MAV Kirjutas:tahtsin juba ammu küsida, et miks AUTOMOTO foorum on 90% "ühistransport"
Usun, et seepärast, et "bussindusega" on eriettevalmistuseta inimesel võrratult lihtsam tegeleda kui miski uunikumindusega. Vaatad natuke lahtiste silmadega Tallinnas, Tartus või mujal ringi ning ongi postituse materjal käes, et see oli sellel ja sellel liinil ning oli külge saanud nii- või naasuguse reklaami või muu vidina/pudina.
Aga võtame uunikuminduse. Et näiteks otsin tikutulega aastaid taga Pobeda/GAZ-51 vanatüübilist ehk enne-1952 kaitsmekarpi (muide jätkuvalt otsingi!). No kust pagan üks tüüpiline foorumilugeja peaks teadma, milline see välja nägi ning uuetüübilise kaitsmekarbigagi isendid on viimased 20-30 aastat meie igapäevaliiklusest kadunud. Nojah, mõnel aianurgas roostetaval pobikerel võib see küljes ju veel olla aga palju selliseid keresidki enam (emeksid on teinud hea töö) - näppudel loeb üles. 51del, mida vedeleb siin-seal talude juures veel palju enam, on sellised karbid juba ammu Nuias käikudega ära korjatud ning enne-1952 GAZ-51 on Eestis ise juba üli-üliharuldus. Muude isendite muude detailidega sama lugu. Nii ei ole ühel tüüpfoorumlasel siin mingit sõna (kahjuks) kaasa öelda.
Või võtame uunikuminduse kitsama haru - jalgrattad -, mis on mulle viimased 24 aastat südamelähedaseim olnud. Jällegi võin hõigata välja, et mul on hädasti vaja nt vanatüübilisi ventiili ketiga kaitsekorke (jällegi on vaja - kunagi sain ühe ca 60se partii tuttuusi, aga need on praeguseks kõik juba restaureeritud isendite peale külge kruvitud). Aga kes teab nooremast põlvkonnast, mis asi see on? Minuteada ei ole peale 1950ndaid neid enam toodetud ja säilinud on neid ainult kas vanemate jalgrataste küljes või kusagil vanapapide kolikastides, ei mujal. Aga moodsate Lääne rataste masslaviin on viimasel 15 aastal vanad rattad tänavapildist pea kaotanud.
Kui mina nt 1970- 80ndatel poisike olin, siis sellist kola oli veel näha nii tänaval liikumas kui ka igal pool vanapapide juures (tollal poes müüdavad uued rattad oli eestiaegsete kõrval pehmelt öeldes rämps), enam aga mitte. Vanaisade-sugulaste majad on maha müüdud ja sealne vana kola paremal juhul Kurtnas maha müüdud või mulle antud, halvemal juhul emeksitesse ja prügimägedele tassitud (olen viimaste aastate jooksul mõlematest vahel puhtjuhuslikult sellist kola saanud, vahel lausa lademetena). Ja mida peab siin tegema üks tüüpiline foorumilugeja? Kaasa rääkida ta ei saa, tänaval aga vanu näha ei ole ja pööningutelgi enam mitte...
Nii tekibki teabelaviin kaaeaegsesse ühissõidukivaldkonda.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
sellega rohkem juttu ei tule kui trammide teemat kärpida! 
