1938. aasta Husqvarna meesteratas
#1

Viimased päevad sai ühte oma erakogus olevat 1938. aasta Husqvarna meesteratast veidi hädapäraselt korrastatud.

Korrastamise põhjuseks oli asjaolu, et Mahtra Talurahvamuuseumi soovil sai täna sai see ratas sinna muuseumisse deponeeritud. Ratas jääb sinna rahvale vaadatavana välja kuni jooksva rändnäituse lõpuni ehk selle aasta mai kuuni. Las külastajad vaartavad oma silmaga, milline nägi välja 1930ndate teise lõpu siinse turu üks kallimaid ja kvaliteetsemaid meesterattaid (mis maksis tollal 160-170 krooni odavamate 100-100 krooniste rataste kõrval).

Seega saavad kõik kaasfoorumlased ja muudki huvilised selle rattaga järgneva kolme kuu jooksul muuseumis tutvuda. Sellest hoolimata lisan ka mõned pildid korrastatud rattast:

[Pilt: hq1.jpg]
[Pilt: hq2.jpg]
[Pilt: hq3.jpg]
[Pilt: hq4.jpg]
[Pilt: hq5.jpg]

Hädapärane korrastamistöö (restaureerimiseks ei paindu keel seda tegevust nimetama) seisnes järgnevas:
a) algsel värvkattel (säilinud 99% ulatuses) sai tehtud pisiparandusi - kitsad kollased kaunistustriibud olid 85% ulatuses alles ja need jäid puutumatuna endisele kujule;
b) täielikult sai üle värvitud pakiraam (muretsetud arvatavasti juba 1938.a. lisaseadmena), mille algne värv oli täielikult hävinud;
c) osaliselt sai "ilustatud" veidi hävinud kroomkatet - lahti koordunud osi sai kinni liimitud ja suuri mahatulnud latakaid alumiiniumvärviga parandatud (muuseumi kiire soov ratast deponeerida ei võimaldanud vigastatud kroomiga detailidel galvaankatte aeganõudvat asendamist);
d) hädapäraselt sai lapitud (liimatud, paigatud) sadula osalt rebenenud dermatiinkatet;
e) pooleks murdunud sadularaam sai kokku keevitatud ja üks purunenud sadulavedru asendatud samatüübilisega;
f) kogu ratas sai täielikult osandatud, puhastatud, värv ja kroom poleeritud ning taas kokku pandud, samuti kõik laagrid osandatud, puhastatud ja uue määrdega taas kokku laotud;
g) ratta roostes esilatern sai asendatud teisega samast asjatust, millel kroomkate paremini säilinud oli (kiire ajagraafik ei võimaldanud lambikorpuse ülekroomimist);
h) rattal peal olnud 1950ndate aastate rehvid said asendatud uhiuute rantääristega rehvidega (algsetega praktiliselt identsete konstruktsioonide ja välimusega), õhukummide ventiilidele said monteeritud 1930ndatele aastatele tüüpilised ketiga kattekorgid;
i) algsetele detailidele identsetega said asendatud mõned purunenud kruvid/poidid/mutrid; samuti tööriistakoti purunenud kinnitusrihmad;
j) jalgrattale sai külge pandud 1930ndatele aastatele tüüpiline pump;
k) jalgrattale sai külge monteeritud 1939. aasta Pärnumaa numbrimärk, mille roostene välimus sai asendatud uue värvkattega.

Kõik muud detailid (mida ma ülal ei maini) on rattal algsed.

Loomulikult on ratas peale ülekäimist perfektses sõidukorras; ka muuseumi ees sai sellega enne ekspositsiooni veeretamist üks auring tehtud Smile

Ratas ise on algselt pärit Lõuna-Raplamaalt ja oli vähesteks igapäevasõitudeks vahelduva eduga kasutuses paarkümmend aastat kuni 1959. aastani. Edasi rippus ratas kuivas aidas pea puutumatuna kuni 1999. aastani. Sellest ajast alates on ratas aga minu erakogus ning nüüd tõin ta peale 9 aasta pikkust seismist ka ta avalikkuse ette.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

ILUS! Kas laagrid olid ka hästi säilinud või asendasid need uutega?
Vasta
#3

Loe nüüd uuesti hoolikalt tekst läbi!Valdo ju kirjutas,et osandas(võttis lahti)laagrid,puhastas need ja ladus uue määrdega uuesti kokku.Tähendab,et laagrid olid säilinud,vajasid vaid puhastamist ja uuesti määrimist=jäid algsed laagrid.
Vasta
#4

mesamees Kirjutas:Loe nüüd uuesti hoolikalt tekst läbi!Valdo ju kirjutas,et osandas(võttis lahti)laagrid,puhastas need ja ladus uue määrdega uuesti kokku.Tähendab,et laagrid olid säilinud,vajasid vaid puhastamist ja uuesti määrimist=jäid algsed laagrid.
Ma olin nii hämmingus, et ei pannud tähele.Big Grin
Vasta
#5

ktmxcx Kirjutas:Kas laagrid olid ka hästi säilinud või asendasid need uutega?

98% laagritest väga hästi et mitte öelda perfektselt säilinud - rattaga ei ole väga palju sõidetud ning Rootsi terase kvaliteet ning vastupidavus on teada asi. Rootsi kuullaagritega sama lugu. Lisaks olen mina alles ratta teine omanik ning eelmine omanik - vanahärra - hoidis oma ratast arvatavasti väga.

Millega ma väga rahul ei olnud, olid esiratta laagrid - üks koonus oli veidi paarist kohast sissesöönud ja sama laagri paaril kuulil olid ka pindväsimusest tekkinud murenemise jäljed. Lisaks oli sama laagri separaator suisa pooleks.

Põhjusi ei tea - võibolla on see kunagi (st kasutamise perioodil 1938-59) millalgi kuivale jäänud või olnud kunagi sõidu ajal liialt kinni keeratud ja end seetõttu "puruks poonud" vms. Või peitub põhjus Husqvarna kasutatud esilaagri eripäras - kui Saksa, Inglise jm ratastel koosneb esiratta laager tavaliselt 7 kuulist, siis Husqvarnadel piirduti 1930ndatel väiksema diameetri ja kuue kuuliga. Olen oma elu jooksul vähemalt viie erineva Husqvarna esiratta laagreid lahti võtnud ja kõik need on olnud sarnased. Tõsi küll - teised mainit isendid on olnud perfekt-korras...

Kuna mainit ratas jääb pigem muuseumieksponaadiks ja vahest harva (ehk) ka vanatehnikaparaadidel sõitmiseks, siis ei näinud ma põhjust pisidefektiga laagreid küll ka asendama hakata - need teenivad ka sellisena tegelikult ka sõites veel sadu ja võib-olla veel tuhandeidki kilomeetreid. Varuosade puudus põhjuseks ei olnud - viimase 20 aasta jooksul peaks mõned Husqvarna esirattarummud/-rattad siiski mu kolikambritesse kogunenud olema...

Lihtsalt ei saanud koostamisel/reguleerimisel, nagu sel puhul tavaks, laagrit nn "viimase vindini" kokku keeratud - olukorras, kus laager veel ei "poo", st ei "krõbise", jääb niisuguse pindrikkega laagri korral ime-imetilluke loks. Muide - nõukaaegsete rataste remondiga harjunuile võib öelda, et see loks jäi Husqvarna esirattal PALJUDES KORDADES väiksem, kui iga teise 1960-80ndate aastate heas korras jalgratta iga teise laagri loks. Lihtsalt niivõrd "teisest puust" on detailide töötlus ja materjali kvaliteet...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Pean ka vajalikuks siia teemasse lisada oma tühise postituse, et avaldada tunnustust Valdole selle teema eest! Mitte niivõrd ratta eest kui just teeama eest!Big Grin Mulle meeldib! Las teised loevad busse ja valivad lemmiktrolle, mina sõidan jalgrattaga. Nende juures meeldib mulle eelkõige see, et saan aru sellest kuidas nad töötavad! Ainult see jama mis tagaratta rummus toimub, on jäänud siiamaani segaseks!Toungue
terv. Priit
Vasta
#7

Üks veidike uuem pilt samast jalgrattast. Ehk siis ühe sellesuvise retroürituse järgne väike fotosüüdistus, kus isend veidike omil rattail liikuda sai Smile

[Pilt: hq_39.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

heheee . peaks kuskil olema selline latern täitsa olemas , ja täitsa töökorras ja suht ilus

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#9

mu vanaisast on kah maha jäänd ming ilgelt suurte ratastega jalgratas
Vasta
#10

(22-10-2009, 16:59 PM)wolfestein Kirjutas:  mu vanaisast on kah maha jäänd ming ilgelt suurte ratastega jalgratas

Kuidas seda mõista - "ilgelt suurte ratastega"?

Nn haralik tavamõõt - 28 tolli - oli standard alates ca 1900. aastast ning Eesti tingimusis jäi see standardiks kuni väga viimase ajani ehk siis nõuka aja lõpuni. Ehk siis kuigi kokkupandavaid, Saljute ja Primasid toodeti ka väiksemate ratastega, jäi tavaline meesterahvaratas/naisterahvaratas ning isegi käikudega Turist/Sputnik truuks 28 tollile.

Alles väga viimase aja üli-supermoodsatel jalgratastel on saanud levinuimaks mõõtudeks 28 tolli asemel 26 ja 24 tolli. Samas on praegugi poodides uuena saadaval üsna suur valik 28 tolliste ratastega jalgrattaid.

Või on Sul olemas mingi rariteetne jalgrattamudel, millel on 28 tollist suuremad rattad? Üldiselt... need viimased 25 aastat, mil ma olen vanaaegsete jalgratastega tegelenud, ei ole ma veel kohanud, et ühelgi peale 1910. aastat valmistet jalgrattal oleks kasutatud 28 tollist suuremat rattamõõtu. Aga mina ei ole loomulikult näinud ka kõike maailmas toodetut...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

ma ei tea nendest ratastest eriti midagi aga suht sarnane sellega mis pildil, sadul teine ja kere rohelineBig Grin
Vasta
#12

(22-10-2009, 23:34 PM)wolfestein Kirjutas:  ma ei tea nendest ratastest eriti midagi aga suht sarnane sellega mis pildil, sadul teine ja kere rohelineBig Grin

Aga näita pilte (kuidas ja mida pildistada, saad aimu, kui vaatad minu erakogus olevate isendite pildiseeriaid).

Kui tegemist pole väga haruldase ja tundmatu asjaga, oskavad kaasfoorumlased (sh ka mina) ehk midagi öelda.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

Probleemiks võib saada tõsiasi, et lgp. Wolfesteini vanaisal on jalgrattaid igas vikerkaare värvis, veelgi enam, ka isegi vikerkaares pole niipalju värve (vt. Wolfesteini wanaisa halli ratast), kui wanaisal rattaid, ühel ilgelt suuremad rattad all kui teisel.Cool

Muide, meenub üks mu oma rohelise kerega Minsk, ilgelt suured rattad olid all, aga ära varastati, ikka üle 10 aasta tagasi.Toungue

Muidugi vabandan, kui lgp. Wolfestein on lihtsalt väga väikest kasvu nooruk, siis paistavad igasugused rattad ilgelt suured!
Vasta
#14

ei ole väikest kasvuBig Grin
võrreldes mis suurus praegu jalgratta veljed on, on selle rohelise omad küll suuremad
Vasta
#15

Jah, praegu on tegelikult standardratta mõõt 26´´ ehk siis eesti rahvusjalgrattatüübi MTB ehk maastikuratta mõõt. Praegu veel näeb hübriide liikumas, aga mõned aastad tagasi elaski noorsugu ainult maastikurataste keskel, küllap siis tunduvadki 28´´ Ukraina või Husqvarna rattad ilmatuma suured.

(Ise olen 28´´ fanatt ega saa aru, mille kuradi pärast kõik klutid viitsivad neid laiade kummidega 26´´ maastikurattaid edasi kedrata, ei ole kiirust, ei ole veeremist, samas pole siinkandis ka erilisi mägesid ega mudaauke, mis hirmsaid ülekandeid ja kobrukumme vajaksid)[/align]
Vasta
#16

(23-10-2009, 16:17 PM)Soobel Kirjutas:  (Ise olen 28´´ fanatt ega saa aru, mille kuradi pärast kõik klutid viitsivad neid laiade kummidega 26´´ maastikurattaid edasi kedrata, ei ole kiirust, ei ole veeremist, samas pole siinkandis ka erilisi mägesid ega mudaauke, mis hirmsaid ülekandeid ja kobrukumme vajaksid)[/align]

Ma põle ka aru saand. Jalgrattaga imeharva kulgen. Tänavu suvel aga üks töökaaslane, kõva rattafänn pundis olnd. Pausiks, näiteks poodi õlle järele, laenand ratast. Siuh sinna, säuhh tagasi, miski Scotti maastikuratas, kõik amortidega ja puha. Sõitu minnes väänasin ikka käigud maksimumi, et vähemalt tavalise "meesteka" moodu edasi läeks.

loll on loll olla.
Vasta
#17

kas saaksid äkki laterna klaasist pilti teha Smile või on ehk meeles milline klaas oli.


tavaline sile ?

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#18

vot selline ratas siis, minu jaoks on need ilgelt suuredBig Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#19

(09-11-2009, 00:16 AM)wolfestein Kirjutas:  vot selline ratas siis, minu jaoks on need ilgelt suuredBig Grin

See on ju ülitavaline 1980ndate aastate ratas, detailide järgi otsustades kas ZIF või MMVZ! Minu jaoks ülimalt uus ja moodne asi... ei midagi haruldast.

Veel kümmekond aastat tagasi liikus neid maapiirkondades ja väikelinnades ülimasslademetes. Praegugi võib selliseid rattaid seal üsna tihti sõitmas kohata, kuigi viimaste kümnendi jooksul annab tänaval tooni juba Lääne rattakaup.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

hall oli kah aga see hakkas sõitu alustades värisema nagu tarretis
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne