasse",a tal ju nimigi "kaheksa"Toungue,sirgemaks sai jalgadega õige koha peale hüpatesBig Grin.Keskjooks hakkas loksuma ja vänt vastu raami käima,ikka kolksat-kolksat sõidu ajal,kellegil oli peotäis laagrikuule,mis läksid ilma võruta sisse,paksu tavotiga ja stopperid-mutterid kohe takka,töötas mõnda aega.Hiljem juba eiteamitmendal,"meestekal" vist tegin keskjooksu võrri väntvõllilaagrite peale,lõtkuvaba ja väga mõnus sõita.Ratas võis ka edev olla:värviline traat kodarate ümber,pakiraam ees ja taga,helkurid,kellad ja rummude ümber plastrõngad või vildiribad,käsipidur,eriti kõva sõna oli tahavaatepeegel lenksu küljes! Über-Über Tuuning aga oli vanematel kuttidel,kes lenksu olid asendanud näiteks "Gazooni" roolirattaga!Big Grin
Aga need jalgrattad andsid meile hommikust õhtuni tegevust,nuputamist ja ehitamist poisikesepõlves.Pluss veel pikad matkad,mis kodukandis tehtud said.Jalgrattata poleks poisikesepõli pooltki nii põnev olnudBig Grin
Vasta
#44

Minu kogemused Nõukogude ratastega on järgmised.
1.Esimene ratas oli punane kolmerattaline , millel valgest plastist pikk sadul. Lenksu küljes riputasid miskid nahast ribad ja vedu käis esirattast.
2.Miskit sorti laiade täispumbatavat rehvidega lasteratas , millele sai paigaldada ka abirattaid. Antud ratastel olen näinud nii pruunist kui rohelisest materjalist rehve. Ratta raam oli kuidagi nelja pulgaga. Muud olulist ei mäleta.
3. Järgmiseks oli kollane "Zkolnik" siniste porilaudadega. Selle rattaga õppisin sõitma ilma abiratasteta.Zkolnikul oli vist nimetus GAZ ja sadula all oli ka põdra embleem.
4. Mingi hetk ostsin naabripoisilt sirge raamiga "Ereka" . Ereljuukas oli ratas mida tjuunuma hakati.Esimese asajna muidugi porilauad minema. Võimalik , et järele jäi väike jupp väntadest kuni raamini. Järgmine etapp oli "meesteka" (tõenäoliselt Ukraina) kahvel. Selle paigalsamiseks lisati ca 4 kuulide kaussi. Tagumine hammasratas asendati ka mõne muuga. Ihaldusobjektiks jäi vana "Ereka" raam - see kõverate torudega. Noore nagamannina polnud probleem ratta tagajooksu päevas kuni 4 korda lahti võtta , et vändad vedama hakkaksid. Samas ei seganud ka kunagi mõned tühjad ringig enne kohaltvõttu. Talveks paigaldasin alati esirattale keti. See löödi kokku vist pooleteistkümnest muust. Tihtipeale hüppasin selle rattaga äärekividest ning ratta raam ei pidanud vastu. Seejärel isa keevitas raamile mõned tugevndused. Hiljem läks ratas edasi jälle järgmisele sõbrale jne.
5. Mingi hetk hankisin omale erilise "kokkuka". Antud ratta raam oli tagant poolt laiemaks painiatud , et mahuks lai rehv taha. Ei teagi millet see rehv pärines , kuid nn "kärurehv" see polnud. Kärurehvi ja antud rehvi vahe oli selles et kärurehvil oli 3 mustrisoont , selle aga 4. Kärurehv oli paigaldatud sellele rattale ette. Vändad ja esimese hammasratta asendasin "ereka " omadega taha läks tundmatu jalgratta suur hammasratas. "Kokuka" omast oli viimane tunduvalt suurem. Sellel rattal oli pidevalt probleeme väntade loksumisega , mille põhjustasid kulunud vändakiilud.
90.ndate algusest sai ostetud ka üks uhiuus "kokukas" , mis erines eelmistest oma sirge raamitoru pärast. Eks oli see miski moderniseeritud variant.
Peale kõige muu mäletan veel Keila Tarbijat Ühistu poodides müüdavat nn "krossiratast". Vähemalt nii me neid kutsusime. Velje läbimõõt oli neil sama mis Desnal kuid raami kuju nagu Ereljukal , kuid väiksem vaid. Vahepeal osutus see ratas lausa unistuste objektiks , kuid saamata ta mul jäigi.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#45

(20-06-2009, 21:12 PM)MartinL Kirjutas:  90.ndate algusest sai ostetud ka üks uhiuus "kokukas" , mis erines eelmistest oma sirge raamitoru pärast. Eks oli see miski moderniseeritud variant.

Selle ratta nimi oli "Kama"



Kokukaid oli kolm, Desna, Minsk ja Aist. Vahed olid "lisavarustuses".
Mul hoopis küsimus, et mis ratas oli sama raamiga nagu kokukas, aga kokku ei käinud?
Dnepr? või Desna mingi mudel?
Vasta
#46

Minu esimeseks veloks oli väikelastele mõeldud, üsna imeliku raamiga abiratastega ratas. Raam oli imelik seetõttu, et sarnanes tõukeratta omale, oli alt pedaalide juurest väga maadligi ning laia põhjaga, kuhu sai vajadusel labajala peale panna tervenisti. Aga aasta siis oli ka 1980.
Edasi tuli tutikas Ðkolnik. Sellega olin meie väikelinna pätakate rattavõistlustel väga tegija- üks auhinnaks saadud nukkSmile siiani alles.
Järgnes roheline sirge raamiga "Ereliukas-8". Kuna mulle ja naabripoisile osteti need täpselt samal ajal, siis jäi mõlema ratta ilus uus välimus üsna lühiajaliseks- erinevaid majanurki, kmille tagant teineteisele vastu kihutada, oli meie kandis üle mõistuse paljuSmile. Ent "Ereka" raam ei pidanud valule vastu. Sai asi ümber ehitatud "Saljut-i" raamile, kuskilt hangiti veel "meesteka" esihark ja oli uus pill valmis. Sellega sai oma aastakese kihutatud. Siis ostsin ühelt tuttavalt mutilt päevinäinud "meesteka", mille ilusti korda tegin ja mis mind ka paar aastakest teenis. Viimane ratas enne kaasaegseid välismaiseid oli isast jäänud käikudega "Sputnik". Selle tagajooks lõpetas lihtsalt mingi hetk koostöö, uut polnud kuskilt võtta ja seisma ta jäigi.
Praegune seos vene ratastega nüüd juba oma pisipoja kaudu tekkinud- leidsin talle päris hääs korras nõuka-aegse kolmerattalise.
Ja siit palve kaasfoorumlastele- kui kellelgi leidub kolmerattalisele sadulakatet (kummist plönn venitatud lihtsalt metalli peale) ja esiporikat, võib mulle lahkelt pakkuda.
Vasta
#47

Mul on nüüd nõukaaegsetest naistekatest tandem tehtud. Tagajooksuks Torpedo 3 käiguline koos rattaga(vist Helkama alt). Kui ilm võimaldab, saab asi endale peagi peale veel ka elektrikomplekti. Valmis juba ostetud ja testitud - töötab. Algselt pullitegemiseks tehtud asjast kujunes hästitöötav projekt, millega on kulgetud juba 3 suve. Seega sain julguse edasi ehitada. Kahjuks mängivad aga metallimüüjad mäkra. Vajaliku materjaliga on tõsiseid raskusi. Akukastiks tahaks alumiiniumtoru. Ristkülikukujulist 120X80X500. See jääb aga vist unistuseks. Tuleb ilmselt ise teha. Samaoodi kaalun esikahvli vahetust. Paneks amortide ja V-piduriga aga mõõtudega läheb vist kahtlaseks. naistekal ju kuramise pikk kannutoru. Muidugi saab seda keevituse ja vehetükiga ravida.
Vasta
#48

Ei tarvitse häda tulla selle kahvliga. 28tollised hübriidi omad kindlasti olemas. Ja hübriide tehakse eriti pikkadele meestele ka eriti kõrgeid, st ka pika kahvlitoruga. See on muidugi tõenäoline, et pead kahvli tellima, kuna poes hetkel ei ole.
Vasta
#49

Häda ründab teisest kohast. Kui leiad enamvähem ok kvaliteediga 1" kaelaga ja keermega amordi (valdav osa kvaliteettoodangust on 1 1/8" või 1 1/4" ning enamus ka a-head), siis kaelatoru pikkusega ei tohiks probleem tulla - need on 200-250mm.

Jama ründab sealt, et venelase kael on 25mm, 1" aga ju 25,4.
25mm ja 1" kasutavad täiesti erinevat tüüpi esihargilaagreid.
Venelase kaelakausiga 1" laagrid ei istu hästi. 1" kaelakausside kael on aga mõeldud natukese teisele raamitoru mõõdule ja kausid ei kinnitu raami korralikult ning pead sobitamisega tegelema.
Vasta
#50

"Kokukas"uhke nimega"Desna"tuli meie perre ema sünnipäevaga,meie(lapsed ja isa)kinkisime selle talle.Ilusa rohelise raami ja velgedega ratas oli.Eks võite arvata palju ema sellega tegelikult sõitisBig Grin. Rattal olid omad eelised:sel ajal oli meid kolm erivanuses poissi ja üks tüdruk,ratast sai kiirelt igale sõitjale"sobivaks"kohandada.Teenis meid päris kaua,lõplik saatus on mulle teadmatta.Mina aga sain selle rattaga selgeks et nende väikeste rataste liikuma ajamiseks peab nii tüütult palju pedaale sõtkumaBig Grin.Järgmised jalgrattad on kõik olnud 28 tolliste ratastega.
Nooremad vennad on ka Školniku rõõmud ära proovinud,mina kui vainim sõitsin siis juba suurema rattaga.Školniku leidsin aastate eest maalt kuuris,naela otsas murdunud esihargiga,oma aegne ilus roheline raam oli saanud siniseks.
Oma ette teema on mind 10 aastat teeninud kolme käigulise 69a"Sputnikuga".Sain selle vanaisalt ja vanaemalt.Esimese asjana sõitsin temaga Vändrast Pärnusse.Nädal hiljem tegin temaga läbi tõsise kukkumise(armid meenutavad seda aega siiani)Peale taastumist sai ratas enda jaoks ümber kohandatud.Esimestel aastatel sai temaga suviti mitmeid kordi Pärnu Vändra vahet sõidetud.Kõige kiiremini sai see 50km läbitud 1,5h,tagasi tee oli 4h(seda kõike tänu tuulele).Sõita sai temaga nii palju et,iga aasta vahetasin ühe mantli(kord ees,kord taga).Tõsiselt hea ratas oli minu jaoks.Saatsin selle ratta lõpuks enda jaoks"pensionile".
Vasta
#51

Kusjuures see Desna rataste väiksus vist polegi peamine põhjus, et miks see ratas edasi ei lähe. Nagu oleks raamigeomeetriad jne ka mängus.
No teoreetiliselt on tal ju samalai kumm, kui meestekal, samasugused rummud jne - järelikult võiks siis ka takistus sarnane olla. Väntamise kiirusest saame üle ju hammasrataste mõõtudega mängides. Omal ajal sai katsetatud hammasratastega hambaarvudega 52-64 - no ei saand seda käia liikuma ja nagu poleks vahet olnud, kas ees on 48 või 60 hammast. Ikka seal 30 peal oli mingine helibarjäär ees, kust edasi läks järelpõletit või tahkekütusekiirendit vaja. Võrdluseks: korralikul pika raamiga meestekal, eriti veel, kui lenks kummuli oli, ilmnes see barjäär40 kandis. Sellest allpool võis probleeme esihammaste arvuga tekkida. Minu käes astus kõige kiiremini 56/18 ülekandega meestekas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne