MTZ-05 ja MF-70 vs MB-1 jaMB-2 lisad
#81

Lisan siis oma jutule lisaks ka joonise, sumpat ehitama asudes ei tohi vaheseina auke liiga palju teha, nende kogupindala peaks olema veidi vähem, kui sisendi ja väljundi torudel. Lisaks peaks esimese kambri (selle, kuhu gaasid esimesena jõuavad) maht olema vähemalt kahekordne mootori töömaht, et kogu mootorist tulev heitgaas ära mahuks ja jõuaks läbi vaheseina aukude ära minna, meenutame, et augud on kõige kitsam koht kogu sumpa juures.
[Pilt: 17474995abbaa2_t.jpg]
Vasta
#82

Oleks vaja MTZ 0,5 jõuvõtuvõlli mõõte,ehk keegi viitsib vikati või freesi otsast mõõta ära võlli läbimõõdu nuutide laiuse ja sügavuse.Ette tänades.
Vasta
#83

Mõõtma hetkel ei saa minna, kuid tean et Dnepri kardaan istub täpselt. Sai just mõni päev tagasi proovitud.
Vasta
#84

tere kas kellelgi oleks vöimalik mf-70 lumepuhuri pilte kuhugi üles panna. Oleks endal plaanis ise midad leiutama hakata, aga tahaks täpsemalt igaks juhuks teada mis moodi see masina külge kinnitub

k 750, Yamaha xt350 ja vw Passat
Vasta
#85

Kinnitub JSV käisesse. Samamoodi, nagu vikat ja muruniidukgi. Käise läbimõõtu praegu ei tea, pakun 80 mm.
Vasta
#86

seda külla aga kas on seal mingi nurka ja/vöi kiirust kuutev reduktor ka vahel w

k 750, Yamaha xt350 ja vw Passat
Vasta
#87

Selline intrigeeriv küsimus: kas keegi on kunagi MB-le või muule motoblokile proovinud elektristarterit aretada? Lihtne see just pole.
Mul vedelevad kuurinurgas Fiati starter koos hoorattaga ning paar poolpidust akut. Iga kord kui põka tõrgub käivitumast või nöörstarter ära laguneb, siis tekivad kurjad mõtted...
Mäletan lapsepõlvest, kuidas onu MB-1-te käivitas - kuuri all oli seina küljes rihmaseibiga elektrimootor, millel kilovatte vist samapalju kui põkal endal. Elektrikas pandi käima, tõmmati põka aisadest rihm pingule ja anti väntvõllile selline vuda peale, mis ületas vist maksimumpöördeidki! Ega see risu muidu käima ei läinudki, nöörist oli lootusetu. Kui tee peal välja suri, siis oli kööga. No see oli selline hardcore variant.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#88

(26-01-2011, 23:01 PM)g5943 Kirjutas:  seda külla aga kas on seal mingi nurka ja/vöi kiirust kuutev reduktor ka vahel w

Pilte hetkel rohkem käepärast pole, kui need kaks, mis mitu posti ülevalpool.
Jõuülekanne näeb välja umbes selline;
-traktori j.v.v otsa kinnitub originaalis pöörlemissuunda muutev reduktor ülekandesuhtega 1;1-le.
-selle otsa kinnitub puhur.
-sisendvõllile kinnitub otse teise astme rootor.
-rootori ots veab ringi aeglustava ülekandega (täpse ülekandesuhte jään hetkel võlgu) 90 kraadist nurkreduktorit, mis omakorda paneb pöörlema reduktori külgvõllidelt ajami saavad esimese astme rootorid.

Vasta
#89

selge siis. Mul endal tekkis möte et teha lihtsalt ühe rootoriga et seda teo värki üldse ette ei teeks. Äkki on kellelgi seikse asjaga kogemust et kas see ka töötada võiks. Ja üks küsimus veel et kui palju selle j.v.v pöörlemis kiirus olla vöiks muidu

k 750, Yamaha xt350 ja vw Passat
Vasta
#90

(28-01-2011, 00:19 AM)g5943 Kirjutas:  Mul endal tekkis möte et teha lihtsalt ühe rootoriga et seda teo värki üldse ette ei teeks.

Mingi umbes selline siis?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#91

midad sarnast jh. aga plaanis oli nende nn sahkade asemel lihtsalt kolu nagu kahe süsteemsetel

k 750, Yamaha xt350 ja vw Passat
Vasta
#92

Sellist v-kujulist lihtne ja odav teha,ning lahtist lund puhub reipalt.Mul valmis oma MTZ 0,5le just selline.Võtab ka külmunud valli,aga vaja natuke mängida,et ventilaatorit kinni ei tõmbaks.Terad peavad ikka v-kjulised olema,need suunavad lume ventilaatorisse ja soovitav ka sama võlliotsa teha tigu.Soomes on palju selliseid kasutusel on nii teoga kui ilma.Mul plaan ka tigu ette teha sama diameetriga kui ventilaator.
Vasta
#93

(27-01-2011, 21:41 PM)Basilio Kirjutas:  Selline intrigeeriv küsimus: kas keegi on kunagi MB-le või muule motoblokile proovinud elektristarterit aretada? Lihtne see just pole.
Mul vedelevad kuurinurgas Fiati starter koos hoorattaga ning paar poolpidust akut. Iga kord kui põka tõrgub käivitumast või nöörstarter ära laguneb, siis tekivad kurjad mõtted...
Mäletan lapsepõlvest, kuidas onu MB-1-te käivitas - kuuri all oli seina küljes rihmaseibiga elektrimootor, millel kilovatte vist samapalju kui põkal endal. Elektrikas pandi käima, tõmmati põka aisadest rihm pingule ja anti väntvõllile selline vuda peale, mis ületas vist maksimumpöördeidki! Ega see risu muidu käima ei läinudki, nöörist oli lootusetu. Kui tee peal välja suri, siis oli kööga. No see oli selline hardcore variant.
Ise olen ka mitu korda nööri või starteri puruks saanud. Ka mõtted liiguvad sinna elektristarteri poole. Vedaleb nii Uazi kui Samara startereid. Kuidagimoodi saaks ta külge ehitatud, et hakkaks ringi ajama, aga mis siis saab kui käima peaks minema.
Kas näiteks MF'i jõuvottevõlli otsast ei anna kuidagi käivitada. Kui lumepuhuri suunareduktorit natuke ümber ehitada ja sinna starter otsa aretada. Siis kui käima läheks tõmbaks jõuvõtte völli tagant lahti
Vasta
#94

(31-01-2011, 23:11 PM)kaller Kirjutas:  Kuidagimoodi saaks ta külge ehitatud, et hakkaks ringi ajama, aga mis siis saab kui käima peaks minema.
No selle jaoks on starteril ju pendiks.
Natuke rohkem teeb mulle peavalu hooratas, mis väntvõlliga jäigalt seotuna suure hooga ringi käib ja ilma täpse tsentreeringu & tasakaalustuseta mõrvarelvaks kipub muutuma. Minu mõte oli ehitada hooratas laagripukkadele nöörstarteri asemele ja kasutada olemasolevat ülejooksusidurit, mis lahutaks käimaminekul massiivse hooratta väntvõllist. Hooratas pöörleks siis ainult käivitamisel, lühidalt ja väikestel pööretel. Starteri kinnitaks kronsteini külge. Olen kaalunud ka teisi variante rihmülekannete kaudu, aga see tundub kõige tegemist väärivam. Kobakas ja kole oleks muidugi. Kui veel lisada aku, mis võtab ruumi ja kaalub samuti, siis läheb tegemise isu üle. Suvel käru vedades saaks küll aku taha kasti visata, aga kevadel tarvis ka aiamaad freesida. Hakata akut põlluserva vedama on sama tülikas kui põkat nöörist käivitada.
Selle pärast ma küsisingi, kas keegi on teinud. Et järsku on mingi hea lahendus kellelegi pähe torganud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#95

(27-01-2011, 21:41 PM)Basilio Kirjutas:  Elektrikas pandi käima, tõmmati põka aisadest rihm pingule ja anti väntvõllile selline vuda peale, mis ületas vist maksimumpöördeidki! Ega see risu muidu käima ei läinudki, nöörist oli lootusetu. Kui tee peal välja suri, siis oli kööga. No see oli selline hardcore variant.

Siis peab ikka midagi totaalselt nässus olema, et sellise valuga ainult käivitub. Sellises olukorras on mõtekam starteri peale konstrueerimiseks kuluv aeg pühendada hoopis mootori korda tegemisele.
Kuna mul neid põkasid(MB1) on kuuri alla siginenud juba kolm tükki, siis omast kogemusest ütleks, et vene mootorite kohta käivituvad nad ikka suht hästi. Muidugi, suur loto ka, milline trehvab. Nimelt, see mis lumepuhuri küljes, käivitub ka alla -10 kraadi alati peaaegu esimese tõmbega. Läheb tunduvalt paremini käima, kui Husqvarna saag. Samas kahe teisega on selline asi, et külma ilmaga tuleb kakkuda ikka 5-10 korda, enne kui popsatab käima.
Nööri ma veel katki neil saanud ei ole, aga starteri vedrusid olen küll juba paar tükki vahetanud. Tundub, et need tänapäeva vene varuosadena müüdavad vedrud on täielik saast. Vist ülekarastatud. Viimasena sai pandud üldse seinakella vedru ja see paistab, et jäi pidama.
Samas, ilma vedruta saab ka ju ilusti käivitada, ainult nöör tuleb pärast igat tõmmet käsitsi sõrmedega poolile tagasi kerida.
Ei tea, kas vändaga oleks ka see mootor käivitatav. Mõtlen, et tal ju starteri poolel vabajooksu sidur väntvõlli otsas olemas. Sinna teha mingi hark, kuhu vända otsa paned. Vändast siis ketrad seni kaua, kuni käivitub ja siis võtad vända ära?
Kuigi originaal süsteem vist ikkagi parim.
Allpool pilt, kus MF70-le starter peale pandud. Starteriks traktori käivitusmootori oma.
Samas MF70 suurimaks probleemiks on vist niiskeks minev süütemähis, mis peab enne käivitust ahjuotsast läbi käima. Ja sellisel juhul ei aita starter ka, kui mähis ikka niiske ja sädet pole, siis ta käima ei lähe, ketra palju tahad.




Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#96

(01-02-2011, 19:16 PM)meli666 Kirjutas:  Sellises olukorras on mõtekam starteri peale konstrueerimiseks kuluv aeg pühendada hoopis mootori korda tegemisele.
Kuna mul neid põkasid(MB1) on kuuri alla siginenud juba kolm tükki, siis omast kogemusest ütleks, et vene mootorite kohta käivituvad nad ikka suht hästi. Muidugi, suur loto ka, milline trehvab.

Samas MF70 suurimaks probleemiks on vist niiskeks minev süütemähis, mis peab enne käivitust ahjuotsast läbi käima. Ja sellisel juhul ei aita starter ka, kui mähis ikka niiske ja sädet pole, siis ta käima ei lähe, ketra palju tahad.

Arvan samuti, et kui asi ikka väga visa käivituja on, siis peaks selle kala üles otsima selle asemel, et sinna midagi lisaks kompunnima hakata.
Enda kaks MF-i lähevad ka pärast pikka seismist kuuri all reeglina hiljemalt teisest tõmbest. Kuigi ühel neist oli see staadium, kus käivitamine oli pikem närvesöövam tseremoonia. Sai mootor ära remonditud ja enam mitte mingit jama. Magneetodega pole ka mingit jama olnud, ainult originaal kondekaga.
Kahe töökaaslase MB-1d samuti. Ei ole kumbki neist kuskil kuivas ja soojas, vaid seisavad lihtsalt kuuri all.
Muidugi on elektristarter tore lisa, aga katsuge enne moto häälde panna. Ja kui mootor käib nagu mõte, aga hing ihkab endiselt starterit, siis andke minna. Iseenesest veel uhkem on tunne ju, kui mootor starterist hoobilt ärkab, selle asemel et üles keeramist vajaks.Smile


Vasta
#97

Ennem elektristarteri ehitamist võib ehk stardiabi ära proovida. Panin ise kah just hiljuti mb-2 tööle. 3-4 kuud oli masin kuuri all seisnud ja paari esimese tõmbe peale ei teinud midagi. Väike suts stardiabi ja masin töötas esimesest tõmbest.
Vasta
#98

Minul stardigaasiga kurvad kogemused. Käima tõmbamisel tahtis mootor nagu tagurpidi käima minna. Sain sellise siraka näppepidi, et nädal aega andis veel tunda.
Muidu MB2 peaks vist olema lääne mootoriga juba. Kas tal on mingi uputus või bensiini pumpamis nupp ka olemas. Selline asi peaks käivitumist ju tunduvalt lihtsustama.
Vasta
#99

Ei saa ka ise käivitumise üle väga viriseda. Plusskraadidega läheb teise-kolmanda tõmbega. Soojast peast ja suvel enamasti esimesega. Külmaga ei taha enam nii reipalt minna. Eks peaks investeerima ka paremasse õlisse, kui talvel kasutada tahan. Siiani polnud tähtis, vene õliga käis ju kevadel ja suvel küll.
Starteril olen puruks saanud nii nööri kui vedru. Kokkupanek on paras *¤"#& !
No eks elektristarter rohkem mugavuse ja edevuse asi on, ei saa salata.
Aga käivitus-õuka on siinkohal saatanast! Mul põka kipub niigi vahel tagasi lööma, praegugi sinine laik sääremarjal. Tõmbas käepideme sõrmede vahelt lahti(libe kinnas käes) ja andis litri vastu säärt. Õukat ei julge pannagi, siis läheb midagi puruks või tuleb käsi otsast!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(01-02-2011, 19:16 PM)meli666 Kirjutas:  Magneetodega pole ka mingit jama olnud, ainult originaal kondekaga.

Aga millise kondensaatori asemele panete, ja kust seda saada on.
Võibolla on mul ka kondensaatoris probleem jalle, sest originaaal on välja vahetatud. Jätab nagu süüdet vahele. Käib vahepeal ilusti, ja siis nagu kaoks süüde tagant ära. Täpselt nii nagu jätaks ise seisu,( võtaks süüte tagant ära)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne