MTZ-05 ja MF-70 vs MB-1 jaMB-2 lisad
#61
Jah, kui oleks sula ilm, saaks isegi proovida. Seda paraku pole. Ja võibolla parem ongiRolleyes. Niipalju, kui sai sügisel proovitud MB1-ga ajada suisa halli vesist lund, siis umbe küll ei läinud kordagi. Pigem jäi asi mootori võimsuse taha. Kui praegu ikka 30 cm-ne sulalume kiht maha peaks sadama, siis... Teine asi, mis võib jama tekitada on see, et pealt on lumi sula ja alt külmunud. Siis hakkab ilmselt küll lumekiht teo labade külge jäätuma. Täis sulaga seda probleemi pole.
Kas ta võtab siis MF-i puhuril lumeviskelondi täispikkuses kinni? Äkki saab liiga kõvasti kätte? Proovi, et sarvedest tõmbad jõuga tagasi, et poole aeglasemalt masin edasi liiguks või lase ainult veerand laiusega. Mis siis teeb? Veel võiks proovida äkki suunaja äravõtmist. Äkki suunaja halva kujuga.
Kuigi võib veel üks tõsine viga peituda. Leidsin väiketraktorite raamatust ühe mõtlema paneva asja MF70-e kohta. Seal on öeldud, et kui väntvõll teeb 3500Rpm, siis jõuvõtuvõll teeb 700Rpm. Kuna ühes teises teemas selgus, et see vahereduktor ka pöördeid ei muuda, siis väntvõllilt viskerootorile ülekandesuhe täpselt 5. Samas sain veits aega tagasi uudistada ühte Partneri kaheastmelist puhurit. Silma järgi oli rihmarataste ülekanne kuskil üks kahele mootorilt viskerootorile. Nii et äkki viga peitub üldse MF puhuri viskerootori liigmadalates pööretes? Sulalumi võibolla ei saa piisavalt hoogu sisse, et jõuaks korralikult väljuda? Näiteks USSR V4 sapaka mootoriga lumepuhuril on see ülekande suhe suisa üks ühele.
Muidugi, ega seda nii väga lihtsalt testida ei saa, kuna esiteks tuleks vahele panna mingi kiirendav reduktor ja suurem probleem tekib ilmselt siis sellega, et mootor jääb ka lahjaks.
Vasta
#62
(09-01-2011, 02:42 AM)meli666 Kirjutas: Kas ta võtab siis MF-i puhuril lumeviskelondi täispikkuses kinni? Äkki saab liiga kõvasti kätte? Proovi, et sarvedest tõmbad jõuga tagasi, et poole aeglasemalt masin edasi liiguks või lase ainult veerand laiusega. Mis siis teeb? Veel võiks proovida äkki suunaja äravõtmist. Äkki suunaja halva kujuga.
Kuigi võib veel üks tõsine viga peituda. Leidsin väiketraktorite raamatust ühe mõtlema paneva asja MF70-e kohta. Seal on öeldud, et kui väntvõll teeb 3500Rpm, siis jõuvõtuvõll teeb 700Rpm. Kuna ühes teises teemas selgus, et see vahereduktor ka pöördeid ei muuda, siis väntvõllilt viskerootorile ülekandesuhe täpselt 5. Samas sain veits aega tagasi uudistada ühte Partneri kaheastmelist puhurit. Silma järgi oli rihmarataste ülekanne kuskil üks kahele mootorilt viskerootorile. Nii et äkki viga peitub üldse MF puhuri viskerootori liigmadalates pööretes? Sulalumi võibolla ei saa piisavalt hoogu sisse, et jõuaks korralikult väljuda? Näiteks USSR V4 sapaka mootoriga lumepuhuril on see ülekande suhe suisa üks ühele.
Muidugi, ega seda nii väga lihtsalt testida ei saa, kuna esiteks tuleks vahele panna mingi kiirendav reduktor ja suurem probleem tekib ilmselt siis sellega, et mootor jääb ka lahjaks.

Isegi mõnesentimeetrist poolsula lund lastes lööb londi kümnekonna meetriga kinni. Isegi siis, kui kõik pöörded mis mootorist tulevad mängu panna(sai optilise tahhokaga mootori otsalt mõõdetud huvi pärast 6600 rpmi välja).
Kinni läheb nimelt lont.. Kasvatab kinni niiöelda selle poole poolt, mida lumi hooga tabab.
Samas tavalises kinnivajunud lumes või värskes võib lasta poole pöördega ja 3/4 laiusega puhurikõrgust lund. Masinal all rattareduktorid, mis kiirust umbes poole peale kärbivad. Praeguse ülekandega pole mingeid jõuprobleeme.
Seda kiiremat ülekannet katsetada pole tõesti lihtne. Lonti ära võtta pole veel proovinud, kuna ilmselt saab siis enamuse otse üles paisatud materjali endale kaela. Aga ehk proovin hiljem.


Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#63
Nii, sula käes ja paraku probleemid ka taga. Küll mitte ummistumisega.
Esiteks kipub mootor nõrgaks jääma. Muidugi see väiksem viga, saab alati võimsama panna. Ise mõtlesin, et kui lääne mootor juba osta, siis piisava varuga, näiteks nagu see: http://www.hortulus.ee/index.php?lang=es...ct_id=1300 või siis rahakotisõbralikum lahendus oleks leiutada edasiveo ülekannet kuidagi aeglasemaks. Läheb ikka kole nobedasti edasi. Kui sarvedest tagasihoidmisega kiirust piirata kuskil poole võrra on mootoril jõudu jälle ilm ja maa. Videosid vaadates lähevad lääne puhurid edasi ikka väiksel teosammul, kui lastakse sulalund. MB1-l aga esimene käik ikka tunduvalt kiirem- vaata et 4-5 km/h.
Puhuril on ka üks jama küljes, mis sai ise sinna leiutatud. Nimelt see sama roosade joontega tähistatud alla keevitatud plaat. Pandud sai ta selle mõttega, et kui suusad lähevad kahelt poolt kõrgemat eset, siis ei löö viskekoppasid ega teo spiraale kõveraks. Nüüd aga see probleem, et plaadi alla ja peale kipub lumi kinni kleepuma ja puhur hakkab toimima sahana. Samuti, kui see sulanud lumi peaks külmuma, siis plaat ilmselt jääb ka takistuseks. Ära ka võtta nagu teda ei tahaks, kuna eelmisel omanikul teda ei olnud ja spiraalid ja viskekopad olid omajagu kõverad. Alles nüüd ma arvan, et saan pihta, miks kaheastmeline on etem. Tal käivad need etteveo spiraalid tunduvalt aeglasemalt ja takistusega kohtudes ei ole asi nii valus. Peab ka vist kaheastmelise peale hakkama mõtlema. Üks MF70 puhur oleks saada, aga kui see ka ei toimi korralikult, siis ei teagi, mis saab. Täitsa jama kohe.
See aasta tegelt isegi sellest hea, et pole sula pikka aega olnud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#64
Äkki oleks mõttekas teha väikesed raudrattad?
Sulalumi on üks kole asi. See kleepub vist kõige külge ning on lisaks raske. Labidas ei ole erand.
Igasugu kleepumise vastu aitab üksainumas asi - rasvane pind. Mõtlesin et peaks vanad suusamäärded üles otsima, kui alles on, ja labida peal katsetama. Äkki aitab kleepumise vastu? Siinkohal peaks tavott ka asja ära ajama, aga selle nühib vist kohe maha. Tavotiga lagastamine ei ole ka eriti puhas ega loodushoidlik.
Teine võimalus on (teoreetiliselt) hoida metallpind tugevalt plusskraadis, et lume ja metalli vahel tekiks hetkega ja säiliks veekiht. Et siis leeklambid puhuri taga. Smile See on muidugi puhas lollus.
Kolmas variant on toores jõud ja hirmsad pöörded. Ehk nagu ütleb uus eesti vanasõna "Kana läheb ka mesipuusse kui jõud taga on!"
Zapiku mootoriga puhuril ei paista sulalume vastu midagi olevat, seda kaugemale lendavat.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#65
materjalivalikus äkki peitub iva.
tänane kogemus. teraskühvel hoidis lund nii kinni, et kippus koos labidaga käest lendama. alumiiniumiga suht sama teema. plastist (koostis teadmata) labidas püsis ilus ja puhas.
Vasta
#66
Lase puhuriga soojaks ja kata parafiiniga need pinnad,kõige lihtsam on küünlaga hõõruda.Ise kasutan seda moodust jääpuuril ei külmu ka kõvema pakasega ja tekkinud jää tuleb kergelt maha.
Vasta
#67
(10-01-2011, 00:14 AM)Basilio Kirjutas: Äkki oleks mõttekas teha väikesed raudrattad?
Sulalumi on üks kole asi. See kleepub vist kõige külge ning on lisaks raske. Labidas ei ole erand.
Igasugu kleepumise vastu aitab üksainumas asi - rasvane pind.

Originaal raudratastega eilsest kogemus olemas. Kleepis nii hullult ratta külge lund, et ratas muudkui ainult kasvas, nagu lumepalli veeretaks maapinnal. Nii et metallist ratastest hoiaks esialgu eemale. Või siis teha selline nugalõikur ratta juurde, mis lõikaks lume rattale kleepudes maha. Nagu vene metallratastega kultivaatoritel on. Ainult et mustrit ta ikka ei puhasta ja vedu ikka kehvavõitu.
Teo-viskevõlli külge õnneks ei jää lund ega jääd üldse külge. Isegi siis mitte, kui lased sula lund ja paksema kihi alt tuleb külmand lumi vastu. Ilmselt on pöördeid piisavalt, et viskab lihtsalt kõik külgejääva minema.
Puhuri korpusele sissepoole kleebib küll lund kinni, aga see ei sega üldse.
Aga vot selle allaasetatud plaadiga olen hädas. Täna sain rohkem aimu, mis temaga toimub. Lumekleepumist ei esine, ainult väga õhukese lume korral. Lastes korra paksemasse lumme, tõukab jõuga selle plaadilt lahti ja hakkab toimima ilusti. Aga vot ei taha olla motoplokil niipalju jõudu, et pressida seda plaadi esitera läbi poolsulanud tiheda lume. Eriti hull on veel siis, kui tuleb juba puhurist läbi käinud lund uuesti maast veelkord lasta. Täitsa võimatu, pressi nii kõvasti sarvedest, et silmamunad punnisRolleyes.
Sai sest plaadist villand, vasaraga paar suuremat matsu ja kadunud ta oligi. Ja asi muutus kordi paremaks. Nii kergesti läheb edasi, ei mingit punnimist.
Aga oleks mul maapind ometi asfalt. Paraku pole. Vene aja lõpus toodi suurte kividega kruusa terve õu täis ja neid väikesi muhukesi ikka leidub, kuigi praegu nad enam ei segagi, enamus lumepinnaga tasaseks jäänud. Siiski õnnestus kõnniteeplaadi nurka riivata ja juba lõigi teo spiraali õrnalt lömmi. Ja veel hullem asi ootab ma arvan ees. Mis saab siis, kui lausvesine lumelöga kivikõvaks jääks külmub. Siis on ju igalpool õu neid muhke täis. Üks pilt ka ühest eriti hullust kohast, millist olukorda mõtlen. Arvan, et siis ei jää neist 2,5mm-st teolabadest midagi järgi. Käega spiraalid õrnalt painutatavad. Mõte on, et teeks teolabad ja viskekopa vähemalt 10 mm-st lehtmetallist. Aga kuidas ma seda välja lõikan ja painutan.
Basilio, kui paksust metallist teed teo spiraali labad ja millega neid painutad, kas kuumusega või pressiga?



Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#68
Kas 10 mm paljuks ei lähe?See teeb massi raskeks ja annab kusagilt mujalt järgi.5mm vast küll.
Vasta
#69
(10-01-2011, 21:29 PM)muska71 Kirjutas: Kas 10 mm paljuks ei lähe?See teeb massi raskeks ja annab kusagilt mujalt järgi.5mm vast küll.

Vähemalt oleks kindel, et kui kuskil mõni jääkonarus on, siis ei lähe midagi kõveraks. Tal on ikka päris suur inerts seal rootoris seoses pööretega sees. Teo võll pöörleb 1000-1500 Rpm. Kui ma sinna kõnniteeplaadi nuka vastu lasin, lõi teo spiraal niikõvasti puhuri koos traktoriga sealt nukist eemale, et peaaegu läks kogu kupatus ümber. Kui oleks viskekopaga seda tabanud, oleks võibolla juba teisest puhurist jagu saanud.
Jäämuhkudega arvan, et hakkab samuti sinna tänna viskama nende teo spiraalidega. Ikka halva lahendusega see puhur.
Lähialal plaanin tuttava juurde seda kaheastmelist Partnerit jälle proovima minna. Eriti huvitab just, kuidas käitub jäämuhkude korral.
Arvan, et kaheastmelisel käivad need etteveo spiraalid aeglaselt ringi ja niimoodi rapsima asi ei hakka. Keegi MF70 puhuri kasutajatest oskab äkki öelda, kuidas on, kui puhuri spiraalid lähevad mõne muhu otsa. Kas on kõveraks ka läinud?

Vasta
#70
(10-01-2011, 20:56 PM)meli666 Kirjutas: Aga vot selle allaasetatud plaadiga olen hädas...
Mõte on, et teeks teolabad ja viskekopa vähemalt 10 mm-st lehtmetallist...
Basilio, kui paksust metallist teed teo spiraali labad ja millega neid painutad, kas kuumusega või pressiga?
Vastan järjekorras.
Mulle jäi miskipärast mulje, et alusplaat oli juba originaalis. Sestap tegin oma puhuri korpuse nii, et jätsin põhja alla ja kerge kühvliservagi ette. Nüüd tuleb välja et kahe otsaga asi, kaitseb küll tigu ja viskekoppa, aga ei taha lund lõigata. Kui paks ta sul oligi? Kui ikka muidu ei saa, siis lõikan relakaga põhja ära, aga enne peab proovima. Ega mulgi kõik laudsile ole.

Tigu ja viskelaba 10mm materjalist?! Rolleyes Kas see natuke overkill ei ole? Kui need kõveraks ei lähe, siis midagi muud annab järele. Üks asi on kindel - kuna asi tuleb hulga raskem, siis
1. raskeks läheb liigutada
2. inerts on palju suurem ja pauk kõvem, kui kivi saad. Kardan et puhur lendab matsust natuke maad õhus ja kardetavasti just sinu suunas!
Pigem muretse kaheastmeline või ehita vene oma ringi, on ohutum.

Mina tegin teosegmendid 3mm plekist, muud lihtsalt ei olnud võtta. Seegi oli roostes ja betoonijääkidega kaetud. Nägin kurja vaeva ja tulemus näeb rohmakas välja. Varsti peaksin jõudma tasakaalustamiseni ja siis saab alles k***i näha! Painutasin külmalt ja pigistasin pitskruvi abil järk järgult tugilattide külge ning kinnitasin esialgu 5mm peitepeaga poltidega. Eks näeb, hiljem võib ka keevitada. Esialgu jääb asi lahtivõetav.
Ei arva et selline moodus hea oleks, aga ega mul eriti valikut pole.
Viskelaba tegin 4mm plekist. Lihtsalt vedeles jalus paras tükk.
Las lähevad kõveraks kui kivi peaksid saama. Siin sama lugu kui autoavariiga - las nina läheb kortsu, see neelab löögienergiat ja jätab inimesed ellu. Kui ülitugevdatud üheastmeline puhur võimsast löögist õhku kerkib, peaks ta teoreetiliselt tegema tiiru üle motobloki ja selle üle selja kummuli viskama. Mina küll seal taga olla ei tahaks!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#71
(10-01-2011, 23:05 PM)meli666 Kirjutas: Arvan, et kaheastmelisel käivad need etteveo spiraalid aeglaselt ringi ja niimoodi rapsima asi ei hakka. Keegi MF70 puhuri kasutajatest oskab äkki öelda, kuidas on, kui puhuri spiraalid lähevad mõne muhu otsa. Kas on kõveraks ka läinud?

Siiani pole(3x üle vasaku õla siinkohal) külmunud mutimullahunnikud ,räästa alla lumme mattunud jääkamakad jms midagi paha teinud.
Tagasi pole nagu ka hüppama kippunud, jääb muhu taha kaapima, kui seda all oleva "teraga" lahti ei lükka.
Teise astme kinniminek on hoopis kergem tulema. Piisab mõnesentimeetrisest oksajupist vms, mis puhuri teise astme rootori ja väljaviskeava vahele koha leiab.
Ja asi on paugu pealt vait. Ja selline "äkksurm" lõhub ilmselt mitte vähe...Sad



Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#72
(11-01-2011, 00:16 AM)CORRADOg60 Kirjutas: Teise astme kinniminek on hoopis kergem tulema. Piisab mõnesentimeetrisest oksajupist vms, mis puhuri teise astme rootori ja väljaviskeava vahele koha leiab.
Ja asi on paugu pealt vait. Ja selline "äkksurm" lõhub ilmselt mitte vähe...Sad
Kas seal siis tihvti vahel ei ole, mille pooleksminek suurema lõhkumise ära hoiab? Igatahes käib pauk korpuse sees ega tapa kedagi ära. Äärmisel juhul võib äkksurm teoreetiliselt puhuri külili visata, kui rootor on suur ja raske ning puhur ise kerge ja kitsas. Tegelikult on vist vastupidi. Usun et lääne puhureid on ka vastavalt katsetatud, et vältida kohtukeisse kui keegi viga saab. Kaheastmelisel julgeks juba labasid ka tugevdada.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#73
(11-01-2011, 00:04 AM)Basilio Kirjutas: Mulle jäi miskipärast mulje, et alusplaat oli juba originaalis.
Pigem muretse kaheastmeline või ehita vene oma ringi, on ohutum.

Alloleval pildil ilma kaitseplaadita originaal isend. Nagu näha, siis teo rootor niimoodi täiesti kaitseta. Külmunud mutimullahunnikut ei olegi veel osanud karta. Käib ilmselt kõva sutsakas, kui keskele viskekoppa satub.
Ja ei ole ju külgede peal olevatest suuskadest ka alati abi. Nad ei kopeeri paljudel juhtudel maapinda õieti. Väga ei taha nendest puhurit kõrgeks ka tõsta, jääb iga kord kiht maha ja sulaks minnes ei liigu enam sõiduautoga kuhugi.
Plaadi paksus oli vist kuskil 5-6mm. Õhemat panna ei saanud, kuna kui läks keskmise plaadi osaga kuhugi vastu takistust, siis paindus läbi ja hakkas käima vastu viskekoppade tippe.
Ehitaks ringi, kui oleks häid mõtteid. Paraku hakkab mõistus otsa saama. Lihtsalt ei tea enam, mida saaks veel leiutada, et asi toimiksSad.
Üks mõte tegelikult oleksRolleyes. Nimelt ei tea, mis siis saaks, kui niiöelda laagripukkidest tõsta rootorit näiteks 5-7cm ülespoole. Siis näiteks oleks kõnniteeplaadi nurkade ja väiksemate muhkude vastu kaitse olemas, mutimullahunniku vastu muidugi see ei kaitseks. Originaalis on ta ju nii, et kui see alumise ringi korpuse plekk on maapeal, siis viskekopa ots on ka sisuliselt vastu maad. Viskekopa otsa saaks kõrgemaks maapinnast lihtsalt suuskadest tõstmisega, aga siis hakkab ka lumekihti maapinnale jätma. Muidugi pukkidest rootorit tõsta ei saa ilma korpust kardinaalselt ringi tegemata, kuna tagumine kaar läheb rootori kaarega nihkesse. Lihtsaim oleks vist alla kolme külge teha lihtsalt uus plekiring, vastavalt siis kui kõrgele seda viskekopa otsa vaja maast saada. Toimiks see huvitav nii või hakkab alt lund kotti võtma sinna kohta, kuhu viskelapats ei küüni enam võtma? Eriti sulalumega ja siis ei lähe masin enam edasi ka. Kuigi, kui see tagumine plekk on lund ülespoole suunava kujuga, nagu originaalis, siis võiks see ju toimida. Igatahes, kui kolmest küljest on vastu maad plekid (nagu pildil, ilma suuskadest tõstmata), siis lund maha jätta ei tohiks.


(11-01-2011, 00:16 AM)CORRADOg60 Kirjutas: Tagasi pole nagu ka hüppama kippunud, jääb muhu taha kaapima, kui seda all oleva "teraga" lahti ei lükka.

Kuhu kohani tal see allolev plaat küünib. Kui paks ta on ja kas ots on teravaks käiatud? Nagu aru saan, siis tera-plaat ikka tagapool, kui etteveo spiraali labad? Pilt oleks muidugi parimaks abiks?





Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#74
(11-01-2011, 01:05 AM)meli666 Kirjutas: Ehitaks ringi, kui oleks häid mõtteid. Paraku hakkab mõistus otsa saama. Lihtsalt ei tea enam, mida saaks veel leiutada, et asi toimiksSad.
Ära muretse, küll me kamba peale midagi välja mõtleme! Wink
Üks hull mõte torkas pähe. Äkki tuleks viskekopa laba otsa, kui kõige
õrnemat ja kergemini pihtasaavat detaili, mitte tugevdada vaid vastupidi - teha paksust kummist ja anda võimalus liiga suurel koormusel läbi painduda! Las siis käib mööda kive ja kände! Tiheda ning jäätunud lumega võib küll probleeme tulla.
Muideks, väikestel üheastmelistel, mis tänaval asfalti välja kaabivad, ongi laba servad kummist.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#75
Eile just vaatasin sommide puhureid ja osadel v kujulistel olid viskelabad hingedel.Tsentrifugaaljõuga lööb tööasendisse ja kui takistus ette jääb läheb kõrvale midagi purustamatta.
Vasta
#76
(11-01-2011, 01:05 AM)meli666 Kirjutas: Kuhu kohani tal see allolev plaat küünib. Kui paks ta on ja kas ots on teravaks käiatud? Nagu aru saan, siis tera-plaat ikka tagapool, kui etteveo spiraali labad? Pilt oleks muidugi parimaks abiks?

Loodan, et piltidest on abi.
Esimene pilt "põhja"alt. Näha reguleeritavad jalased ja alumine tera.
Kui reguleering paigas, siis suurt midagi maha ei jää... Samas jääb siis lihtsamini "muhkude" taha kinni.
Teine pilt puhurist eestvaates.
Masin alles viimasest "lahingust" sulalund täis.Big Grin







Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#77
Ma lasin eelmine aasta koeraketi mf70 lumepuhurisse sisse. Kett oli lume alla, koera otsas polnudBig Grin Õnneks olid pöörded madalad, suretas mootori välja ja midagi ära ei lõhkunud, Korpust natuke ühest kohast muljus ja mõned ketilülid väänas kõveraks. Mässis kett ikka nii kõvasti ümber teo kinni, andis pusida, et lahti saada.
Alati tuleb sügisel lumi ootamatult ja ei jõua kive ega muud prahti ära korjata. eelmisel aastal juhtus veel mõnes kohas paar telliskivi lumeall vedelemas, aga õnneks hüppas masin neist üle. Aga seest käib värin läbi kui kostub kahtlst häält kui miski sisse läheb või ette jääb
See aasta polegi puhudas saanud, sest traktorit ei saa käima ja pole aega sellega tegeleda olnud. Lihtsam on võtta läbidas kätte ja sama ajaga põhiteed lahti, kui selle risu ükskord käima saab
Vasta
#78
Pole just otseselt MB lisa, aga kuulub siiski sinna külge - sumpa. Kas keegi on seda roostes õllepurki, mis vabrikus summutiks ülendati, millegi tummisemaga asendada püüdnud? Koledat lärmi teevad need motoplokid.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#79
Enda kasutuses olevatele mootoritele olen teinud summutid hüdraulikafiltrite korpustest, need on samad, kui plekist õlifiltrid, aga paksemad. Sisse kahe otsapidi kokkukeevitatud korpuse vahele teen vaheseina ja tekkinud kahe kambri vahele panen torud, kuidas täpselt selleks pean tegema joonise, seletada on keeruline. Igaljuhul sõltuvalt mootori silindrite arvust on hääl mahedast podinast ühtlase põrinani, tegin sama süsteemi summuti ka ühele GAZ 53 le ja omanik ütles, et nüüd saaks autosse isegi raadio panna, väljast kuulates ei ole ka hääl enam 53 omaSmile.
Vasta
#80
(12-01-2011, 01:28 AM)USSR V4 Kirjutas: Enda kasutuses olevatele mootoritele olen teinud summutid hüdraulikafiltrite korpustest, need on samad, kui plekist õlifiltrid, aga paksemad. Sisse kahe otsapidi kokkukeevitatud korpuse vahele teen vaheseina ja tekkinud kahe kambri vahele panen torud, kuidas täpselt selleks pean tegema joonise, seletada on keeruline.
Võiks joonise panna küll. Huvilisi oleks kindlasti.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne