[13piisab]

ärme palun siin teemas otseselt plekimõlkimisega tegele. Räägime siin õige sellest, miks viimased kolm kümnendit masinatel esirehvid (rehvide kui selliste samaksjäädes) rohkem kuluma kipuvad kui enne

turvajuttudeks on taoline teema: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=18504
...ning mäletan, et oli ka miski teema, kus oli rõhk just endise ning tänapäevase passivsel turvalisusel - aga no ei leia enam.

veel üks turvateemaks kiskunud teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=18440

aitümm ette,
Teet

[v6sa]

Vabandust. Aga kustutama ei hakka.

Turvalisus on üks põhjuseid, miks esivedu eelistatakse. Oma olemuselt on esivedu turvaliselt alajuhitav (kui valestiprojekteeritud erandid välja jätta) ja sellisena kasutajale ohutum. Lisaks on kogu massiivne jõuülekanne üks kompaktne tervik, mis avarii korral käitub (enamasti) ettemääratult, libisedes kere alla.

[via]

Tjah, aga enne rebenemist on seesolevate inimeste kiirus vähenenud talutava tasemeni. Juhile ja reisijatele on vähe rõõmu teadmisest, et nende auto põrkeraua saavad pärijad sirgeks tõmmata peale õnnetuseshukkunute matuseid...

Kes on näinud tänapäevase, kõrgtugevast terasest sõiduauto aknapiilareid ja turvatalasid, see oskab passiivse turvalisuse taset hinnata. Samuti oskavad seda hinnata rängast avariist kergete vigastustega pääsenud...

Tagavedu on jah rohkem asjatundja (või aktiivse "turvalisuse-elektroonika") rida. Esivedu on odavam valmistada ja mugavam kooostada - ökonoomika. Siledam põhi tuleb rohkem kauba peale. Nagu mainiti, annab "kardaanitunnel" oluliselt juurde väändejäikust. Vähemalt minu silma alla sattunud autodel on kõigil mingi ruumiline konstruktsioon sõitjateruumi põhjas olnud.

Mis puudutab veomasinate raame, siis vaadake uute autode raame. Materjali paksus on 4-8 mm... 40tonniste maisnate korral on tegemist pigem plekiga... Pealegi on mitmete valmistajate kaubikurungad sõna otsese mõttes 1+ mm plekist...

Kunagi sai ühe tuttava veomehega jahutud veomasinate esiveolisuse teemal. Tema esitas väga õige küsimuse: kus on veoautol raskus enamuse ajast? Õige, tagateljel...

Selle rebenemise asjus ei saa ma sinuga kuidagi nõus olla, see on sama kui kaitsva kesta eemaldamine, see pole kindlasti eesmärk ja sellisena sisse projekteeritud. Ralliautodel, tehakse sisse lausa kaitsev puur, mis kaitseb olukorras kus plekkosa juba laiali lendab

Rebenemisele juhtisin ka tähelepanu sellest aspektist, et vanad autod võisid küll pärast laksu kortsus olla, jne. aga sellist laialipudenemist ja metalli rebenemist nagu tänäpäevastega juhtub, ei olnud, seejuures olen nõus, et praeguste autode turvalisus on kõrgem kui oli 70-l, 80-l.

Tunnel on ka esiveolistel, see on jäikuse pärast ja võimaldab ka sumpsi, trosse, jms. ripnevat sageli varjata.

[Tegelane5]

Palju niisuguseid juhuseid on olnud et taguveolisel kardaan vmt salongi on tunginud? Samas Volvo 2xx juba reklaamiti et mootor "läheb" käigukasti juhendamisel auto alla. Samas tänapäeva risti olev mootor(+ see et seda kapotialune triiki täis) kuhu tollel minna on?

Alajuhitavus+ veojõu kontroll jne on toredad asjad aga inimene üldiselt sõidab ju koguaeg teatava vastuvõetava riski piiril. Ntks esimene lumi + suverehvid - siis on narvakal Bmwd ja muud tavaliselt kiirustajad äkitselt paremas reas koos algajatega. Aga on siis tegelikult neil vähem pidamist kui esiveolistel? Minumeelest on asi ikka nö kindlustundes (esiveolise puhul petlikus).

[Killer666]

(lisaks tean, et vähemasti mõningatel Alfa Romea Sprintidel - minu mällu süübinud esiveolise kahekarburaatorilise boksermotoga - oli kah käsipidur esiratastel)

6ige nimetus peaks siis olema vist ikka seisupidur.
ja ilmselt algusaegadel ei tuld kellegil veel pähe , mis sellega peale seismise veel teha saab