naastrehv vs. lamellrehv
#61

denis23 Kirjutas:Kolmandaks - kui tõesti mõni maainimene kord aastas satub olukorra kui on tal kiilasjää ning vaja jõuda sihtpunkti - ostku selle tarvis ketid (mis on muide lubatud ning kaubandusvõrgus olemas) ning sõitku.

Ja mina vana loll mõtlesin, et ketid on lumes kasutamiseks. Jää peal ketiga sõita ja all asfalt... Inimene õppib ikka teve elu.Wink

Sõidame suurtega...
Vasta
#62

must Kirjutas:Selle jutu juures tekkis paar küsimust minu jaoks.
" Õndsal " N-liidu aegadel ehitati teid hullemini kui praegu, see peaks kõigile selge olema, tehniks ja juhtimine on selle ajaga meeletult arenenud. Samas on sellel ajal ehitatud lõike, mis siiamaani korras vaid mõnede lappimistega nt. tee Treppojalt Paldiskini. Mitukümmend aastat küntud seda teed naeltega ja siiani pole väga vigagi, siis sai küll kui taheti./.../
Mäletad vist midagi valesti. See teelõik ehitati üsna suurelt ümber vaevalt kümme aastat tagasi, EU rahadega (sildid kõrgusid pikalt tee ääres), seoses Paldiski sadamate arendamisega.
Enne oli ikka paras lehmarada.
Aga ses suhtes on muidugi õigus, et praegu mõistetakse imestamisväärselt viletsaid teid teha. Ei tule Tallinnas meeldegi mõnd sellist, mis 'uuest peast' ilma lainete, astmeliste üleminekute või kummaliste kalleteta poleks.
Kõverad sillad sinna otsa Smile
Vasta
#63

Olen rohkem naelte pooldaja. See polegi tegelikult tähtis. Tahtsin hoopis ümber lükata väite, et naelad pikivagude tekitajad. Kindlasti on naeltel oma osa teelõhkumises. See aga ei ole ilmselt aspekt, millele rõhuda.
Käisin täna ja tegin pilte teest, kus naeltega sõitvate autode osakaal on peaaegu olematu. Tee viib sadamasse. Põhilised sõitjad on veoautod. On ka palju sõiduautoid sõitmas jahisadamasse. Seal aga ei käida talvel. Suvel aga pole autodel naelkumme all. Roopad on kuskil 4cm sügavused. Hullemates kohtades 10cm. Roopad on suuremad sadamasse suubuval teepoolel, väljuval poolel väiksemad.
Siit siis järeldus, et väga suur osakaal roobaste tekkimisel on just liiklusintensiivsusel (põhimõtteliselt koormusel/kaalul). On ju teede koormus läinud oluliselt suuremaks, kui varematel aegadel (kui naelkummidega ei sõidetud).
Kui juba naelkummide keelustamiseks läheb, tuleks ka ära keelata autode sõitmine üldse.
Püüan panna ka pilte, kui õnnestub. Värvi eemaldamisega katsusin saada KBvähemaks.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#64

Siin siis pilt hullemast kohast. Vao pealt pilti tehes paistis vaid tikutops, mille all oli suitsukarp (karp asetseb vao põhjas).


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#65

Nojah, aga millal keegi viimati Lasnamäe kanalis mõnda rekkat nägi?

Ma ise ei oska enam midagi arvata, võib-olla lihtsalt teed ongi kehvalt ehitatud ja ei kannata autosid.
Vasta
#66

Jesper Kirjutas:Nojah, aga millal keegi viimati Lasnamäe kanalis mõnda rekkat nägi?
motamees Kirjutas:Siit siis järeldus, et väga suur osakaal roobaste tekkimisel on just liiklusintensiivsusel (põhimõtteliselt koormusel/kaalul).
Sellepärast mu lause nii keeruline ongi. 30 sõidukat annab ju välja ühe puukoormaga rekka kaalu. Neid sõidukaid Lasnaka kanalis ikka jätkub. Puukoormaga rekkaid veereb sadama teel kordades vähem, kui ekvivalent sõidukaid Lasnamäe kanalis.
Põhiliselt veetakse puitu välja. Laevaga saarele ei tooda enam suurt midagi. Sellest ka sadamasse suubuva teepoole suurem kahjustus.
Ületonnaasiga ei julge suurt keegi enam sõita. Meil sadama tee ääres üles pandud rekkate kaal politsei jaoks. Nii, et ülekaalu kaela ka eriti ajada midagi ei saa.
Vasta
#67

see, et naelad on ühed olulisemad asfalditolmu ja teedeaukude põhjustajad, on teaduslikult tõestatud. sama moodi, on tõestatud, et asfalditolm on vähitekkitaja.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#68

Minu empiirilise vaatluse kohaselt see kanal pole ka teabmis suure koormusega, võib-olla muidugi see on petlik, aga noh auto autos kinni pole seal ka tipptunnil. Ja samuti on seal tee ju puhta pae peale ehitatud, ei saa küll ütlemist olla kellelgi et külmakerked jms sodi. Soomes on puhta graniidi peale tehtud teed suht siledad, naeltega seal ka nagu väga ei koonerdata. Selliseid kaevikuid kui meil nagu silma ei hakka, võib-olla nad siis remondivad tihemini, ei tea, pole seal kunagi nii pikalt elanud. Ja no ma võin selle peale trolli sarve närida, et mingi Saksa suurlinna ümbruse bahnil on keskmine koormus (defineerime selle siis tee ristlõikest läbi sõitnud kaaluühikut ajaühiku kohta) kordades suurem kui misiganes Eesti teel, samas rööpaid eikusagil. Anoh eks nad ilmselt parandavad neid ka ülepäeva, seega pole vast jälle võrreldav.

Ma ise olen selle asja peale oma mõistuse piirides igatpidi mõelnud ja ei oska muud välja pakkuda kui see, et kogu see tee-ehitus on meil selline ülejala tehtud käibkah asi, et pole väga vahet mis kummidega sõita, ikka läheb nässu. Kumme on lihtsalt hea kerge süüdistada, et kaugemale tulevikku lükata aeg, mil teid peab hakkama korralikumalt (kallimalt ja seega väiksema kasumimarginaaliga) ehitama ning tihemini uuendama.

Aa ja seda ka, et Poolas on maanteedel veel rõvedamad rööpad kui meil linnas, seega pole hullu, "arenguruumi" on Smile
Vasta
#69

Jesper, mis kella ajal sa lasnamäe kanalis sõitsid? Tema läbilaske võime on lihtsalt nii hea, eriti peale selle jalakäijate tunneli tegemist. Lihtsalt pudelikael on Gonsioris(või kuskohast need autod sinna saavad? kosmosest?) ja osaliselt Narva mntl.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#70

Loe krt lauset mitte silpi, mul tegelikult ükskõik sellest kanali läbilaskevõimest, jutu point oli selles et kõik teed on täpselt ühte moodi rööpas, mis siis et ühe peal sõidavad rekkad, teise peal sõiduautod, üks on ehitatud sohu, teine paekivi peale, rööbaste laius on Eestis sõiduauto oma, samas Soomes lastakse ka naeltega ja seal nii karme rööpaid nagu silma ei hakka.

Ma leian, et meil ei ole piisavalt informatsiooni selleks et otsustada täpselt ära, miks need teed üldse rööpas on. Argumente on mõlemat pidi ja nad kõik üksikult justkui oleks mõistlikud. Naelkummide lintðimine on lihtsalt poliitikute hala.
Vasta
#71

A tegelt ma arvan et sa suutsid selle mõtte niisama kokku lugeda küll, lihtsalt oli vaja tühjast tüli üles kaarutama hakata, mis tundub su stiil olevat kõigis foorumites, kus sa kirjutad. Soovitan välja minna ja väike jalutuskäik teha, lööb pea klaariks ja mingile kanalis harva sõitvale tohlakale netis koha kätte näitamine ei tundugi ehk enam nii tähtis Smile
Vasta
#72

denis23 Kirjutas:see, et naelad on ühed olulisemad asfalditolmu ja teedeaukude põhjustajad, on teaduslikult tõestatud. sama moodi, on tõestatud, et asfalditolm on vähitekkitaja.
Teed ja tänavad on harjamatta ja pesematta!Mis kuradi auke need naelad tekitavad kui teedeehitusel unustatakse pöhitõde :Kõik algab vundamendist.Vähki surrakse aeglaselt,libedalteel kiiresti!
Lamelliga ei ole meie teehoolduse ja seisukorraga maal küll midagi teha.Aga eks Eesti kipubki ainult Tallinn olema..

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#73

Jesper, vaata oma enda eelnevad postid üle äkki. Kuna motamees rääkis lasnamäe kanalist ja tema koormusest ja sina vaidlesid talle vastu siis ma lihtsalt tõin näite kuidas seal koormusega on tipptunnil. 15 m vahedega sõitvad autod 3 reas 70-90 km/h.
Eks see natuke järsk post tuli sellest et seal teinekord pool tundi ummikus oldud Sad

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#74

denis23 Kirjutas:see, et naelad on ühed olulisemad asfalditolmu ja teedeaukude põhjustajad, on teaduslikult tõestatud. sama moodi, on tõestatud, et asfalditolm on vähitekkitaja.

Ka see on teaduslikult tõestatud, et õhus olevas tolmus on rehvide kulumisest tekkivaid osasid tunduvalt rohkem, kui asfaldiosasid. Ja mikroskoopsed kummiosakesed on sama vähkitekitavad, kui asfaldiosakesed.
Ja nüüd küsimus, kummad rehvid kuluvad rohkem/kiiremini, kas naastrehvid või lamellrehvid?
Vasta
#75

Pange linke ka ikka teaduslikele tõestustele, muidu on raske seisukohta võtta, kelle tõestus pädevam on.
Vasta
#76

Omal ajal oli "teaduslikult tõestatud", et ftooriga hambapasta on kasulik nii hammastele, kui ka üldiselt tervisele. Hetkel seda suurt enam ei kuule ja ka hambapastade pealt on kadunud kiri "sisaldab ftoori".

PS. Sama teema "tõestuste" alla võib lahterdada ka diametraalselt vastuolus auto- ja rehvi-testid siin-seal maailmas. Wink
Vasta
#77

Muuhulgas: Naelrehvid keelati 1975a. Saksamaal ära just autobaanidel teekatte kahjustamise tõttu ...
Vasta
#78

Aastaid tagasi oli isakestel Toompeal ka muuta kohustuslikuks naastrehwid bussidel.Olen sõitnud rekkaga ,millel naelad all.Ja uskuge või mitte polnud parim kogemus.Eriti pööetel.Kõik teawad ,mis saaks Eesti teedest siis kui lubatud naastrehvid ka suurtele.Need teed niigi nagu nad on.Kui aga näiteks Tartu mnt sõidab läbi kas või 20 rekkat naastrehwidega ja koorem 40 tonni.Siis kaoks see väheldanegi asfalt ,mis hetkel alles.Siis oli weel mõte raudtee ülesõitude juurde paigutada nn lamawad politseinikud.Õnneks neid asju ei tehtud ja loodan wäga ,et ei tehtagi.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne