MTZ-05 ja MF-70 vs MB-1 jaMB-2 lisad
#41
Kuskil oli. Kindlalt kohe. Leidsin kusagilt netilehe, kus oli näidatud 05 pildipeal ja puhur taga - roolisammas teispidi keeratud. Sahaga oli samamoodi. Sahk kinnitus nagu 05-el käru kinnitub. Jällegi roolisammas teistpidi. Aga ise olen seda netilehte otsinud, aga näed ei leia saadanat. Kui leian, siis panen siia posti.

Leidsin - Sähke Big Grin
http://aaretehnika.ee/index.php?page=sho...t&Itemid=1
Vasta
#42
Lumepuhur MTZ-i ette: http://vdom.shop.by/6432/6434/8760/9313/
Kuidas need väiketraktorid kaldsahka suhtuvad? Ise mõtlesin ka oma teise MB1 ette saha teha. Kui sahk on otse, siis saab kindlasti lükata, kui aga panna kaldu, siis ilmset pressib lumevaal traktori äkki kõrvale ära?
Vasta
#43
(28-12-2010, 21:35 PM)meli666 Kirjutas: Kuidas need väiketraktorid kaldsahka suhtuvad? Ise mõtlesin ka oma teise MB1 ette saha teha. Kui sahk on otse, siis saab kindlasti lükata, kui aga panna kaldu, siis ilmset pressib lumevaal traktori äkki kõrvale ära?
Kuna asjal endal kaalu vaid täismehe jagu ja raskust oluliselt juurde ka ei lao, siis on veits kahtlane küll. Arvatavasti lükkab sellist õhkkerget ja mitte väga sügavat, mida lükkad ka käsisahaga ja jooksupealt. Mingi mõte on ehk siis, kui sellist väikest kerget lund tuleb lükata pikalt. Nii pikalt et jalgsi ei viitsi või jalg kipsis. Paned MB-le käru taha ja sõidad. No see vaid minu arvamus. Kavatsen siiski ka ise pulli pärast saha ära proovida, aga mitte praegu.
Minul siin Pärnu külje all lükkas pühapäeval kõnniteed juba T-150... Väiksem masin enam ei jaksa. Motobloki saha võib järgmise talveni ära unustada.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#44
Pikalt saab lükata küll, kui käru taga, siis ei tohiks seda jama tekkida, et sahk madalamale vajub. 05-el vähemalt hoiab käru tiisel traktorit ühe kõrguse peal. Aga kuskil kuurivahel või nii on küll mõtetu kärutada. Eriti siis, kui sahk on koguaeg otse. Aga kui regullitav sahk on, siis saab vast ilusti lume ära lükata, keerad saha viltu ja ajad lume kõrvale vaalu. Pärast lükkad otse hunnikusse.
Vasta
#45
Mina sain saha tegemise innustust sellest videost: http://www.youtube.com/watch?v=MdWgyjZb3I8&NR=1
Siin tundub, et enam vähem MB1 sarnane masin tõukab lund mis mürin.
Muidugi, eks väga palju oleneb pinnasest, mis rataste all. Kui ikka kiilasjää, siis ei aita eriti vast raudrattadki.
Sahk tegelikult võiks olla, sellega saaks tõugata sellist õhemat lund.
Veel leidsin ühe huvitava video, kus istmega "käru" on pandud MB taha. Käru tiisel on kinnitatud kahelt poolt rattavõllide otsa. Siis saab sahka, kui ka puhurit tõsta ja langetada sarvedest. Eeliseks oleks see, et on veel mugavam ja ei pea taga kõndima. http://www.youtube.com/watch?v=LJAwd2RBj...re=related
Oeh, kui lihtsaks võiks oma elu teha ja laisaks kätte ära minnaBig Grin.
Vasta
#46
Sai siis MB1 ette sahk ära meisterdatud. Saha hõlm sai 600mm-st torust välja lõigatud. Paksus on 5mm. Saha laius 1000mm ja kõrgus 450mm.
Saha ja traktori vahetükiks sai kasutatud MB1 enda juhtraua vahetükki, seal olid ilusti nuudid küljes ja saab siis saha nurka ka mõlemale poole muuta.
Esimesed proovimised näitavad, et täis mahavisatud aeg. Ei tõuka mitte midagi. Kõige paremini mingit "kaabet" tõukas topeltrehvidega. Raudratastega hakkas kohapeal hüplema nagu kits ja ei lükand sedagi.
Muidugi üks asi on selles, et allpool on saha teraks see sama lõigatud äär. See ikka suht terav ja kipub maapinda lausa koorima. Sinna peaks midagi "mahedamat" tegema, et rohkem libistaks üle lume. Oskab keegi öelda, mis oleks kõige lihtsam sinna alumise serva juurde teha?
Ise mõtlesin, et kasutaks pooletollist veetoru. Sellele lõikaks ühele poole pikki lõhe sisse ja keevitaks siis saha alumise ääre külge. Siis ta vast libiseks küll maapinna peal. Kas nii toimiks asi?
Paar pilti ka:




Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#47
(05-01-2011, 18:59 PM)meli666 Kirjutas: Sai siis MB1 ette sahk ära meisterdatud. Saha hõlm sai 600mm-st torust välja lõigatud. Paksus on 5mm. Saha laius 1000mm ja kõrgus 450mm.
Saha ja traktori vahetükiks sai kasutatud MB1 enda juhtraua vahetükki, seal olid ilusti nuudid küljes ja saab siis saha nurka ka mõlemale poole muuta.
Esimesed proovimised näitavad, et täis mahavisatud aeg. Ei tõuka mitte midagi. Kõige paremini mingit "kaabet" tõukas topeltrehvidega. Raudratastega hakkas kohapeal hüplema nagu kits ja ei lükand sedagi.
Muidugi üks asi on selles, et allpool on saha teraks see sama lõigatud äär. See ikka suht terav ja kipub maapinda lausa koorima. Sinna peaks midagi "mahedamat" tegema, et rohkem libistaks üle lume. Oskab keegi öelda, mis oleks kõige lihtsam sinna alumise serva juurde teha?
Ise mõtlesin, et kasutaks pooletollist veetoru. Sellele lõikaks ühele poole pikki lõhe sisse ja keevitaks siis saha alumise ääre külge. Siis ta vast libiseks küll maapinna peal. Kas nii toimiks asi?
Paar pilti ka:
tere,klassikaliselt pannakse alla serva ikka kummiriba,mis võiks olla 10-30 mm.paksune ja kinnitatakse lattraua ja poltide abiga,kummiriba võiks allapoole tera jääda 30-50 mm.
Vasta
#48
Minu plätul on saha taga nurkades kõrgust reguleerivad padjad,siis ei lähe sahk maasse.Ratastesse lisaraskuste lisamine parandab samuti asja märgatavalt.
Vasta
#49
(05-01-2011, 23:43 PM)ahtos Kirjutas: Minu plätul on saha taga nurkades kõrgust reguleerivad padjad,siis ei lähe sahk maasse.Ratastesse lisaraskuste lisamine parandab samuti asja märgatavalt.

Mis see "plätu" on ka MB1?
Mõtlesin ise ka need toed teha, aga nende korral peab maapind vist laudsile olema. Muidu, kui on kuskil lohk sees, läheb tera kohe maa sisse.


Vasta
#50
Lugesin su murest, et tera jookseb maa sisse ja esimesena torkas pähe suusk. Sa vist kasutasid ka seda nippi puhuri juures? Mina prooviks nii, et paneks saha serva alla mitu kitsast vinklist või latist suusajuppi, mis pehmest lumest läbi lõikuvad, aga kõvemal pinnal libisevad. Mida ebatasasem maapind sul lükata on, seda tihedamalt pead neid panema. Päris kiilaks nii pinda ei kaabi, väike kiht jääb maha.
Kõige parem lahendus ehk see, mida juba soovitati - kumm. Jupp transportöörilinti ehk vedeleb?
Üks küsimus vaevab veel - miks nii laia saha tegid? Kas oli plaanis käru peal istudes lükata?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#51
(06-01-2011, 00:14 AM)Basilio Kirjutas: Lugesin su murest, et tera jookseb maa sisse ja esimesena torkas pähe suusk. Sa vist kasutasid ka seda nippi puhuri juures? Mina prooviks nii, et paneks saha serva alla mitu kitsast vinklist või latist suusajuppi, mis pehmest lumest läbi lõikuvad, aga kõvemal pinnal libisevad. Mida ebatasasem maapind sul lükata on, seda tihedamalt pead neid panema. Päris kiilaks nii pinda ei kaabi, väike kiht jääb maha.
Kõige parem lahendus ehk see, mida juba soovitati - kumm. Jupp transportöörilinti ehk vedeleb?
Üks küsimus vaevab veel - miks nii laia saha tegid? Kas oli plaanis käru peal istudes lükata?

Puhuril on juba originaalis kahel pool suusad olemas. Lihtsalt kahe suusa vahele panin lisaks metallplaadi. Seda selle mõttega, et kui üks suusk läheb ühelt poolt kivinukki ja teine teiselt poolt, siis ei saa viskekopp või teo spiraalid viga.
Suuska mul usku nagu ei ole. Kui suusk ikka satub lohku, kas siis tera ka maasse ei jookse?
Ruloonpressi rihmu isegi leiaks. Need vast kuskil 10mm paksud. Aga selle paksuse juures tõukab selle rihma ilmselt tagurpidi. Või see ei loe?
Saha laiuse võtsin siit: http://www.miniagrotehnika.ee/main.php?p...=2&info=11 Tundub ka, et kummiriba nagu all.
Originaalkäruga sellist pealistumissüsteemi nagu nii teha ei saa, kuna see meetrist ikka kõvasti laiem. Lisaks ma arvan, et majadevahel õiendades selliselt asi ikka väga kohmakas.
Eks peab vaatama, kas kuskil poes on sobivat kummiriba müügil.
Huvi pärast peaks ikka selle toru ka sinna alla ära proovima.
Originaal kahte metallkettast rattaraskust ei ole mul õnnestunud veel saada. Miniagrotehnika tahtis nende eest kuskil 2500EEK. Natuke palju, selle eest saab otsides juba korraliku terve MB1.
Mõtlesin, et kui teha vorm ja valada need kettad betoonist. Saaks vast samaväärse asja.


Vasta
#52
(06-01-2011, 00:52 AM)meli666 Kirjutas: Suuska mul usku nagu ei ole. Kui suusk ikka satub lohku, kas siis tera ka maasse ei jookse?
Ruloonpressi rihmu isegi leiaks. Need vast kuskil 10mm paksud. Aga selle paksuse juures tõukab selle rihma ilmselt tagurpidi. Või see ei loe?
Huvi pärast peaks ikka selle toru ka sinna alla ära proovima.
Mõtlesin, et kui teha vorm ja valada need kettad betoonist. Saaks vast samaväärse asja.
Suusa ja kummiga on nii, et raske ennustada, peab proovima. On sul seal kuumaastik? Smile Aga toru võib toimida küll. Ära ainult igaks juhuks kohe kapitaalselt külge keevita.
Betoonist raskuste valamine on sul nutikas mõte. Natuke suurevõitu küll vast tulevad. Betoon ju rauast kergem. Aga võid ju peoga vanu polte või muud soga sisse valada. Pistad puupulgad ka vormi sisse ja poldiaugudki olemas. Hea odav!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#53
Plätu on MTZ 0,5 ja kummiriba pole all nurkades on u 10cm läbimõõduga taldrikukujulised kettad,paika keeran nad siledal põrandal nii,et tera ja kettad on ühekõrgusel(mõlemad vastu siledat põrandat) esimese lumelükkamisega võtab mõnikord murust ka väikest laastu,aga see teeb pinnast siledamaks.Raskust olen valanud rehvitasakaaludest vastava mõõduga vanasse värvipütti mõõt selline,et mahuks täpselt velje sisse.
Vasta
#54
Tina on raskusena jah, kõige efektiivsem, aga kust seda suures koguses saada? Vanu rehvitasakaalustamise raskusi annab ehk kummipostist lunida. Parem oleks mõne akutõstuki vana aku kallale pääseda. Seal on suured ja võimsad sillad.
Vähem on shansse saada käsi vahele elektroonikatehases, kui lainejootmismasinas tina vahetatakse. Seda juhtub harva, mitme-mitme aasta tagant, aga siis on kogus ka tonnides! Cool Sealt saaks kogu Eesti motoblokkidele korraga raskused ära valada! Ainult sigahead tutvused peavad olema, et paarkümmend kilogi õnnestuks "vasakule" panna.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#55
Käid rehvitöökojad läbi ja ongi olemas Ainult,et uuemad on tsingist ja osa mingist rauapurust pressitud.
Vasta
#56
(06-01-2011, 20:30 PM)ahtos Kirjutas: Käid rehvitöökojad läbi ja ongi olemas Ainult,et uuemad on tsingist ja osa mingist rauapurust pressitud.

Ega need raskused nii väga ära andmiseks vast olegi, võibolla kui tutvused, siis teine asi. Ise töötasin ka aastaid tagasi Tartus ühes rehvipostis. Kilode viisi üle küll ei jäänud, pigem kippus vahepeal isegi puudu tulema. Eriti isukalt tühjenesid karbid, kui oli vaja protirehve tasakaalu ajada. Võibolla vahepeal on asi muutunud.
Sahast kah. Lõikasin poole tollisele veetorule ühele küljele pikki lõhe sisse. Siis keevitasin ta alla saha serva külge. Toimib väga ilusti. Ei tüki enam üldse maa sisse ja samas tõukab ilusti puhtaks. Jõuab labidaga kokkuvisatud hunnikuid ka minema tõugata. Kui sahk kaldu panna, siis tükkis selline paari saha laiuselt kokkutõugatud vall põka külje peale suruma. Kui aga kasutasin raudrattaid, siis ei pressinud enam külje peale. Ilmselt krihvid ei lasknud enam libiseda. Lume paksus oli vast 5-7 cm.
Aga ega selle sahaga praegustes oludes enam midagi teha pole. Õue peal suures osas pooleteist meetri laiused rennid sees ja pole kuhugi tõugata. Paar sellist 10*20m platsi on ka ja seal saab ühest äärest teise ajada. Aga käsitsi töö jääb ikka alles, peab selle kokkutõugatud lume labidaga suuremasse hunnikusse viskama, muidu varsti plats umbes. Lisaks on vaja sahaga tegutsedes tunduvalt rohkem jõudu, kui puhuriga. Võttis üsna ruttu naha selga ligedaks ja liigesed jakust ära.
Kokkuvõtteks, sahk abiks kindlasti, aga kui puhur on olemas ja selle "maitse" suus, siis sahk pigem las seisab. Puhuriga tunduvalt kergem tööd teha, rohkem taga kõndimise teema ja käsitsi labidaga tööd ei ole pea üldse.


Vasta
#57
(06-01-2011, 22:42 PM)meli666 Kirjutas: Aga ega selle sahaga praegustes oludes enam midagi teha pole. Õue peal suures osas pooleteist meetri laiused rennid sees ja pole kuhugi tõugata.
Pelgan juba, et kui puhuri valmis saan ja see töötabki, siis ei viska see ka enam nii kõrgele kui tarvis. Labidavars jääb hoovis kohati lühikeseks. Ei ulatu ega jaksa enam lund üle valli visata. Kui kõrgele sinu puhur viskab?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#58
Mina kinkisin naabrimehele ära oma labida peale mullafreesi ostmist.
Vasta
#59
(06-01-2011, 23:36 PM)Basilio Kirjutas: Pelgan juba, et kui puhuri valmis saan ja see töötabki, siis ei viska see ka enam nii kõrgele kui tarvis. Labidavars jääb hoovis kohati lühikeseks. Ei ulatu ega jaksa enam lund üle valli visata. Kui kõrgele sinu puhur viskab?

Täpset kaugust ei teagi. Kuskil 6-7 meetri kanti. Oleneb kah, kas paned suunajast rohkem püstjoones viskama või kõrvale. Samuti oleneb lume paksusest ka palju asi, mida tummisem kiht, seda kaugemale juba massi tõttu viskab.
Kui algusest peale on puhuriga lastud, siis lumeviske kõrgusest kohe kindlasti puudu ei jää. Ta ikka laotab ja jahvatab lume nii ühtlaselt jupp maad kaugemale maha, et mingit hunnikut kuskile ei teki. Õrn vaal ainult. Huvitav on veel see, et kui nädal aega see puhurdatud lumi seisab, siis läheb see pind nii kõvaks, et kannatab vabalt peal kõndida, olgugi et sula olnud ei ole. Ja vot sellele seisnud lumele ei tee puhuriga eriti enam midagi. Kui siis ainult, labidaga ära tükeldada ja siis. Tuleb lihtsalt ette mõelda, kuhu käiguradasid ja platse on vaja ja need korraga ära teha.
Probleem võib tulla siis, kui labidaga on MB1-st jupp maad kõrgemad kuhjad visatud. Siis ei taha hunniku ääre alt jah enam üle visata.
Kui sügav see lumi siis on? On tõesti tuisuvaalud nii sügavad, et labidas täispikkuses sisse läheb. Muidugi oleneb kah, ühte teist teemat lugedes pidi mõnel olema juba roomiktraktori kapotini.
Minu olen puhuriga saanud jagu ka lõua kõrgusest tihedast lumest. Tekkis see siis, kui sai suurelt kuuri katuselt lumi maha aetud. Uksekoht oli vaja vabaks saada. Sai siis veerest nokkima hakatud, vahepeal murdsin labidaga ülevalt lund juurde ja tehtud ta sai. Muidugi aega ka läks omajagu, aga kindlasti ennem sai tehtud, kui oleks labidaga möllanud.
Vasta
#60
Mehed, kuidas sulailm teie puhurite puhumisvõimele mõjub?
Enda MF-i originaalpuhuri londi kleepis eile õhtupoolikul korralikult täis...Sad
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne