Kahe ratta peal
#1
Vanasti käisid meiel külas Tsehhoslovakkia autokaskadöörid ja tegid Kadrioru staadionil igasugu vigureid praeguses mõistes vanatehnikaga. Vanatehnika. Autodeks olid mingid Moskvich 407 laadsed, millega hüpati ja sõideti kahe ratta peal.
Kuna vanatehnika üritusi on liiga paljuks läinud, siis võiks vanatehnika vaatamisele lisaks ka midagi huvitavamat korraldada. Mina näiteks oleks huvitatud vanaaegse autoga kahe ratta peal sõitma õppimisest, et siis tagasihoidliku kavaga üles astuda.
Kas keegi vanatehnikahuvilistest on seda asja juba proovinud? Millele peaks selle triki juures suuremat tähelepanu pöörama. Ja kas keegi teab, millise valemi järgi peaks trampliini kaldeid arvutama? Millist vanatehnikat oleks kõige mugavam selle ala alustajal kasutada?

Kusagilt on jäänud ka kõrvu, et diagonaalrehve on parem kasutada kui radiaale.

Külgkorvi mootorrattaga võin ma põhimõtteliselt Tallinn-Tartu-Luhamaa otsa ära sõita, aga autoga jääb pisut oskustest puudu. Ise olen mõelnud, et kui ala pisut populariseerida, siis võiks ju näiteks Vanade Volgade kokkutulekul Esnas sõita kõik diagonaalrehvidega Volgad kahe ratta peal.
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#2
Hakatuseks tuleks differ kuidagi ära blokeerida, vastasel korral ei tule sellest kahel rattal sõidust suurt midagi välja.

P.S. Aga see Kadrioru staadionil toimunud üritus oli igati vinge. Sellega seoses tuleb veel meelde omal ajal toimunud tünnisõit, kus sõideti nii tsikli, kui ka kardilaadse sõidukiga. Samuti ka kerasõit tsiklitega.



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#3
Sobiva auto olemasolul pole isegi trampliini vaja http://www.youtube.com/watch?v=ae4-9cXEt9E

Aga mul koduraalis peaks olema mõningad videod 1980-tel suure kodumaa staadionitel korraldatud autoüritustest, kus nii Ladad kui Mossed sõitsid kahel rattal. Üritan need lähipäevil üles leida Smile

Ahaa, leidsin ühe ka juutuubist Smile http://www.youtube.com/watch?v=kKSSprpNNyc See on lausa kunst Smile Aga... seda videot vaadates, kuidas autol rattad sõidu ajal alt võeti - tähendab seda, et seal pole mingit blokkdiffrit.
Vasta
#4
Miks nad küll seda ei näita kuidasmoodi need maha visatud rattad liikumise pealt üles korjati?
Vasta
#5
wax Kirjutas:Aga... seda videot vaadates, kuidas autol rattad sõidu ajal alt võeti - tähendab seda, et seal pole mingit blokkdiffrit.


Pigem just on ,sest tava drifri puhul oleks see t6stetud ratas just ringi käima hakanud ja auto poleks enam edasi liikunud.

V5i siis äkki neil see ratas , mida nad t6stsid ,äkki ei vedanudgi kunagi.?
Pole midagi targemat teha
Vasta
#6
KILLER666 Kirjutas:V5i siis äkki neil see ratas , mida nad t6stsid ,äkki ei vedanudgi kunagi.?

Või on vasakpoolsel, vedaval rattal pidurid elimineeritud. Et siis parempoolse külje õhku tõstes tõmbab juht lihtsalt käsipiduri peale. Siis veab lahtine differ väha edukalt edasi Smile
Vasta
#7
wax Kirjutas:Või on vasakpoolsel, vedaval rattal pidurid elimineeritud. Et siis parempoolse külje õhku tõstes tõmbab juht lihtsalt käsipiduri peale. Siis veab lahtine differ väga edukalt edasi Smile
Kõik geniaalne on lihtne ja vastupidi Smile Ehk siis, kui panna näiteks kaks kässarikangi, mis kumbki toimivad ühele tagarattale, siis saab sõita ükskõik kumb külg üleval, tõmba ainult taeva poole vaatavale rattale pidur peale.



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#8
Asi toimus ikka Komsomoli staadionil (praegune Kalewi staadion) 76-77 aastal.Wabandust ,et segasin.
Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#9
Kuna vanatehnika üritusi on liiga paljuks läinud, siis võiks vanatehnika vaatamisele lisaks ka midagi huvitavamat korraldada. Mina näiteks oleks huvitatud vanaaegse autoga kahe ratta peal sõitma õppimisest, et siis tagasihoidliku kavaga üles astuda.

Minu poolt oleks Hr.Piiburile kiiver (made in poland) harjutamiseks ja esinemiseks(võiks juba järgmise aasta Retrosõidul ülesse astuda).

vanatehnika.parimad@palad.ee
:I M Back
Vasta
#10
Tegin kiired pildid piltidest, mis mul kuskil plaadi peal on, aga lihtsalt ei leidnud ülesse. (Pildid saadud mittu aastat tagasi söbra käest.)
Üritusest ise ka, see kongkreetne toimumis koht oli Tartus Tamme staadionil.

[Pilt: 0255748473292d.jpg]
[Pilt: 02557588754394.jpg]
[Pilt: 0255765632ab78.jpg]
[Pilt: 0255771634d971.jpg]
[Pilt: 025577919a2ef1.jpg]
[Pilt: 02557842794edf.jpg]
[Pilt: 025578873ea06a.jpg]
Vasta
#11
Ilmselt on tegu mingi vedava ratta pidurdamise efektiga trampliinilt äratõuke hetkel. G Mersuga, millel on blokkidega sillad olen proovinud, aga ei õnnestu. Probleem võis olla muidugi ebatasases pinnas, vales trampliini kõrguses, liiga madalas kaalu keskmes, vales rehvirõhus ja muidugi ennekõike pisikeses hirmus, mis tuleks ületada. Proovisime põllu peal, sest kohe G Mersuga asfaltile käntsa käia oleks pisut ehmatav, või õigem oleks öelda, et kõik naeravad (niikuinii naeravad). Harjutamiseks on meil ka 1600-ne 06, tehniliselt väga heas korras, et võiks ka esineda publiku ees ja põhja alust näidata. Aga tundub, et Eestis keegi otseselt selle alaga tegelenud ei ole ja mujalt maailmast leiab ainult pilte - videoid, kuid tehnilisi nüansse keegi ei avalda.

Aga ma arvan, et sellel alal on tulevikku, enne esimest uunikute talverallit arvasime ka, et keegi ei tule oma uunikuga talvel välja, aga nüüdseks on see kõige suurema osavõtjate arvuga vanatehnikaüritus.
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#12
Vaadates kuidas nn shõuautod "driftivad", ehk enamus suunamuutuseid käib gaasivajutusega, mõlemad tagumised vedamas, siis võib labaselt oletada, et tegu (kemppi)lukus difriga. Ei usu, et keegi viitsib kange tirida, kui kätel-jalul muudki tegemist. Kunagi näitas ka dsicovery (NationalGeographic´u?) pealt, kuidas kaskadöörid ettevalmistusi tegid. Trampliini ja kiiruse arvestus on päris täpne, et mitte Cobra11 teha. Kui juba serviti, siis anti ainult minna.
joutuubis jäi ette video, kus tavakodanikud ringristmikul MB-G serva peale lasevad. Kiirused sellised, mille puhul vääratus paljalt plekisilumisega ei piirdu.
Vasta
#13
Endal sama mure- tahaks ka õljuda.Tõnu kui kursused ,siis mina ka osavõtja........
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#14
Juutuubist araablaste kahel rattal söidu videosid vaadates jäi mulje et midagi on ette vöetud vedrustusega, tojoota lendkruiseril tundusid sillad üsna jäigalt all olevat. Sellega siis aeti päris suurel kiiruselt väikse nökerdamisega külg ülesse ja kimati sama hooga edasi päikeseloojangusse, sai veel vabalt rida vahetada ja köike muud sellist.
Rootsis oli vahepeal müüa vanem tagaveoline Ascona, millele oli paigaldatud abiratas ühe külje peale, et harjutades üle ei keeraks.
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#15
Ja mina arutasin siin omaette neid videosid vaadates, et mitu(kümmend?) "katust" tehakse enne seda, kui niiviisi ühel küljel sõitmine selgeks saab... Kui keegi siitõppijatest võib öelda, et näiteks kolmel järjestikusel juhul on õnnestunud 100m ühe poole ratastel sõita, siis võiks avaldada selle arvu, mitu korda leiti end poolootamatult tagumikuga taeva poole Smile
Vasta
#16
mingiaeg oli discoveris saade ühest maailma tuntumast 2 rattal sõitjast, ta pani ka standartse veoki, reklaami eesmärgil 2-le rattale, seal tüüb rääkis pikalt ja laialt sellise sõidu nüansidest, niiet otsige see asi ülesse, nüansse ei mäleta aga asi tundus suht lihtne ja kui mälu ei peta siis tüüp väitis, et on vaid üksikutel kordadel nn "katust pannud", kui üldse
Vasta
#17
Külgkorvi tsikliga, täpsemalt K 750m-iga olen ainult ühe korra kaheratta peal sõites pahempidi käinud, nimelt siis, kui proovisin tagurpidi sõites korvi tõstmisega toime tulla. Siis hoidsin mõni sekund kogu 300 kilost tsiklit enda peal. Midagi hullu peale siduri heebli murdumise ei juhtunud.
Õiget pidi sõites ja korvi tõstes on inimese refleks aga selline, et pigem lastakse korv lärtsuga maha kui, et üle pea keeratakse. Teisisõnu sõidavad algajad korvimehed alati paremast kurvist vasakule välja, selle asemel, et korv õhku tõsta ja korvi alt läbi keerata, panevad nemad hirmust pidurit ja viivad selle manöövriga korvi just maha. Ilma pidurita korv virutabki tsikli vasakule.
Autos tekib sama refleks. Probleem seisneb selles, et autos sõites tundub juba väiksema kalde korral "pilt paigast ära" olevat ja käed keeravad rooli iseenesest vastassuunda.
Ilmselt peaks auto seistes kallutama "õigesse" asendisse ja siis proovima rooli tagant välja vaatamist.
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#18
Kahe ratta peal sõitmise selgeksõppimine oli juba paar aastat plaanis, sai isegi eelmine aasta "kemppi" lukustus tehtud. Siinsed kirjatükid andsid hoogu juurde ja eile tegime igaks juhuks abiratta, et oleks ohutm külg "maha panna". Tänaseks tööks trampliini ehitus. Sai seegi valmis. Esialgu katsetasime muru peal, et teada saada kas trampliini kõrgus õige jne. Kõik sujus, peab homme ainult kõvakattega platsile minema, kuna pehme peal on suht raske tasakaalu hoida. Arvan, et harjutamine teeb oskajaks. Kardan, et probleem tekib toitevedelikuga. Nimelt vahest kooleb mootor ära, põhjuseks üleuputus. Aga see tavaliselt siis kui auto abiratta peale kukkus, st. väheke liiga kaldu juba. Autoks siis Vaz 2107.Masinal topelt stabikas ees ja topelt amort taga, samuti lisatud mootorile lisakinnitus.
Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#19
Mind tegelikult huvitab, kuidas Moskvichi ainult lehtvedrude külge kinnituv tagasild sellisesse külgjõusse suhtub?
Vasta
#20
wax Kirjutas:Mind tegelikult huvitab, kuidas Moskvichi ainult lehtvedrude külge kinnituv tagasild sellisesse külgjõusse suhtub?

Käisin ka tatikana komsomoli staadionil seda show-d uudistamas. Mäletan nagu uduselt, et kahel rattal sõitvate mossede kõhu all paistsid tagasilla juures poolviltu mingid keerdvedrud (ilmselt siis amortidele lisaks või nende asemele aretatud).
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne